Määruse tegemise aeg ja koht 11.06.2018, Tallinn Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Kohtuasi
Bayer Pharma AG hagi SANDOZ farmacevtska družba d.d. vastu Eