Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung
Harju Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 03.12.2020, Tallinna kohtumaja 2-17-18239 Estkompexim Toitlustus OÜ hagi Amintor OÜ vastu koostöölepingust tuleneva võlgnevuse, kasutuseeliste, tulevikus sissenõutavaks muutuvate kasutuseeliste, viiviste ja ruumide vabastamise nõudes ning Amintor OÜ hagi Estkompexim Toitlustus OÜ vastu võlgnevuse, viivise, koostöölepingu tühisuse tuvastamise ja allüürilepingu ülesütelise tühisuse tuvastamise nõudes Estkompexim Toitlustus OÜ hagi 368 751,37 eurot Amintor OÜ hagi 375 751,17 eurot Hageja/kostja: Estkompexim Toitlustus OÜ (registrikood 12064927) Hageja/kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Aivar Pilv (e-post [email protected]) ja vandeadvokaat Marko Pilv (e-post [email protected]) Hageja/kostja: Amintor OÜ (registrikood 10553579) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Vahur Kivistik (e-post [email protected]) ja vandeadvokaat Andres Past (e-post [email protected]) 25.09.2020
Resolutsioon
11.37. august 2022 - 21,315.75 eurot; 11.38. september 2022 - 22,807.85 eurot; 11.39. oktoober 2022 - 1,572.96 eurot; 11.40. november 2022 - 1,572.96 eurot; 11.41. detsember 2022 - 1,572.96 eurot; 11.42. jaanuar 2023 - 1,572.96 eurot; 11.43. veebruar 2023 - 1,572.96 eurot; 11.44. märts 2023 - 3,145.91 eurot; 11.45. aprill 2023 - 4,311.09 eurot; 11.46. mai 2023 - 9,437.73 eurot; 11.47. juuni 2023 - 22,807.85 eurot; 11.48. juuli 2023 - 22,807.85 eurot; 11.49. august 2023 - 22,807.85 eurot; 11.50. september 2023 - 22,807.85 eurot; 11.51. oktoober 2023 - 15,729.55 eurot; 11.52. november 2023 - 1,572.96 eurot; 11.53. detsember 2023 - 1,572.96 eurot; 11.54. jaanuar 2024 - 1,572.96 eurot; 11.55. veebruar 2024 - 1,572.96 eurot; 11.56. märts 2024 - 3,145.91 eurot; 11.57. aprill 2024 - 4,311.09 eurot; 11.58. mai 2024 - 9,437.73 eurot; 11.59. juuni 2024 - 22,807.85 eurot; 11.60. juuli 2024 - 22,807.85 eurot.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja Estkopexim Toitlustus OÜ nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.09.2014 Estkompexim Toitlustus OÜ ja Amintor OÜ koostöölepingu nr xxx koos selle lisadeks oleva seadmete nimekirja, äriruumi allüürilepingu ja hüvitise maksegraafikuga. Lepingu p 1 kohaselt oli selle eesmärgiks eelneva eduka koostöö (mis on alguse saanud juba 2002. aastal) jätkamine ja arendamine toitlustusteenuste osutamisel hageja (kui tellija) poolt Tallinna Kesklinna Valitsuselt aadressil xxx, Tallinn üüritavates mitteeluruumides koos ruumides asuvate hageja (tellija) omanduses olevate seadmete ja muu inventariga. Lepingu p 2 järgi sõlmisid pooled lepingu eesmärgi täitmiseks ka ruumide allüürilepingu nr xxx. Vajadusel sõlmisid pooled ka muid lepingu eesmärgi täitmisega seotud lepinguid ja kokkuleppeid. Lepingu p 3 kohaselt muutusid lepingu alusel sõlmitavad teised lepingud lepingu lahutamatuks osaks olevateks lisadeks, mis kehtivad koos lepinguga. Lepingu lõppemisel või lõpetamisel lõppevad kõik lepingu lisadeks olevad lepingud ja kokkulepped (sh kõnesolev allüürileping). Lepingu p 5 kohaselt kohustus kostja lepinguga omandatud õiguste eest maksma hagejale hüvitist, mille kogusumma kalendriaasta kohta ja selle igakuiste osamaksete suurused on kajastatud lepingu lisas nr 3. 01.09.2017 esitas hageja kostjale arve nr xxx summas 22 500,38 eurot, mis hõlmas nii koostöökui ka allüürilepingut. Arve maksetähtaeg oli 10.09.2017, kuid kostja tasus arvest tähtaegselt ainult 3 882,38 eurot (KM-ga) ehk üksnes äripindade üürimakse. 01.10.2017 esitas hageja kostjale arve nr xxx summas 17 060,10 eurot. Arve maksetähtaeg oli 10.10.2017, kuid kostja tasus arvest tähtaegselt ainult 4 220,10 eurot (KM-ga) ehk üksnes allüürilepinguga ettenähtud tasu. 01.11.2017 esitas hageja kostjale arve nr xxx summas 5 278,96 eurot. Arve maksetähtaeg oli 10.11.2017 ja kostja tasus 14.11.2017 sellest arvest summa 3 994,96 eurot. Tasumata jäi summa 1 284 eurot. Seega jättis kostja ajavahemikus 01.09.2017- 01.11.2017 hagejale tasumata summa 32 742 eurot, millega kostja rikkus lepinguga võetud kohustust hüvitise maksmiseks. 16.11.2017 esitas hageja kostjale nõudeavalduse, milles tegi ettepaneku lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.11.2017. Hageja teatas, et juhul, kui kostja ei tasu võlgnevust nimetatud kuupäevaks ütleb ta lepingu üles alates 23.11.2017. Nõudeavalduses oli ka teade samast kuupäevast allüürilepingu nr xxx ülesütlemise kohta vastavalt allüürilepingu p-le 6.1. ja lepingu p-le 3. Lepingu p 13 alusel on pooltel õigus leping erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teavitades sellest teist poolt kirjalikult 1 (üks) nädal ette juhul, kui teine pool ei täida nõuetekohaselt Lepingu või selle lisadega võetud kohustusi. Vastavalt lepingu p-le 3 lõppesid sellisel juhul ennetähtaegselt ka kõik lepingu lisadeks olevad lepingud ja kokkulepped. Arvestades eeltoodut esinesid hageja hinnangul alused Lepingu erakorraliseks ennetähtaegseks ülesütlemiseks lepingu p-de 5 ja 13 alusel, kuivõrd kostja ei olnud kolm kuud maksnud Lepingus kokkulepitud tasu. Kostja ei tasunud oma võlgnevust ka hageja nõudekirjas märgitud kuupäevaks (s.o 22.11.2017), mistõttu on leping hageja poolt üles öeldud alates 23.11.2017. Arvestades poolte vahel lepingu p-s 3 kokku lepitud tingimusi ja põhimõtteid, kuulub lepinguga samaaegselt ennetähtaegselt lõpetamisele ka poolte vahel 01.09.2014 sõlmitud allüürileping, millega Estkompexim Toitlustus OÜ kui ruumide üürnik ja allüürilepingu kohaselt üürileandja andis kõnesolevad ruumid Amintor OÜ kui allüürniku kasutusse. Hageja palus kostjal tema kasutusse
antud ruumid üle anda hagejale hiljemalt 31. detsembriks 2017. Kostja ei ole seda teinud ja jätkab alusetult ruumide kasutamist kuni käesolev ajani. 21.11.2017 maksti Swedbanki garantiikirja nr xxx alusel hagejale kostja nimel ja eest välja summa 35 000 eurot. Garantiikirja kohaselt garanteeris garant hagejale kui garantii saajale esimesel nõudmisel kuni 35 000 euro suuruse summa tasumise kui kostja ei täida hageja ees lepinguga võetud kohustusi. Hageja on oma 16.11.2017 nõudeavalduses selgitanud, et juhul, kui kostja jätkab ruumide kasutamist ka pärast 23.11.2017, siis on Amintor OÜ kohustatud tasuma lepingu p-s 5 ettenähtud hüvitist kuni ruumide hagejale üleandmiseni, mille tähtajaks määras hageja 31.12.2017. Seetõttu esitas hageja kostjale arve üüri ja hüvitise tasumise osas ka 2017. a detsembri eest. Tulenevalt lepingu lisas 3 kokkulepitud hüvitise maksmise graafikust ja lepingu lisaks olevast allüürilepingule on kostjal kohustus tasuda hagejale 2017. a detsembri eest summas 3 020,96 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal arvete nr xxx, nr xxx, nr xxx, ja nr xxx alusel hagejale kokku tasumata põhivõlgnevusena 39 757,92 eurot. 14.10.2017 tasus kostja võlgnevust summas 3 944,96 eurot ja kuna hageja on realiseerinud ka pangagarantii summas 35 000 eurot, siis oli hageja põhinõude suuruseks 29.11.2017 (s.o hagiavalduse esitamise aja seisuga) 762,96 eurot. Kuivõrd kostja valdab xxx äriruume ilma õigusliku aluseta, on hagejal õigus nõuda üüriping välja kostja valdusest ja see kuulub hagejale tagastamisele. Kostja jätkas äriruumide kasutamist ka pärast 31.12.2017, makstes selle eest hagejale üksnes allüürilepingus sätestatud üüritasu ning jättis tasumata koostöölepingust tuleneva hüvitise. Kuna kostja kasutab jätkuvalt ruume ilma igasuguse õigusliku aluseta, tekitab see igakuiselt hagejale täiendavat kahju, mis ületab üürisummat. Kostja on äriruumide jätkuval kasutamisel saanud hageja kulul kasutuseeliseid. Hageja kasutuseeliste kaotuse hindamisel tuleb lähtuda mitte tavalise äriruumi kasutusõiguse väärtusest, vaid hageja poolt allüürile antud äriruumide (toitlustusasutuse pidamiseks sobivad ruumid Tallinna Raekoja platsil) kasutusõiguse väärtusest. Hageja on teinud kostja poolt kasutuses olevatesse äriruumidesse aja jooksul suuri investeeringuid, sh ruumide esmakordsel ümberehitamisel. Seega on igati põhjendatud, et hageja huviks oli koostöölepingu alusel hüvitist saada läbi teenuse pakkumise kostjale hageja poolt allüüritud pinnal. Seetõttu leppisid pooled kokku konkreetsete hüvitisesummade maksmises igakuiste maksetena. Lisaks sisaldas hüvitis ka hagejale kuuluvat osa kostja poolt toitlustusasutuse opereerimise teel teenitud tulust. Kuna kostja võis kogu ruumide opereerimisel teenitava tulu endale jätta, siis hõlmas hüvitis ka osalist kompensatsiooni hageja poolt saamata jääva tulu eest. Hageja sooviks oli koostöölepingu alusel saada kostjalt viimasele pakutud võimaluste ja tingimuste eest igakuist tasu lisaks kokkulepitud üürimaksetele. Käesoleva aja seisuga ei ole kostja tasunud kahjuhüvitisena koostöölepingu järgset hüvitist alates 01.09.2017 ning hageja arvates on tõenäoline, et kostja ei tee seda ka käesoleva menetluse kestel. Seda fakti kinnitab asjaolu, et alates 25.06.2019 pole kostja tasunud ühtegi makset ruumide kasutamise ja kommunaalkulude eest ehk on lõpetanud üldse igasuguste maksete teostamise ja kostja kasutab ruume tasuta. Seetõttu esitab hageja kahju hüvitamise nõude ka tulevikku suunatult kuni äriruumide faktilise vabastamiseni. Võttes arvesse koostöölepingu p-s 5 kokkulepitud hüvitise suurust, tuleb kostjal tasuda iga üüripinna tagastamisega viivitatud kuu eest hüvitist vastavalt koostöölepingu p-s 5 kokkulepitud maksegraafikule. Hageja palub välja mõista Amintor OÜ-lt Estkompexim Toitlustus OÜ kasuks: 1. koostöölepingust nr xxx tulenev võlgnevus summas 762,96 eurot; 2. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis (seisuga 29.11.2017) summas 465,34 eurot; 3.
viivis alates 30.11.2017 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude (s.o 762,96 eurot) rahuldamiseni VÕS § 113 lg-s 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras; 4. Amintor OÜ poolt tekitatud ja sissenõutavaks muutunud kahju hüvitis kaotatud kasutuseeliste näol alates 02.01.2018 – 02.07.2019 summas 170 290,97 eurot; 5. Amintor OÜ poolt tekitatud kahju hüvitis kaotatud kasutuseeliste näol alates 01.08.2019 igakuiselt kuni xxx, Tallinn asuvate äriruumide faktilise vabastamiseni vastavalt alljärgnevatele hüvitise maksegraafikus kokku lepitud igakuistele maksetele alljärgnevalt: august 2019 - 19,921.26 eurot, september 2019 - 19,921.26 eurot, oktoober 2019 - 13,738.80 eurot, november 2019 - 1,373.88 eurot, detsember 2019 - 1,373.88 eurot, jaanuar 2020 - 1,373.88 eurot, veebruar 2020 - 1,373.88 eurot, märts 2020 - 2,747.76 eurot, aprill 2020 - 3,765.48 eurot, mai 2020 - 8,243.28 eurot, juuni 2020 - 19,921.26 eurot, juuli 2020 - 19,921.26 eurot, august 2020 - 19,921.26 eurot, september 2020 - 21,315.75 eurot, oktoober 2020 - 1,470.05 eurot, november 2020 - 1,470.05 eurot, detsember 2020 - 1,470.05 eurot, jaanuar 2021 - 1,470.05 eurot, veebruar 2021 - 1,470.05 eurot, märts 2021 - 2,940.10 eurot, aprill 2021 - 4,029.06 eurot, mai 2021 - 8,820.31 eurot, juuni 2021 - 21,315.75 eurot, juuli 2021 - 21,315.75 eurot, august 2021 - 21,315.75 eurot, september 2021 - 21,315.75 eurot, oktoober 2021 14,700.52 eurot, november 2021 - 1,470.05 eurot, detsember 2021 - 1,470.05 eurot, jaanuar 2022 - 1,470.05 eurot, veebruar 2022 - 1,470.05 eurot, märts 2022 - 2,940.10 eurot, aprill 2022 4,029.06 eurot, mai 2022 - 8,820.31 eurot, juuni 2022 - 21,315.75 eurot, juuli 2022 - 21,315.75 eurot, august 2022 - 21,315.75 eurot, september 2022 - 22,807.85 eurot, oktoober 2022 - 1,572.96 eurot, november 2022 - 1,572.96 eurot, detsember 2022 - 1,572.96 eurot, jaanuar 2023 - 1,572.96 eurot, veebruar 2023 - 1,572.96 eurot, märts 2023 - 3,145.91 eurot, aprill 2023 - 4,311.09 eurot, mai 2023 - 9,437.73 eurot. juuni 2023 - 22,807.85 eurot, juuli 2023 - 22,807.85 eurot, august 2023 - 22,807.85 eurot, september 2023 - 22,807.85 eurot, oktoober 2023 - 15,729.55 eurot, november 2023 - 1,572.96 eurot, detsember 2023 - 1,572.96 eurot, jaanuar 2024 - 1,572.96 eurot, veebruar 2024 - 1,572.96 eurot, märts 2024 - 3,145.91 eurot, aprill 2024 - 4,311.09 eurot, mai 2024 - 9,437.73 eurot, juuni 2024 - 22,807.85 eurot, juuli 2024 - 22,807.85 eurot; 6. sissenõutavaks muutunud viivis (seisuga 18.07.2019) kahjunõudelt summas 9 256,56 eurot; 7. viivis kahjunõudelt alates 19.07.2019 TsMS § 367 alusel kuni kahjunõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg-s 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras; 8. kohustada Amintor OÜ-d vabastama xxx, Tallinn asuvate äriruumide otsene valdus. Vabastatavate ruumide paiknemine xxx, Tallinnas asuvas hoones on tähistatud lisas 1; 9. määrata Amintor OÜ-le eelmise taotluse nimetatud kohustuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 14 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest; 10. juhul, kui Amintor OÜ kohtu poolt määratud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul xxx, Tallinn asuva üüripinna otsest valdust Estkompexim Toitlustus OÜ-le ei tagasta ega vabasta, määrata kindlaks kohtulahendi täitmise viis ning tõsta Amintor OÜ koos talle kuuluva varaga eelnimetatud üüripinnalt välja sundkorras (täitemenetluse korras). Hageja palub jätta menetluskulud Amintor OÜ kanda. Amintor OÜ seisukohad Estkompexim Toitlustus OÜ hagile vastuseks Kostja vastuse kohaselt on mitteeluruumide aadressil xxx Tallinn allüürileping nr xxx Estkompexim Toitlustus OÜ-ga sõlmitud 01.09.2014 kehtib kuni Estkompexim Toitlustus OÜ ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahel sõlmitud ruumide üürilepingu lõppemiseni, s.o kuni 01.08.2024. Allüürilepingu sõlmimise aluseks oli Tallinnas Linnavalitsuse 06.08.2014 korraldus nr xxx. Allüürilepingu punkti 3.1.1 kohaselt kohustub kostja alates 01.09.2014 maksma äriruumide kasutamise eest igakuiselt üüri kokku 2 898,63 eurot (1 m2 hind 37,45 eurot), millele lisandub käibemaks. Alates 12.04.2015 on igakuise üüri kuutasu kokku 3 235,32 eurot (1 m2 hind 41,80 eurot), millele lisandub käibemaks. Lisaks üürile kohustub kostja tasuma äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh hooldus- ja halduskulud, vesi, elekter, küte, maksud ja koormised. Kostja on kohustatud tasuma kõrvalkulusid igal juhul mitte väiksemas ulatuses kui kõrvalkulud, mida hageja tasub äriruumide omanikule, s.o Tallinna Kesklinna Valitsusele.
Hageja pöördus allüürilepingu sõlmimise eelselt 2014. kostja poole ja seadis allüürilepingu sõlmimise tingimuseks koostöölepingu sõlmimise. Kuna kostja on sidunud oma äritegevuse just xxx Tallinn asuva aadressiga ja tegutseb sellel aadressil asuval pinnal juba alates 2002, siis otsustas kostja koostöölepingu esitatud tingimustel sõlmida selleks, et ta saaks jätkata äritegevust samal pinnal. Eeltoodust johtuvalt hageja survel sõlmisid pooled samal päeval allüürilepinguga, s.o 01.09.2014, koostöölepingu nr xxx. Koostöölepingu eesmärgiks on märgitud eelneva eduka koostöö jätkamine ja arendamine toitlustusteeenuste osutamisel. Lepingu kohaselt on kostjal õigus osta hagejalt või viimase vahendusel tema koostööpartneritelt nende tootmisüksustes toodetud toodangut soodushindade ja –tingimustega, saada hagejalt nõu toitlustusteenuse korraldamiseks ja kasutada üüripinnal olevaid vallasasju. Nimetatud õiguste eest kohustus kosta tasuma hüvitist vastavalt maksegraafikule. Kostja kinnitab, et tegelikkuses ei eksisteeri üüripinnal koostöölepingus märgitud seadmeid. Samuti ei ole kostja lepingus märgitud kliendi õigusi kunagi teostanud, nende õiguste teostamiseks puudub ja on puudunud vajadus. Nimetatud asjaolud on teada ka hagejale. Pooltel ei ole olnud algusest peale kavas täita koostöölepingus sätestatud õigusi ega kohustusi, v.a raha maksmine hageja survel. Seega on kostja tasunud koostöölepingu alusel hagejale tasusid kuni 01.09.2017, sisuliselt vastusooritust saamata olukorras, kus pooltel vastusoorituseks ka kavatsused puudusid. Kuna pooled ei ole soovinud saavutada koostöölepingus avaldatud õiguslikke tagajärgi, s.t selles märgitud asjade kasutust/koostööd ei toimu ega olegi pidanud toimuma, kuid hageja on soovinud, et üks pool maksaks teisele poolele raha, millest tulenevalt saab väita, et koostööleping on näilikkuse tõttu tühine. Kostja sõlmis koostöölepingu selleks, et kostjal võimaldataks üürileping sõlmida, millest järeldub sõltuvussuhte tunnused ja see on tehtud ebasoodsatel tingimustel, see on on selgelt ühekülgne, mh puuduvad igasugused tagatised kostja (operaatori) õiguste realiseerimiseks ja koostööleping on suunatud üksnes sellele, et alusetu „hüvitis“ allüürnikult (kostjalt) kätte saada. Kostja on seisukohal, et koostööleping on tühine, mistõttu saab väita, et koostöölepingut ei loeta sõlmituks algusest peale, millest tulenevalt kehtib allüürileping edasi, kuivõrd koostööleping ei saa lõppeda, kui see loetakse algusest peale mittesõlmituks. Allüürilepingu kehtivus ei sõltu nn koostöölepingu kehtivusest või tühisusest, st allüürileping kehtib sõltumata sellest, kas nn koostööleping on lõpetatud või on tühine algusest peale. Kostja ei kasuta äriruume ebaseaduslikult. Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2018 määruse kohaselt on kostjal õigus tegutseda äriruumides kuni tsiviilasjas nr 1-17-81239 lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Äriruumid kuuluvad Tallinna linnale, kes üürib neid allüürile andmiseks edasi kostjale. Allüürileping on sõlmitud tähtaegselt ning kehtib kuni hageja ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahel sõlmitud ruumide üürilepingu lõppemiseni, s.o kuni 01.08.2024. Tallinna Linnavalitsuse 04.03.2015 korraldus nr xxx näeb ette hagejale ruumide üürileandmise alates 01.08.2014 ja määras hoone keldrikorruse äriruumide allkasutajaks kostja, kelle suhtes sätestati üürihind igakuiselt 41.80 eurot/m2 kohta. Seega on Tallinna Linnavalitsus oma korraldusega reguleerinud nii ruumide allkasutaja isiku, kui ka allkasutaja poolt tasutava üürihinna suuruse ja üürilepingu kehtivuse. Eespool nimetatud ei sisalda koostöölepingu sõlmimise ega hüvitise suurust kuna see pole olnudki Tallinna Linnavalitsuse eesmärk vaid hageja endapoolne initsiatiiv alusetult kostjalt raha nõudmiseks. Amintor OÜ palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud Estkompexim Toitlustus OÜ kanda. Hageja Amintor OÜ nõue
Amintor OÜ 05.12.2017 hagiavalduse kohaselt üürib Amintor OÜ Estkompexim Toitlustus OÜlt allüüri korras mitteeluruume aadressil xxx Tallinnas üldpinnaga 77,4 m2 toitlustusasutuse pidamiseks alates 13.05.2002 erinevate allüürilepingute alusel. Ruumid kuuluvad Tallinna linnale, kes annab ruume üürile neid allüürile andmiseks edasi kolmandale isikule. 01.09.2014 sõlmis Amintor OÜ Estkompexim Toitlustus OÜ-ga äriruumi allüürilepingu nr xxx. Allüürilepingu sõlmimise aluseks oli Tallinnas Linnavalitsuse 06.08.2014 korraldus nr xxx. Allüürileping on sõlmitud tähtaegselt ning kehtib kuni Estkompexim Toitlustus OÜ ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahel sõlmitud ruumide üürilepingu lõppemiseni, s.o kuni 01.08.2024. Allüürilepingu punkti 3.1.1 kohaselt kohustub Amintor OÜ alates 01.09.2014 maksma äriruumide kasutamise eest igakuiselt üüri kokku 2 898,63 eurot (1 m2 hind 37,45 eurot), millele lisandub käibemaks. Alates 12.04.2015 on igakuise üüri kuutasu kokku 3 235,32 eurot (1 m2 hind 41,80 eurot), millele lisandub käibemaks. Lisaks üürile kohustub Amintor OÜ tasuma äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh hooldus- ja halduskulud, vesi, elekter, küte, maksud ja koormised. Amintor OÜ on kohustatud tasuma kõrvalkulusid igal juhul mitte väiksemas ulatuses kui kõrvalkulud, mida kostja tasub äriruumide omanikule, s.o Tallinna Kesklinna Valitsusele. Estkompexim Toitlustus OÜ pöördus allüürilepingu sõlmimise eelselt 2014. Amintor OÜ poole ja seadis allüürilepingu sõlmimise tingimuseks koostöölepingu sõlmimise. Kuna Amintor OÜ on sidunud oma äritegevuse just xxx asuva aadressiga ja tegutseb sellel aadressil asuval pinnal juba alates 2002., siis otsustas Amintor OÜ Estkompexim Toitlustus OÜ survel 01.09.2014 koostöölepingu nr xxx esitatud tingimustel sõlmida selleks, et ta saaks jätkata äritegevust samal pinnal. Koostöölepingu eesmärgiks on märgitud eelneva eduka koostöö jätkamine ja arendamine toitlustusteenuste osutamisel. Lepingu kohaselt on Amintor OÜ-l õigus osta Estkompexim Toitlustus OÜ-lt või viimase vahendusel tema koostööpartneritelt nende tootmisüksustes toodetud toodangut soodushindade ja –tingimustega, saada kostjalt nõu toitlustusteenuse korraldamiseks ja kasutada üüripinnal olevaid vallasasju. Nimetatud õiguste eest kohustus hageja tasuma hüvitist vastavalt maksegraafikule. Koostöölepingu punkti 5 kohaselt kohustus Amintor OÜ tasuma Estkompexim Toitlustus OÜ-le igakuist hüvitist, mis esimese 24 kuu kohta on eraldiseisvalt ära toodud koostöölepingu lisas nr 3. Koostöölepingu punkti 6 kohaselt on Estkompexim Toitlustus OÜ-l õigus alates 01.09.2016 tõsta ühepoolselt etteteatamata igakuist hüvitist eelneva kahe aasta tarbijahinnaindeksi summa võrra, kuid mitte alla 7%. Koostöölepingu punkti 7 kohaselt kohustus Amintor OÜ esitama koostöölepingust, allüürilepingust ja teistest pooltega seotud lepingutest tulenevate Estkompexim Toitlustus OÜ nõuete tagamiseks kostjale pangagarantii summas 35 000 eurot. Amintor OÜ sõlmis SWEDBANK AS-iga garantiikirja kokkuleppe nr xxx summale kuni 35 000 eurot tähtajaga kuni 18.09.2019. Poolte vahel sõlmitud 01.09.2014 koostööleping on näilik, kuna pooled ei ole soovinud saavutada koostöölepingus avaldatud õiguslikke tagajärgi algusest peale ja koostöölepingu sõlmimine oli Estkompexim Toitlustus OÜ-le vajalik vaid selleks, et tekitada alus raha maksmiseks. Amintor OÜ ei ole teadlik sellest, millistel tegelikel asjaoludel soovis Estkompexim Toitlustus OÜ saada koostöölepingus sätestatud raha, kuid teab, et Estkompexim Toitlustus OÜ seadis koostöölepingu sõlmimise allüürilepingu sõlmimise eelduseks. Amintor OÜ kinnitab, et tegelikkuses ei eksisteeri üüripinnal koostöölepingus märgitud seadmeid, mida oleks võimalik kasutada ja millest pooled olid algusest peale teadlikud. Samuti ei ole Amintor OÜ lepingus märgitud kliendi õigusi kunagi
teostatud, nende õiguste teostamiseks puudub ja on puudunud vajadus. Nimetatud asjaolud on teada ka Estkompexim Toitlustus OÜ-le. Pooltel ei ole olnud algusest peale kavas täita koostöölepingus sätestatud õigusi ega kohustusi, v.a raha maksmine Estkompexim Toitlustus OÜ survel. Seega on Amintor OÜ tasunud koostöölepingu alusel kostjale tasusid, sisuliselt vastusooritust saamata olukorras, kus pooltel vastusoorituseks ka kavatsused puudusid. Estkompexim Toitlustus OÜ ei ole käesoleva hagi esitamiseni tagastanud Amintor OÜ-le raha, mille enda valduses hoidmiseks kostjal käesolevaks hetkeks alus puudub. Alternatiivselt leiab Amintor OÜ, et sõlmis koostöölepingu vaid selleks, et tal võimaldataks üürileping sõlmida, mistõttu esinevad selles sõltuvussuhte tunnused. Igal juhul on Amintor OÜ seisukohal, et koostööleping on tühine, mistõttu saab väita, et koostöölepingut ei loeta sõlmituks algusest peale, millest tulenevalt kehtib allüürileping edasi, kuivõrd koostööleping ei saa lõppeda, kui see loetakse algusest peale mittesõlmituks. Amintor OÜ on seisukohal, et Estkompexim Toitlustus on temalt saanud alusetult tühise lepingu alusel Amintor OÜ poolt koostöölepingu alusel tasutud summad, mis on tasutud alates 10.09.2014 kokku summas 347 765,75 eurot. 16.11.2017 esitas Estkompexim Toitlustus OÜ Amintor OÜ-le teatise koostöölepingu punktidele 5 ja 13 tuginedes, et koostöölepingu erakorraliseks ennetähtaegseks ülesütlemiseks on alus, kuna ei ole tasutud alates 01.09.2017 koostöölepingus ettenähtud hüvitist. Estkompexim Toitlustus OÜ teatas, et kui hageja ei tasu koostöölepinguga sätestatud hüvitist 22.11.2017 siis ütleb kostja 23.11.2017 kuupäevaga koostöölepingu ja allüürilepingu ennetähtaegselt üles, andes hagejale ruumide vabastamiseks tähtaja hiljemalt 31.12.2017. Amintor OÜ on seisukohal, et allüürilepingu ülesütlemine on tühine, kuna koostööleping on olnud tühine algusest peale. Amintor OÜ palub välja mõista Estkompexim Toitlustus OÜ-lt välja Amintor OÜ kasuks 347 917,75 eurot tasumata põhinõude katteks; viivitusintress seadusjärgses määras 347 917, 75 euro suuruselt põhinõudelt kuni nõude lõpliku tasumiseni; tuvastada 01.09.2014 koostöölepingu nr xxx tühisus ja tuvastada 01.09.2014 allüürilepingu nr xxx ülesütlemise tühisus 16.11.2017 avaldusega. Menetluskulud palub Amintor OÜ jätta Estkompexim Toitlustus OÜ kanda. Estkompexim Toitlustus OÜ vastus Amintor OÜ hagiavaldusele Estkompexim Toitlustus OÜ vastuse kohaselt ei sätesta poolte vahel 01.09.2014 sõlmitud allüürileping eraldiseisvalt allüürilepingu kehtivuse tähtaega, vaid allüürilepingu kehtivus on otseses sõltuvuses kostja ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahelise üürilepingu ning hageja ja kostja vahelise koostöölepingu kehtivusest. Hageja ja kostja vahel sõlmitud allüürileping ei sisalda ka hageja õigust viibida vaidlusalustes ruumides kuni 01.08.2024. Pooltevahelise koostöölepingu p 11 sätestab, et leping on sõlmitud tähtaegselt ning kehtib kuni kostja ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahel sõlmitud ruumide üürilepingu lõppemiseni, s.o kuni 01.08.2024. Seega ei saanud hagejal tekkida mis tahes kindlust, et poolte vahel 01.09.2014 sõlmitud allüürileping jääb kindlasti kehtima kuni 01.08.2024. Kuivõrd hageja pidi olema teadlik, et allüürileping ja selle kehtivus on otseselt sõltuvuses koostöölepingust, pidi hageja olema ka teadlik, et juhul, kui ta koostöölepingut (ja mh allüürilepingut) rikub, on kostjal õigus koostööleping üles öelda. Kostja on üles öelnud koostöölepingu, mis toob automaatselt kaasa ka allüürilepingu lõppemise. Allüürilepingu p 6.1. kohaselt lõppeb leping, kui lõppeb poolte vahel sõlmitud koostööleping. Pooled on kokku leppinud (tahet avaldanud), et allüürileping on koostöölepingu lisaks ja kehtib sellest sõltuvalt. Ilma koostöölepinguta poleks pooled allüürilepingut sõlminud. Allüürilepingut eraldiseisvalt koostöölepingust ei ole kostja üles öelnud.
Poolte vahel puudub vaidlus, et alates 01.09.2017 on hageja jätnud koostöölepingu alusel makstavad hüvitised kostjale tasumata. Seega on hageja rikkunud koostöölepingu p 5 ja sellega seoses ka allüürilepingu p 4.2.1. ning ka p 4.2.2. Kostja on koostöölepingu üles öelnud, kuivõrd hageja ei ole täitnud nõuetekohaselt koostöölepingut või selle lisadega võetud kohustusi (koostöölepingu p 14). Koostöölepingu p 3 ja p 11 kohaselt juhul, kui koostööleping lõppeb, lõppevad ka kõik koostöölepingu lisad ning hagejal puuduvad koostööo lepingu ennetähtaegse lõppemisega seotud pretensioonid kostja suhtes. Allüürilepingu p 6.4. sätestab juhud, mil allüürileandjal on õigus allüürileping ka erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teavitades sellest kirjalikult ette 14 päeva. Nt näeb allüürilepingu p 6.4.4. ette, et alluüürileandja võib allüürilepingu ennetähtaegselt üles öelda, kui allüürnik ei ole täies ulatuses tasunud üüri või muid allüürilepingus nimetatud tasumisele kuuluvaid makseid või võlgnevusele lisanduvat viivist 14 päeva jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast arvates. Allüürilepingu p 6.4.8. näeb ette, et allüürileandjal on õigus allüürileping ennetähtaegselt üles öelda, kui allüürnik on muul, allüürilepingus sätestamata viisil oluliselt rikkunud allüürilepinguga kokkulepitud tingimusi. Allu u rilepingu p
poolt oma õiguste ja võimaluste kasutamise küsimus ning puudub alus väiteks, et pooltel polnudki sellist tahet alates koostöölepingu sõlmimisest. Kostja ei ole mitte kunagi nõudnud hagejalt koostölepingu sõlmimist ega viimast selleks kuidagi sundinud. Hagejal on olnud alati võimalus vabalt valida, millistes äriruumides ta soovib oma majandustegevust korraldada. Koostööleping ei ole heade kommetega vastuolus. Asjaolu, et hageja on soovinud oma tegevust jätkata ruumides, kus ta on pikka aega tegutsenud, ei saa kuidagi käsitleda sõltuvussuhtena. Kui restorani pidamine kostja ruumides oleks hagejale majanduslikult ebamõistlik, kahjulik või ei vastaks tema tegelikule tahtele, siis ei saaks kostja teda kuidagi sundida „sõltuvussuhte“ kaudu lepingute sõlmimiseks uueks tähtajaks. Eluliselt on äärmiselt ebausutav, et hageja on siiski jätkanud ruumide üürimist sundolukorras ja vastu oma tahtmist ca 15 aastat. Hageja pole tõendanud, milles seisneb poolte vastastikuste kohustuste väärtus ning millistel alustel on ta leidnud, et kohustuste väärtus võiks olla heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, sh millised on hageja hinnangul need soodsad tingimused, mille puhul poleks tegemist heade kommete vastase tehinguga ehk poolte õiguste ja kohustuste tasakaaluga. Asjaolu, et hageja ja kostja koostöö on seni mõlemale poolele sobiv olnud, kinnitab ilmekalt asjaolu, et hageja on kostja poolt üüritavates ruumides niivõrd kaua aega tegutsenud ja eelnevalt lepingutingimusi täitnud. Seega on asjakohatu ja alusetu ka hageja väidetav viivisenõue ning viited alusetu rikastumise sätetele. Estkompexim Toitlustus OÜ palub jätta Amintor OÜ hagi rahuldamata ja menetluskulud Amintor OÜ kanda. Menetluse käik Estkompexim Toitlustus OÜ on tsiviilasjas 2-17-17949 esitanud 29.11.2017 hagi Amintor OÜ vastu koostöölepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes. 11.07.2018 on Estkompexim Toitlustus OÜ samas tsiviilasjas esitanud täiendava nõuded Amintor OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja äriruumide vabastamiseks. Amintor OÜ on tsiviilasjas 2-17-18239 esitanud 05.12.2017 hagi Estkompexim Toitlustus OÜ vastu raha saamiseks ning koostöölepingu ja allüürilepingu ülesütelmise tühisuse tuvastamiseks. Harju Maakohus on 18.09.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-17949 liitnud Estkompexim Toitlustus OÜ hagi Amintor OÜ vastu tsiviilasjaga 2-17-18239 Amintor OÜ hagi Estkompexim OÜ vastu ning määranud ühiseks tsiviilasja numbriks 2-17-18239. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et Amintor OÜ hagi tuleb jätta rahuldamata ja Estkompexim Toitlustus OÜ hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et 01.09.2014 on Estkompexim Toitlustus OÜ ja Amintor OÜ allkirjastanud koostöölepingu nr xxx koos selle lisadeks oleva seadmete nimekirja, äriruumi allüürilepingu ja hüvitise maksegraafikuga (I kd A t.l. 6-14, I kd t.l. 33-38). Tuvastatud on, et 01.09.2014 poolte allkirjastatud koostöölepingu nr xxx p 1 kohaselt on selle eesmärgiks eelneva eduka koostöö jätkamine ja arendamine toitlustusteenuste osutamisel Estkompexim Toitlustus OÜ (kui tellija) poolt Tallinna Kesklinna Valitsuselt aadressil xxx, Tallinn üüritavates mitteeluruumides koos ruumides asuvate Estkompexim Toitlustus OÜ (tellija) omanduses olevate seadmete ja muu inventariga (seadmete nimekiri on toodud lisas 1). Lepingu p 2 järgi annab Estkopexim Toitlustus OÜ ruumid Amintor
OÜ (operaatori) kasutusse koostöölepingu lisas 2 toodud tingimustel, s.o. äripinna allüürilepingus xxx sätestatud tingimustel. Vajadusel sõlmivad pooled muid koostöölepingu eesmärgi täitmisega seotud lepinguid ning kokkuleppeid. Lepingu p 3 järgi punkti 2 alusel sõlmitud lepingud muutuvad jõustumisel koostöölepingu lahutamatuks olevateks lisadeks, mis kehtivad koos lepinguga, st koostöölepingu lõpetamisel ja/või lõppemisel lõppevad kõik lepingu lisadeks olevad lepingud ja kokkulepped. Vaidlust ei ole, et koostöölepingu p 5 järgi kohustus Amintor OÜ tasuma Estkompexim Toitlustus OÜ-le igakuist hüvitist, mis esimese 24 kuu kohta on eraldiseisvalt ära toodud koostöölepingu lisas nr 3 (I kd A 38, 98) ning koostöölepingu p 6 kohaselt on Estkompexim Toitlustus OÜ-l õigus alates 01.09.2016 tõsta ühepoolselt etteteatamata igakuist hüvitist kahe aasta tarbijahinnaindeksi summa võrra, kuid mitte alla 7 %. Pooled vaidlevad selle üle, kas 01.09.2014 koostööleping nr xxx on näilik leping (I kd t.l. 40-44). Amintor OÜ väidete kohaselt pole pooled kunagi soovinud teha koostöölepingus nimetatud koostööd ja tehingu näol on vaid raha saamiseks tekitatud näilik õiguslik alus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt võib võlaõigusseaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Tuvastamaks tehingu näilikkust tuleb kohtul hinnata, kas 01.09.2014 lepingus avaldatud poolte tahe vastab sellele, milliseid õiguslikke tagajärgi soovisid pooled lepingu sõlmimisega kaasa tuua. Selleks tuleb võrrelda lepingus formaalselt kokkulepitut poolte ühise tegeliku tahtega. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 2 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. TsÜS § 71 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on tahteavaldus kaudne, kui see väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte
ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki. Pooled ei vaidle, et koostöölepingu lisana nr 2 sõlmiti samal päeval koostöölepinguga, 01.09.2014 allüürileping nr xxx äriruumide aadressil xxx, Tallinn allüürimiseks (I kd A t.l. 11-13, 93-94), millise punkti 3.1.1 kohaselt kohustub Amintor OÜ alates 01.09.2014 maksma äriruumide kasutamise eest igakuiselt üüri kokku 2 898,63 eurot (1 m2 hind 37,45 eurot), millele lisandub käibemaks ja allüürilepingu punkti 3.1.2. kohaselt on alates 12.04.2015 igakuise üüri kuutasu kokku 3 235,32 eurot (1 m2 hind 41,80 eurot), millele lisandub käibemaks. Vaidlust ei ole, et lisaks üürile kohustub Amintor OÜ tasuma äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh hooldus- ja halduskulud, vesi, elekter, küte, maksud ja koormised. Pooled ei vaidle, et Amintor OÜ sõlmis koostöölepingu selleks, et ta saaks võimaluse sõlmida Estkompexim Toitlustus OÜ-ga ka allüürilepingu tema soovitud ruumides aadressil xxx, Tallinn toitlustusteenuse osutamiseks. Kuna koostööleping näeb ette Estkompexim Toitlustus OÜ poolt Amintor OÜ-le ruumide rendile andmise toitlustusteenuse osutamiseks ja vaidlust ei ole selle üle, et Estkompexim Toitlustus OÜ on Amintor OÜ-ga sõlminud toitlustusteenuse osutamiseks ruumide allüürilepinguid alates aastast 2002 ja pooled on sõlminud ka 01.09.2017 allüürilepingu, mis on koostöölepingu lisaks 2 ja Amintor OÜ on ka ise väitnud, et tema sooviks on olnud Estkompexim Toitlustus OÜ-lt üürida ruume, siis ei ole Amintor OÜ kohtu arvates veenvalt põhistanud, et pooltel ei ole 01.09.2017 koostöölepinguga olnud mingit tahet koostöölepingu sõlmimiseks, sest mõistliku kõrvalseisjana võib arvata, et koostöö võib seisnedagi selles, et poolte ühiseks eesmärgiks on toitlustusteenuse osutamise võimaldamine aadressil xxx, Tallinn üüritavates mitteeluruumides (I kd t.l. 75-97). Kohtu arvamust ei muuda ka asjaolu, et Amintor OÜ pole koostöölepingu alusel kõiki neid õiguseid kasutanud, mis tal koostöölepinguga on, sest need on Amintor OÜ väidetel dubleeritud allüürilepingus või Amintor OÜ jaoks määratlemata või iseneensest eraldiseisvana polegi neid õiguseid Amintor OÜ-l põhjust kasutada, sest Estkompexim Toitlustus OÜ on veenvalt põhjendanud, et Amintor OÜ-l on olnud võimalus koostöölepingust tulenevaid õigus kasutada lisaks ruumide üürimise kokkuleppele. Asjaolu, et Amintor OÜ väidetel nagu ei eksisteerikski 05.12.2017 Amintor OÜ hagiavalduse esitamise ajal koostöölepingu lisas 1 nimetatud vallasasju, ei luba samuti kuidagi iseenesest järeldada, et koostööleping peaks olema seetõttu näilik. Iseenesest võib tõepoolest olla kummastav, et koostöölepingu lisaks olevate seadmete nimekiri on olnud muutmata 2002. aastast, ehk üle 15 aasta, mistõttu peavad need seadmed olema kahtlemata väga vanad, nagu seda on ka Amintor OÜ välja toonud, kuid ka sellest ei ole võimalik järeldada nagu neid seadmeid poleks antud Amintor OÜ-le varasemalt üle ning poolte tahe poleks olnud neid üürida koostöölepingu osana. Estkompexim Toitlustus OÜ on veenvalt põhistanud, et juba 13.05.2002 poolte vahel esmakordselt vaidlusaluste äriruumide allüürimisel lepiti kokku ka köögija baariseadmete üürimises nng nende maksumuses, millised antakse kasutustasu eest Amintor OÜ-le kasutamiseks, ka 22.06.2007 leppisid pooled kokku köögi- ja baariseadmede kasutamises tasu eest, mis asuvad vaidlusalusel äripinnal ja ka 12.04.2010 sõlmisid pooled kokkuleppe seadmete üürimise ja selle eest tasumise (II kd t.l. 80-83). Kuna kõigis lepingutes on fikseeritud missugused seadmed antakse üle Amintor OÜ-le, siis ei ole põhistatud Amintor OÜ väide nagu sellist samasugust kokkulepet poleks igal juhul saanud olla 01.09.2014 koostöölepingus kokku lepitud. Igal juhul ei ole Amintor OÜ tõendanud, et koostöölepingus nimetatud vallasasju, millised on 01.09.2014 lepingus nimetatud 01.09.2014 lepingus sõlmimise ajal pole kunagi olnud ja neid pole üle antud või et mõlema lepingupoole tahe oleks olnud 01.09.2014 lepingust jätta vaid mulje,
et asjad on üle antud, kuid tegelikkuses see ei olnud nii ja poolte tegelik tahe oli suunatud vaid tasu maksmisele (II kd t.l. 92-93). Vaidlust ei ole, et Amintor OÜ on tasunud Estkompexim Toitlustus OÜ-le 01.09.2014 koostöölepingu alusel hüvitist kolm aastat kuni 01.09.2017 ning varasemalt on Amintor OÜ analoogsete lepingute alusel tasunud hüvitist Estkompexim Toitlustus OÜ-le koguni 15 aastat ja pooled ei vaidle, et juhul kui Amintor OÜ poleks tasunud Estkompexim Toitlustus OÜ-le koostöölepingu alusel kokku lepitud summasid, siis ei oleks Estkompexim Toitlustus OÜ võimaldanud Amintor OÜ-le kasutada allüürilepinguga äriruume toitlustusteenuse osutamiseks aadressil aadressil xxx, Tallinn, nagu seda on soovinud Amintor OÜ. Kui Estkompexim OÜ on samu äriruume alates 2002 andnud Amintor OÜ-le üürile erinevate lepingute alusel, kus Amintor OÜ kohustuseks on olnud tasuda Estkompexim OÜ-le lisaks üüri ja kommunaalteenuste eest tasu ka äririimode kasutamise õiguse ja muu vara kasutamise ning muude õiguste eest, siis ei ole veenev Amintor OÜ väide, et aastal 2017 oleks Amintor OÜ nagu avastanud, et poolte vahel mingit koostöölepingut pole sõlmitudki ja muud tasud oleksid Amintor OÜ poolt tasutud ei tea mille eest vaid Estkompexim Toitlustus OÜ nõudel ilma, et Amintor OÜ-l selleks soovi oleks olnud (I kd t.l. 9-38). Seega ei ole tõendatud Amintor OÜ väide, et poolte vahelise 01.09.2014 koostöölepinguga pole pooled soovinud saavutada mingeidki õiguslikke tagajärgi ning Amintor OÜ oleks vaid tasunud raha Estkompexim Toitlustus OÜ-le ilma, et koostöölepingust Estkompexim Toitlustus oleks omalt poolt olnud millekski kohustunud, nagu Estkompexim Toitlustus OÜ poleks Amintor OÜ-le taganud koostöölepingus kokku lepitud üürilepingu sõlmimise, mis ongi eelkõige olnud Amintor OÜ huviks koostöölepingu sõlmimisel ja lisaks ka muude teenuste kasutamise võimaluse. Amintor OÜ on veendunud, et koostöölepinguga on varjatud allüürilepingu fikseeritud tasule täiendavalt makstavat lisatasu, sest Tallinna Linnavalitsuse korralduse järgi pidi Estkompexim Toitlustus OÜ tasuma Tallinna linnale äriruumide kasutamise eest üüri 41,80 eurot /m2 kuus ja ka Amitor OÜ kui allüürnik pidi Estkompexim Toitlustus OÜ-le tasuma samade äriruumide kasutamise eest üüri täpselt sama palju – 41,80 eurot /m2 kuus. Kohtu arvates, ei luba aga ka Amintor OÜ käsitlus, et tegemist võib olla varjatud kokkuleppega täiendava lisatasu maksmiseks lisaks üürile arvata, et sellise kokkuleppega oleks nagu midagi püütud varjata, sest oluline on eelkõige poolte tahte tuvastamine lepingus ja kui pooled on Amintor OÜ sõnul siis varajanud sellist üüritasu, millele lisandub koostöölepingu järgne hüvitis, ka siis ei muudaks see poolte vahelist kokkulepet tühiseks, vaid kohaldada tulekski sellist kokkulepet, mis on poolte vahel tegelikult sõlmitud. Samas on Estkompexim Toitlustus OÜ veenvalt põhistanud, et 01.09.2014 koostöölepingu kohaselt olid Amintor OÜ-l lepingu kohaselt operaatori ülesanded ning tegutsemise eesmärgiks oli teenida tulu nii endale kui hüvitise maksmise kaudu Estkompexim Toitlustus OÜ-le ja sellise koostöölepinguga sätestatud eesmärgi täitmiseks anti koostöölepingu alusel vaidlusalused äriruumid Amintor OÜ-le allüürile, mistõttu tegemist ei ole eraldiseisva allüürilepinguga, millega üürnik annab üüripinna allüürile koostöölepingust sõltumata, saamata allüürimisest ise mingit tulu. Mõistik on arvata, et pooltevahelise koostöö eesmärgiks oli mõlemal poolel siiski huvi sõlmida allüürileping, millega antakse Amintori OÜ-le võimalus tulu teenimiseks Estkompexim Toitlustus OÜ poolt Tallinna vanalinnas turistide poolt kõrgelt hinnatud asukohas üüritud äripinna kaudu, mistõttu sisaldas koostöölepingus kokku lepitud hüvitis ka opereerimise kaudu toitlustusteenuse pakkumisel teenitud tulu, mille võis Amintor OÜ endale jätta, kuid selle tulu endale jätmise (nagu ka seadmete kasutamisele ja teenuste tarbimise võimaluse) eest tuli Amintor OÜ-l tasuda Estkompexim Toitlustus OÜ-le koostöölepingus fikseeritud hüvitise summa lisaks allüürilepingus kokkuleptud üüritasu maksmisele. Veenev on Estkompxim Toitlustus OÜ väide, et kui pooled sellist kokkulepet poleks sõlminud, siis oleks Estkompexim Toitlustus OÜ-l puudunud igasugune majanduslik põhjendatus ja äriline huvi vaidlusaluste äripindade allüürile andmiseks vaid
allüürilepingus kokkulepitud tasu eest, mis on samasugune summa kui Estkomppexim Toitlustus peab üürnikuna tasuma omanikule. Pooled ei vaidle, et Amintor OÜ on alates 01.09.2014 kuni septembrini 2017 tasunud poolte vahelise koostöölepingust tuleneva maksegraafiku alusel kokku lepitud summad, mistõttu ei ole mõistliku kõrvalseisjana võimalik järeldada, et kui Amintor OÜ on täitnud koostöölepingut, et siis see nagu poleks olnudki tema tahe või et nagu Amintor OÜ poleks kolme aasta jooksul arugi saanud, mille eest ta selliseid summasid siis tasub, kui need polekski seotud sellise koostöö võimaldamisega, mis lubab eraldiseisvalt kasutada ruume, kus asuvad Estkompexim Toitlustusele OÜ-le kuulunud seadmed ja on võimaluse eest saada muid teenuseid, mis siis eeldatavasti peaksid soodustama koostööd. Kohus ei pea pelgalt Amintor OÜ väidetele tuginedes iseenesest ebamõistlikuks, kui teatud lepinguga luuakse võimalus, mingite muude teenuste saamiseks, aga mingil põhjusel seda lisavõimalust ei kasutatagi, siis nagu ei peakski n.ö. kompleksteenuse kui koostöölepingus kokkulepitud teenuste eest tasumagi. Kuna koostöölepingus ei ole eraldi kokku lepitud, milliste võimaluste loomise eest need summad tuleb tasuda, siis ei ole kohtu arvates mõistlik arvata, et kui lepingupool kõiki temale pakutavaid teenuseid ei kasutagi, siis ta nagu ei peakski lepingus kokkulepitud tasu teisele poolele tasuma. Seetõttu pole ka asjakohane tuvastada, kas seadmed, millise nimekirja on pooled allkirjastanud, olid ikka lepingu sõlmimise ajal Amintor OÜ-le üle antud ruumides. Kui pooled on sõlminud koostöölepingu ja selle koostöölepingu üheks osaks on ruumide üürile andmise võimaluse tagamine ning vaidlust ei ole, et vähemalt selles osas on koostöölepingut ka täidetud, siis ei ole mõistlik arvata, et poolte sooviks ei olekski nagu olnud tasuda sellise võimaluse eest lisaks muudele koostöölepingus loodud võimalustele kokku lepitud tasu lisaks allüürilepingust tulevatele tasudele. Lähtudes eeltoodust ei ole Amintor OÜ tõendanud, et poolte vahel 01.09.2014 sõlmitud koostööleping nr 01-09-2014 on näilik tehing. Pooled vaidlevad, kas 01.09.2014 sõlmitud koostööleping nr xxx võib olla vastuolus heade kommetega. TsÜS § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Amintor OÜ väidete kohaselt ei olnud poolte tahtevaldused lepingus kajastatud õigesti, et oleks mõlemalt poolt soovitud koostööd teha ja vallasasju üürida ja vastavalt ka tasu maksta. Kohtu arvates ei ole Amintor OÜ väide põhistatud, sest kui Amintor OÜ sooviks oli sõlmida üürileping ja ka koostöölepingust tulenevalt võimaldabki Estkompexim Toitlustus OÜ Amintor OÜ-le üürlepingu sõlmimise võimaluse, siis ei ole mõistlik arvata, et Amintor OÜ sooviks nagu ei olekski olnud koostöölepingut sõlmida, mille raames tal alles tekkis õigus sõlmida üürileping, mis siiski oli Amintor OÜ sooviks. Seega ei ole põhistatud Amintor OÜ väide, et koostöölepingut sõlmides ei olnud pooltel muud soovi, kui et üks lepingu pool maksaks teisele poolele vaid tasu, ilma, et oleks soovitud lepingus märgitud koostööd teha. Amintor OÜ väidetest saab mõistliku kõrvalseisjana järeldada, kus allüürilepingu sõlmimise eelduseks oli koostöölepingu sõlmimine, et koostöölepingus ette nähtud tasu ongi olnud eelkõige selle eest, et Amintor OÜ-l oleks õigus üürida Estkompexim Toitlustus OÜ-lt ruume ja tasuda selle eest lisaks üürilepingus kokkulepitud summadele ka koostöölepingus kokku lepitud tasu sellise õiguse kasutamise eest ja teiste
võimalike teenuste kasutamise võimaluse eest ja ka vallasasjade üürimise eest. Seega ei ole põhistatud Amintor OÜ väide, et lepingus ei oleks nagu poolte tahteavaldusi õigesti kajastatud. Kohus nõustub Amintor OÜ-ga, et sõltuvussuhe tehingupoolte vahel tähendab seda, et ühe tehingupoole tahe tehingu tegemisel ei ole vabalt kujunenud, s.o. tehingu tegemisel väljendatud tahe ei vasta osapoole tegelikule tahtele. Amintor OÜ väidete kohaselt oli tema sõltuvussuhtes Estkompexim Toitlustus OÜ-st seeläbi, et ta sõlmis koostöölepingu vaid selleks, et tal võimaldataks sõlmida üürileping ja seda siis Raekojaplatsil või selle vahetus ümbruses, kuna sarnaseid toitlustusettevõtte tegevuseks muid sobivaid äripindu ei olnud. Samas võib nõustuda Estkompexim Toitlustus OÜ väidetega, et Amintor OÜ-l ei olnud mingit kohustust oma majandustegevust jätkata vaidlusalusel üüripinnal. Kohtu arvates võiks mõistliku kõrvalseisjana arvata, et isikul on õigus mitte lepinguid sõlmida ja kindlasti ei saa järeldada, et kui isik soovib konkreetseid äripindu, siis ta olekski nagu iseenesest seetõttu sõltuvussuhtes üürileandjast, kes siis soovituid ruume välja üürib. Amintor OÜ ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks mõistliku kõrvalseisjana järeldada, et Amintor OÜ ei oleks ise soovinud sellist lepingut sõlmida. Juhul, kui Amintor OÜ ei oleks soovinud sõlmida Estkompexim Toitlustus OÜ-ga koostöölepingut, siis oleks küsitav miks Amintor OÜ seda lepingut siis ei jätnud sõlmimata. Ja seda siis olukorras, kus Amintor OÜ on 15 aasta jooksul lisaks üüritasule tasunud seadmete ja koostöölepinguga ette nähtud õiguste kasutamise eest. Isegi, kui arvata, et sellise koostöölepingu sõlmimise ettepaneku on teinud Estkompexim Toitlustus OÜ, ei luba see iseenesest arvata, et Amintor OÜ-l ei oleks nagu võimalust olnud sellisest pakkumisest keelduda ja mitte lepingut sõlmida. Samas pooled ka ei vaidle selle üle, et allüürilepingu sõlmimise eelduseks oligi koostööleping, ilma milleta ei oleks kindlasti allüürilepingut sõlmitud. See asjaolu ei luba aga arvata, et Amintor OÜ-l ei oleks olnud õigust jätta koostööleping ja sellega seotud üürileping sõlmimata. Amintor OÜ väide nagu tema tehtud investeeringud äripinnale alates aastast 2002 ei jätnud temale muud väljapääsu, kui peale eelmise lepingu lõppemist, sõlmida leping, mis nagu ei olekski vastanud Amintor OÜ tahtele, pole usutav, sest vaidlust ei ole, et enne järgmise lepingu lõppemist pidi ju eelmine leping lõppema, mistõttu ei oleks kuidagi saanud Amintor OÜ-l olla õiguspärast ootust lepingu jätkamiseks ühepoolselt ilma, et sellest poleks olnud huvitatud ka lepingu teine pool. Mõistliku kõrvalseisjna võib arvata, et ka igasugused investeeringud said olla tehtud vaid kehtiva lepinguperioodi arvestusega. Isegi, kui kohus oleks tuvastanud, et Amintor OÜ on sõlminud koostöölepingu sõltuvussuhtes, siis ei luba kohtu ette toodud asjaolud tuvastada, et koostööleping peaks olema ilmtingimata olema Amintor OÜ jaoks tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Amintor OÜ väide, et koostööleping on tehtud Amintor OÜ jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, sest kõnesoleva üüripinna üüritasu ja lisatasu kokku ületavad üüritasu turuväärtuse, ei ole põhjendatud, sest vaidlust ei ole, et pooled on sellise kokkuleppe sõlminud koostöölepingu raames, mistõttu ei ole võimalik pelgalt hinnata üüritasu turuväärtust ja sellise kokkuleppe alusel on sellistes suurusjärkudes summasid Estkompexim Toitlustus OÜ-le tasutud 15 aasta jooksul (II kd t.l. 147-153). Kuna Amintor OÜ on tasunud Estkompexim Toitlustus OÜle 01.09.2014 koostöölepingu alusel kokku lepitud hüvitisi kolme aasta jooksul ja varaseamte analoogsete lepingute alusel 15 aastat, siis ei ole mõistlik järeldada Amintor OÜ käitumisest tulenevalt, et alates 2017 aastast oleksid nagu poolte vastastikused lepingulised tingimused järsku ebasoodsad ja kohustused järsku ebaproportsionaalsed Amintor OÜ jaoks võrreldes teise poole huvidega teenida äripinnalt tulu. Ka asjaolu, et Amintor OÜ jaoks on koostööleping alates 2017 aastast liiga ühekülgne kuna seal puuduvad igasugused tagatised Amintor OÜ jaoks, kus Amintor OÜ on saanud õiguse sõlmida Estkompexim Toitlustus OÜ-ga allüürileping soovitud ruumidele, et seetõttu oleksid sellised puuduvad lepingulised tingimused ebasoodsad või ebaproportsionaalsed, sest Amintor OÜ-ga on sõlmitud soovitud üürileping. Lähtudes eeltoodust ei ole Amintor OÜ tõendanud, et poolte vahel 01.09.2014 sõlmitud koostööleping nr xxx on heade kommetega vastuolus.
VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna Amintor OÜ ei ole tõendanud, et poolte vahel sõlmitud koostööleping oleks tühine, siis ei ole Amintor OÜ tõendanud, et tal oleks õigus olnud sel põhjusel 11.10.2017 nõudekirjas avaldatule (kd I A t.l. 40-44) jätta alates 01.09.2017 tasumata koostöölepingu alusel kokku lepitud hüvitis ja Estkompexim Toitlustus OÜ-lt tagasi saada Estkompexim Toitlustus OÜ-le koostöölepingu alusel kantud summad alates 10.09.2014 kuni 21.11.2017 kokku 347 915,75 euro nõudes. Kuna kohus ei tuvastanud, et Estkompexim Toitlustus OÜ-l oleks kohustus tagastada Amintor OÜ-le 347 915,75 eurot, siis ei ole tõendatud ka Amintor OÜ väide, et Estkompexim Toitlustus OÜ oleks olnud viivituses eeltoodud summa tasumisega Amintor OÜ-le ja peaks tasuma Amintor OÜ-le viivitusintressi seadusjärgses määras summalt 347 917,75 eurot alates hagi esitamisest, s.o. 05.12.2017 kuni nõude lõpliku tasumiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas Estkompexim Toitlustus OÜ-l oli õigus öelda Amintor OÜ-ga 01.01.2014 sõlmitud allüürileping üles põhjusel, et Amintor OÜ ei ole alates 01.09.2017 tasunud Estkompexim Toitlustus OÜ-le koostöölepingus ettenähtud hüvitist. Tuvastatud on, et 16.11.2017 esitas Estkompexim Toitlustus OÜ Amintor OÜ-le nõudeavalduse, milles tegi ettepaneku koostöölepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.11.2017 (I kd A, t.l. 164-166, I kd 134-136). Vaidlust ei ole, et Estkompexim Toitlustus OÜ teatas nõudeavalduses, et juhul, kui Amintor OÜ ei tasu võlgnevust hiljemalt 22.11.2017, siis ütleb Estkompexim Toitlustus OÜ koostöölepingu üles alates 23.11.2017 ning nõudeavalduses oli teade samast kuupäevast allüürilepingu nr 01-09-2014 ülesütlemise kohta vastavalt allüürilepingu p-le 6.1. ja koostöölepingu p-le 3. VÕS § 195 lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütelmine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütelmiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud koostööleping ei ole tühine, siis ei ole tõendatud ka Amintor OÜ väide, et allüürilepingu ülesütlemine oleks tühine seetõttu, et koostööleping ise on tühine. Eelkõige vaidlevad aga pooled selle üle, kas allüürileping on eradiseisev leping koostöölepingust, mille kehtivus ei sõltu koostöölepingu kehtivusest. Tuvastatud on, et koostöölepingu p 3 kohaselt muutuvad lepingu alusel sõlmitavad teised lepingud, sh allüürileping lepingu lahutamatuks osaks olevateks lisadeks, mis kehtivad ainult koos koostöölepinguga ning lepingu lõppemisel või lõpetamisel lõppevad kõik lepingu lisadeks olevad lepingud ja kokkulepped. Vaidlust ei ole, et allüürilepingu p 1.1. sätestab, et allüürileping tuleneb otseselt koostöölepingust ja on selle lahutamatu osa ja p 1.3 sätestab, et leping jõustub selle aluseks oleva xxx koostöölepingu jõustumisest ja kehtib kuni koostöölepingu 01-09-2014 lõppemiseni. Kuna vaidlust ei ole ka selle üle, et poolte tahe sõlmida koostööleping on olnud allüürilepingu sõlmimise eelduseks, siis ei ole mõistlik arvata, et pooled oleksid sõlminud allüürilepingu ilma koostöölepingut sõlmimata. Seega on põhjendatud arvata nii poolte käitumisele kui kirjalikult sõnastatud lepingutele tuginedes, et poolte sooviks ei ole kunagi olnud lepinguid, sh allüürilepingut, mis on koostöölepingu lahutamatuks lisaks, eraldi sõlmida, mistõttu saavadki ka kõik lepingud, mis on sõlmitud koostöölepingu alusel kehtida vaid siis, kui kehtib koostööleping ja lõppeda vaid siis, kui lõpeb koostööleping, nagu see on sätitud poolt koostöölepingu p-s 3. Seega ei ole tõendatud Amintor OÜ väide, et 16.11.2017 koostöölepingu ülesütelmisega saaks lugeda poolevahelise üürilepingu siiski kehtivaks.
Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooltevaheline koostööleping kehtib, kus poolte sooviks on lepingu sõlmimisel lisaks allüürilepingust tuleneva üüritasu maksmisel tasuda koostöölepingu alusel nende võimaluste eest, et Estkompexim Toitlustus võimaldab Amintor OÜ-l koostöö jätkamiseks toitlustusteenuse osutamist tema poolt Tallinna Kesklinna Valitsuse üüritavates ruumides koos ruumides asuvate Estkompexim Toitlustus OÜ omandis olevate seadmete ja muu inventariga (seadmed, mis on nimetatud ja allkirjastatud lepingu lisas 1), kus antaksegi Amintor OÜ kasutusse ruumid allüürilepingu alusel, mis on koostöölepingu lisa nr 2, kus Amintor OÜ-l, kui koostöölepingu operaatorile on koostöölepingu punktist tulenevalt ka muud õigused toitlustusteenuse osutamiseks ja milliste kõigi koostöölepingust tulenevate õiguste eest on pooled kokku leppinud tasu maksmises vastavalt koostöölepingust tulenevale maksegraafikule, mis on koostöölepingu lisaks nr 3, siis ei ole kohtul põhjust arvata, et sellise koostöölepingu sõlmimise eest nagu ei peakski Amintor OÜ Estkompexim Toitlustus OÜ-le kokkulepitud tasu maksma. Koostöölepingu p 14 alusel on pooltel õigus leping erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teavitades sellest teist poolt kirjalikult 1 (üks) nädal ette juhul, kui teine pool ei täida nõuetekohaselt lepingu või selle lisadega võetud kohustusi. Koostöölepingu p 14 teise lause kohaselt lõppevad lepingu p-le 3. vastavalt sellisel juhul ennetähtaegselt ka kõik lepingu lisadeks olevad lepingud ja kokkulepped. Vaidlust ei ole, et ka 01.09.2014 allüürilepingu p 6.1. järgi lõpeb allüürileping, kui lõpeb poolte vahel sõlmitud koostööleping xxx. Pooled ei vaidle, selle üle, et Amintor OÜ ei ole alates 01.09.2011 tasunud koostöölepingu alusel Estkompexim Toitlustus OÜ-le kokkulepitud hüvitist ja Amintor OÜ ei tasunud tasumata summasid ka 16.11.2017 nõudeavalduses nõutud tähtpäevaks 22.11.2017, mistõttu oli Estkompexim Toitlustus OÜ-l õigus koostööleping üles öelda vastavalt koostöölepingu p-le 14 alates 23.11.2017. Kuna koostööleping on kehtivalt üles öeldud, siis on koostööleping ülesütelmisega lõppenud ka koostöölepingu lisaks olev allüürileping nagu seda näeb ette koostöölepingu p 14. Tuvastatud on, et Estkompexim Toitlustus OÜ taotlusel Tallinna Linnavalitsuse korraldustega 04.03.2015 nr 301-k ja 06.08.2014 nr 1158-k on xxx Tallinn äriruumide allkasutamiseks antud luba Amintor OÜ-le (I kd A t.l. 95-99, I kd t.l. 45, 69 pöördel, II kd t.l. 84 pöördel). Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrusega nr 32 "Linnavara kasutusse andmise korra" § 9 lg 2 kohaselt on linnavara kasutajal lubatud linnavara osaliselt või täielikult anda kolmanda isiku allkasutusse üksnes linnavara kasutusse andmise otsustaja loal, mis on antud linnavara kasutusse andmise haldusaktis või eraldi haldusaktis. Kohus nõustub Estkompexim Toitlustus OÜ-ga, et poolte vahelise koostöölepingu lisana sõlmitud allüürilepingu aluseks ei saa pidada Tallinna Linnavalitsuse korraldusi, millised looksid iseenesest õiguseid ja kohustusi poolte vahelises allüürisuhtes. VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vaidlust ei ole selle üle, et Amintor OÜ ei ole sõlminud allüürilepingut Tallinna linnaga (III kd t.l. 147). Asjaolu, et Tallinna Linnavalitsuse korralduses on allüürnikuks märgitud Amintor OÜ ei luba arvata, et kui Tallinna linn on oma korraldusega lubanud üürnikul Estkompexim Toitlustus OÜ-l, kellele Tallinna Linnavalitsus on üürinud mitteeluruumid aadressil xxx, Tallinn anda need samad ruumid allüürile Amintor OÜ-le, siis Estkompexim Toitlustus OÜ nagu ei võikski allüürilepingut kui allüürileandja Amintor OÜ-ga kui allüürnikuga lõpetada (II kd t.l. 83 pöördel – 84). Kuna vastavalt Tallinna linnavara kasutamisse andmise korrale on üürnik kohustatud kooskõlastama ruumide allüürile andmise linnaga ning teavitama ka kohaldatavast üüritasu suurusest, siis on põhistatud, et Tallinna Linnvalitsuse korraldused ongi vastuseks luba Estkompexim Toitlustus OÜ taotlusele, et fikseerida Tallinna linna loal
Estkompexim Toitlustus OÜ poolt linnavara allkasutusse andmine, kuid sellest ei saa kuidagi järeldada hageja väidet nagu Tallinna Linnavalitsuse korraldusega oleks Estkompexim Toitlustus OÜ-le pandud kohustus sõlmida allüürileping Amintor OÜ-ga. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud Amintor OÜ väide, et Eskompexim Toitlustus OÜ 16.11.2017 avaldus, mille alusel on lõppenud ka pooltevaheline 01.09.2014 üürileping on tühine. Seega on tuvastatud, et pooltevaheline koostööleping ja allüürileping on alates 23.11.2017 lõppenud. Vaidlust ei ole, et Estkompexim Toitlustus OÜ on palunud Estkompexim OÜ-l tema kasutusse antud ruumid Estkompexim Toitlustus OÜ-le üle anda hiljemalt 31.12.2017, kuid Amintor OÜ seda teinud ei ole ning jätkab ruumide kasutamist. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Amintor OÜ vastuväidete kohaselt on temal õigus ruume vallata Tallinna Linnavalitsuse korralduse alusel, kus otsustuskorras on reguleeritud, et neis ruumides on toitlustusteenuse osutamise õigus kostjal. Kuna Estkompexim Toitlustus OÜ nõuab Amintor OÜ-lt välja üürilepingu alusel Amintor OÜ-le üle antud ruumide otsese valduse, siis ei ole tõendatud, et Amintor OÜ väide nagu tema ei peakski üürilepingu lõppemisel tagastama Estkompexim Toitlustus OÜ-le ruume. Asjaolu, et Tallinna Linnavalitsuse korraldusel on märgitud allaüürnikuks Amintor OÜ, ei tähenda, et Amintor OÜ kui allüürniku õigused ja kohustused, sh kohustus tagstada üürilepingu lõppemisel äriruumid, tuleneksid Tallinna Linnavalituse korraldusest. Kohus ei nõustu, et Amintor OÜ-l oleks õigus tegutseda äriruumides ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2018 määruse kohaselt kuni käesolevas tsiviilasjas nr 1-17-81239 lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Asjaolu, kus Tallinna Ringkonnakohus on tõdenud, et poolte vahel on vaidlus koostöölepingu, sh allüürilepingu kehtivuse üle, ei anna Amintor OÜ-le mingit õiguslikku alust ruumide kasutamiseks. Seega on Amintor OÜ kohustatud Estkompexim Toitllustus OÜ-le välja andma Estkompexim Toitlustus OÜ-lt üüritud äriruumid, sest üürileping poolte vahel on lõppenud. Kuna Amintor OÜ ei ole Estkompexim Toitlustus OÜ-le ruume tagastanud, siis on Estkompexim Toitlustus OÜ hagi põhjendatud ja kohus kohustab Amintor OÜ-d vabastama xxx, Tallinn asuvate äriruumide otsene valdus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus leiab, et on põhjendatud lubada Amintor OÜ-l täita kohtuotsus vabatahtlikult, mistõttu määrab kohus Amintori OÜ-le ruumide vabastamise kohustuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 14 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest ning juhul, kui Amintor OÜ kohtu poolt määratud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul xxx, Tallinn asuva üüripinna otsest valdust Estkompexim Toitlustus OÜ-le üle ei anna ega vabasta, määrata kindlaks kohtulahendi täitmise viis ning Amintor OÜ koos talle kuuluva varaga eelnimetatud üüripinnalt välja tõsta sundkorras (täitemenetluse korras).
Tuvastatud on, et lepingu p 5 kohaselt kohustus Amintor OÜ lepinguga omandatud õiguste eest maksma hagejale hüvitist, mille kogusumma kalendriaasta kohta ja selle igakuiste osamaksete suurused on kokkulepitud ja kajastatud lepingu lisas nr 3. Pooled ei vaidle, et Amintor OÜ on jätnud tasumata alates 01.09.2017 Estkompexim OÜ-le koostöölepingus kokkulepitud hüvitise vastavalt maksegraafikule alljärgnevalt: 01.09.2017 arve nr 864 summas 22 500,38 eurot maksetähtajaga 10.09.2017, mis hõlmas nii koostöö- kui ka allüürilepingut, kuid kostja tasus arvest tähtaegselt ainult 3 882,38 eurot ehk üksnes äripindade üürimakse (I kd A, t.l. 14 pöördel); 01.10.2017 arve nr 869 summas 17 060,10 eurot maksetähtajaga 10.10.2017, kuid kostja tasus arvest tähtaegselt ainult 4 220,10 eurot ehk üksnes allüürilepinguga ettenähtud tasu (I kd A, t.l. 15); 01.11.2017 arve nr 874 summas 5 278,96 eurot maksetähtajaga 10.11.2017, kuid kostja tasus 14.11.2017 arvest vaid summa 3 994,96 eurot ja tasumata jäi summa 1 284 eurot (I kd A, t.l. 15 pöördel). Seega ei ole vaidlust, et Amintor OÜ jättis ajavahemikus 01.09.2017- 01.11.2017 Estkompexim OÜ-le tasumata kokku summa 32 742 eurot. Tuvastatud on, et 16.11.2017 esitas Estkompexim Toitlustus OÜ Amintor OÜ-le nõudeavalduse, milles tegi ettepaneku lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.11.2017 (I kd A, t.l. 164-166). Kohus on eelpool tuvastanud, et Estkompexim Toitlustus 16.11.2017 koostöölepingu erakorraliseks ülesütelmiseks on kehtiv, mistõttu on tuvastatud, et Estkompexim Toitlustus OÜ on koostöölepingu üles öelnud alates 23.11.2017, sest Amintor OÜ võlgnevust nõutud tähtpäevaks ei tasunud. Tuvastatud on, et 16.11.2017 nõudeavalduses on Estkompexim Toitlustus OÜ selgitanud, et juhul, kui Amintor OÜ jätkab ruumide kasutamist ka pärast 23.11.2017, siis nõuab Estkompexim Toitlustus lepingu p-s 5 ettenähtud hüvitist kuni ruumide hagejale üleandmiseni, mille vabastamise tähtajaks määras hageja 31.12.2017 ja Estkompexim Toitlustus OÜ esitas Amintor OÜ-le arve 879 üüri ja hüvitise tasumise osaks tähtajaga 10.12.2017 summas 5 278,96 eurot ka detsembrikuu eest, millest Amintor OÜ tasus vaid 2 258 eurot, mistõttu pole vaidlust, et tasumata lepingu lisas 3 kokkulepitud hüvitise maksmise graafiku 2017 detsembri eest summa 3 020,96 eurot (I kd A, t.l. 17, III kd t.l. 10). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on põhistatud, et Amintor OÜ-l on arvete nr 864, nr 869, nr 874, ja nr 879 alusel tähtajaks Estkompexim Toitlustus OÜ-le kokku tasumata põhivõlgnevusena summa 39 757, 92 eurot. Vaidlust ei ole, et 21.11.2017 Swedbanki garantiikirja nr 14-073576-GF alusel, mille kohaselt garanteeris Amintor OÜ Estkompexim Toitlustus OÜ-le kui garantii saajale esimesel nõudmisel kuni 35 000 euro suuruse summa tasumise kui Amintor OÜ ei täida Estkompexim Toitlustus ees lepinguga võetud kohustusi, maksti Estkompexim Toitlustus OÜ-le välja Amintor OÜ lepinguga täitmata kohustuste katteks summa 35 000 eurot (I kd A, t.l. 16). Kuna 14.10.2017 tasus Amintor OÜ Estkompexim Toitlustus OÜ-le summa 3 944, 96 eurot ja viimane on realiseerinud ka pangagarantii summas 35 000 eurot, siis on tõendatud, et Estkompexim Toitlustus OÜ põhinõude suuruseks on 762,96 eurot, mis on tasumata hagiavalduse esitamise aja seisuga, 29.11.2017. Lähtudes eeltoodust tuleb Amintor OÜ-lt välja mõista Estkompexim Toitlustus OÜ kasuks 762,96 eurot.
VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna Amintor OÜ on olnud viivituses temale estitatud arvete tasumisega on põhjendatud Amintor OÜ-lt välja mõista ka viivis seaduses sätestatud suuruses Estkompexim Toitlustus viivise arvestuse alusel, millele Amintor OÜ vastuväiteid esitanud ei ole: arve nr xxx tasumata hüvitise summa 18 618 eurot ajavahemiku 11.09.2017-29.11.2017 79 päeva eest 322,37 eurot; arve nr xxx tasumata hüvitise summa 12 840 eurot 11.10.2017 49 päeva eest 137,90 eurot; arve nr xxx tasumata hüvitise summa 1 284 eurot 11.11.2017-29.11.2017 18 päeva eest 5,07 eurot. Seega tuleb Amintor OÜ-lt välja mõista Estkomexim Toitlustus OÜ kasuks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, seisuga 29.11.2017 kokku summas 465,34 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud Amintor OÜ-lt välja mõista Estkompexim Toitlustus OÜ kasuks ka viivis põhivõlgnevuselt 762,92 eurot alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 29.11.2017 alusel kuni põhinõude 762,92 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Pooled ei vaidle selle üle, et Amintor OÜ on tasunud Estkompexim Toitlustus OÜ-le üüritasu nagu see oleks ette nähtud allüürilepingu alusel ka peale 31.12.2017 kui Estkompexim Toitlustus on palunud ruumid vabastada kuni seniajani, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas Amintor OÜ peab Estkompexim Toitlustus OÜ-le tasuma kasutuseeliseid, millistest on Estkompexim Toitlustus OÜ ilma jäänud seoses poolte vahel varasemalt sõlmitud koostöölepingu ülesütlemisega olukorras, kus Amintor OÜ pole seniajani äriruume Estkompexim Toitlustus OÜ-le tagastanud. VÕS § 335 kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on rikkunud oma kohustust, siis võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 täpsustab, et võlausaldaja võib koos kohustuse täitmisega nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepinfupool hüvitama üksnes kahju, mida ta pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastuts põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vaidlust ei ole selle üle, et Amintor OÜ ei ole seniajani tagastanud Estkompexim Toitlustus OÜle äriruume ja ei ole nende äriruumide kasutamise eest tasunud koostöölepingus ettenähtud hüvitist
seoses temale võimaldatud ruumide kasutamise eest, millise koostöölepingu on Estkompexim Toitlustus üles öelnud põhjusel, et Amintor OÜ alates 01.09.2017 on keeldunud varem kokku lepitud tasu maksmast ning Estkompexim Toitlustus OÜ on ruumide vabastamise nõudes teada andnud, et Amintor OÜ-l on kohustus tasuda ka koostöölepingu järgset hüvitist ruumide kasutamise eest kuni ruumide vabastamiseni, mistõttu pidi Amintor OÜ-le olema kahtlemata ette nähtav, et juhul kui ta ruume ei vabasta, siis peab ta ruumide kasutamise eest tasuma sellist tasu nagu on ta seda teinud kehtiva koostöölepingu ja allüürilepingu alusel ja seda kuni äriruumide tagastamiseni Estkompexim Toitlustus OÜ-le. Veenev on Estkompexim Toitlustus OÜ väide, et pooltevahelises 2002 alguse saanud koostöö käigus 01.09.2014 sõlmitud koostöölepingu p-s 5 ja koostöölepingus lisas 3 fikseeritud hüvitise summa võtab arvesse Amintor OÜ poolt pakutavat teenust üüripinnal, mistõttu koostöölepingu ettevalmistamisel leppisid pooled kokku fikseeritud (kalendrikuu keskmise) hüvitise summa ja sellest tulenevalt kogu aasta hüvitise kogusumma. Põhjendatud on arvata, et kui Estkompexim Toitlustus OÜ tegutseb ka ise samas valdkonnas, oli hüvitise suurusjärk hinnatud toitlustusteenuse osutaja tulu teenimise võimaluste alusel konkreetses asukohas (Tallinna vanalinnas Raekoja platsil). Vaidlust ei ole, et nimetatud summa on jagatud kalendrikuude kaupa selliselt, et suurem hüvitise summa (78%) langeks suvehooajale, mil Amintor OÜ poolt teenitav tulu on proportsionaalselt suurem ning ülejäänud osa hüvitise summast (22%) jagunes ülejäänud kalendrikuude vahel ning konkreetne fikseeritud summa selgus täpsemalt pooltevaheliste läbirääa kimiste käigus ning maksegraafikud kokkulepitud perioodiks olid mõlema poole poolt allkirjastatud. Kuna Amintor OÜ huviks on eelkõige olnud oma äritegevuse sidumine Estkompexim Toitlustus OÜ poolt üüritavates ruumides Tallinna vanalinnas kui kõige paremas ja eksklusiivsemas asukohas, kus on võimalik toitlustusteenuse pakkujana märkimisväärset tulu teenida ja Amintor OÜ on ka ise avaldanud, et koostöölepinguga makstava hüvitise summa oli kokku lepitud lisaks allüürilepingus kokku lepitud üürisummale äriruumide rentimise eest, siis on mõistlik arvata, et kui Amintor OÜ ei ole vabastanud äripindu Estkompexim Toitlustus OÜ nõudele vaatamata, siis on Amintor OÜ kokku hoidnud lisaks üüritasule ka koostöölepingu järgse tasu, mida ta oleks muidu pidanud Estkompexim Toitlustus OÜ-le tasuma õiguse eest kasutada vaidlusaluseid ruume. Veenev on Estkompexim Toitlustus OÜ väide, et tegutsedes Amintor OÜ-ga samas valdkonnas (toitlustusteenuse osutamine), oleks Estkompexim Toitlustus OÜ kasvõi ise samal üüritaval äripinnal teenust pakkuda ja seeläbi tulu teenida. Estkompexim Toitlustus OÜ on veenvalt selgitanud, et tal oli kavatsus ja võimalus koostöölepingu täitmise alusel saada tulu koostöölepingu järgse maksegraafikus märgitud summades ning veenev on Estkompexim Toitlustus OÜ väide, et tal endal on võimalus vaidlusalustes äriruumides toitlustusteenust osutada ning seeläbi kasumit teenida. Seega on Estkompexim Toitlustus OÜ koostöölepingu maksegraafiku järgse tulu kaotamine otseses põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega tagastada Estkompexim Toitlustus OÜ-le äriruumid. TsÜS § 62 lg 1 järgi on esemest saadav kasu eseme kastuamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kuna Amintor OÜ on alates koostöölepingu lõppemisest, millega on lõppenud ka allüürileping, s.o. 23.11.2017 kasutanud äriruume, ilma et oleks nende ruumide eest tasunud ka varasemalt kokku lepitud hüvitist lisaks üürisummale, siis on põhistatud, et juhul, kui Amintor OÜ oleks tagastanud Estkompexim Toitlustus OÜ-le ruumid, siis oleks võinud Estkompexim Toitlustus OÜ saada samade ruumide kasutamisel saada kasu nagu on kokkuleptud koostöölepingus makstavas hüvitises. Veenev on Estkompexim OÜ Toitlustus väide, et Amintor OÜ on koostöölepingu järgse hüvitise maksmata jätmisel saanud otsest kasu Estkompexim Toitlustus OÜ arvelt, sest Amintor OÜ hoiab
kokku igakuise tasumata hüvitise, mida oli arvestatud, võttes arvesse Amintor OÜ majandustegevust ning sellest saadavat kasumit, samal ajal tegutsedes Estkompexim Toitlustus poolt allüürile antud ruumides, kellele ei ole tasutud hüvitist ning kes ei saa ise kasutada ruume toitlustusegevuseks. Põhjendatud on Estkompexim Toitlustus OÜ kasutuseeliste kaotuse hindamisel lähtuda mitte tavalise äriruumi kasutusõiguse väärtusest, vaid konkreetselt Estkompexim Toitlustus OÜ poolt allüürile antud äriruumide (toitlustusasutuse pidamiseks sobivad ruumid Tallinnas Raekoja platsil) kasutusõiguse väärtusest, millisetes tasutatavad summad on pooled igakuuliselt ise välja arvestanud koostöölepingu maksegraafikus arvestades turusituatsiooni ja asjaolu, et selliseid teistsuguseid ruume teistsuguse hinnaga Tallinna Raekojaplatis läheduses polegi saadaval. Vaidlust ei ole, et Estkompexim Toitlustus OÜ koostöölepingu järgse maksegraafiku järgi oleks Amintor OÜ-l tulnud tasuda ajavahemikul 02.01.2018-02.07.2019 kokku 170 290, 97 eurot (I kd A t.l. 175-177, II kd t.l. 188-189). Amintor OÜ ei ole esitanud vastuväiteid kuni Amintor OÜ poolt ruumide vabastamiseni Estkompexim Toitlustus OÜ-l maksegraafiku järgi arvestatud igakuulistele kasutuseeliste nõudetele (III kd t.l. 7-8, 10). Lähtudes eeltoodust tuleb Amintor OÜ-lt välja mõista Estkompexim Toitlustus OÜ kasuks kahjuhüvitis kaotatud kasutuseelise näol alates 02.01.2018-02.07.2019 summas 170 290,97 eurot (III kd t.l. 7, 10). TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kuna vaidlust ei ole, et Amintor OÜ ei ole nõustunud alates alates koostöölepingu lõppemisest tasuma mingit kahjuhüvitist, siis on põhjendatud käesoleva otsusega välja mõista Amintor OÜ-lt kahjuhüvitis kuni äriruumide vabastamiseni Estkompexim Toitlustus OÜ pool põhjendatud suuruses vastavalt koostöölepingu lisas olevale maksegraafikule ja koostöölepingu p-le 6, et hüvitise maksegraafikus nimetatud summasid korrigeeritakse iga 2 aasta tagant ja need suurenevad 2 aasta tarbijahinnaindeksi võrra aga mitte vähem kui 7 % kalendriaastas ja selliselt kuni koostöölepingu kehtivuseni (s.o kuni 01.08.2024) ja põhjendatud on lähtuda Estkompexim Toitlustus OÜ poolt tuleviku tarbeks koostatud hüvitise maksegraafikute puhul põhimõttest, et iga 2 aasta tagant on suurendatud tasumisele kuuluvaid summasid vähemalt 7 % (ehk minimaalses poolte vahel kokku lepitud määras), millisele arvestusele ei ole ka Amintor OÜ vastuväiteid esitanud (III kd t.l. 8). Kuna Estkompexim Toitlustus ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks välja arvestanud hüvitise summat kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis mõistab kohus Amintor OÜ-lt välja hüvitise summad Estkompexim Toitlustus OÜ kasuks alates 01.08.2019 kuni xxx, Tallinn asuvate äriruumide vabastamiseni Estkompexim Toitlustus maksegraafiku alusel ja milline on esitatud hageja nõudes ning millisele arvestusel Amintor OÜ vastuväiteid esitanud ei ole (III kd t.l. 8). Kuna vaidlust ei ole, et Amintor OÜ ei ole tasunud hagejale kasutuseelise hüvitist 170 290,97 eurot, mille tasumist on Estkompexim Toitlustus OÜ nõudnud igakuuliselt arvetel märgitud tähtpäevadeks, millised on Amintor OÜ kätte saanud, siis on põhjendatud Estkompexim Toitlustus OÜ viivise arvestus, millele ka Amintor OÜ vastuväiteid esitanud ei ole ning Amintor OÜ-lt tuleb välja mõista 170 290,97 eurot tasumisega viivitamise eest seisuga 18.07.2019 9 256,56 eurot (III kd t.l. 9). Seega on põhjendatud Amintor OÜ-lt välja mõista Estkompexim Toitlustus OÜ kasuks ka viivise kahju hüvitamise nõudelt 170 290,97 eurolt, mis ei ole hagi tervikteksti esitamise aja seisuga, s.o.
19.07.2019, veel sissenõutavaks muutunud, välja mõista mitte kindla summana, vaid VÕS § 113 lg-s 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni kahjunõude täieliku rahuldamiseni. Põhjendatud on välja mõista Estkompexim Toitlustus OÜ nõudel välja Amintor OÜ-lt ka viivis kogu sissenõutavaks muutunud ja kuni äriruumide vabastamiseni tekkinud kahju hüvitamise nõude täitmiseni alates 19.07.2019 TsMS § 367 alusel kuni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel ((II kd B, t.l. 9-11, II kd t.l. 154-155, III kd t.l. 105-117, 119-121, 145-146), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab Amintor OÜ hagi Estkompexim Toitlustus OÜ vastu rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud Amintor OÜ hagis Estkompexim Toitlustus OÜ vastu Amintor OÜ kanda. Kuna kohus rahuldab Estkompexim Toitlustus OÜ hagi Amintor OÜ vastu, siis jätab kohus Estkompexim Toitlustus OÜ hagis Amintor OÜ vastu Amintor OÜ kanda. Arvesse võttes, et kohus on kahte hagi vaadanud koos läbi, siis on põhjendatud jättagi kõik menetluskulud käesolevas tsiviilasjas Amintor OÜ kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostjate menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.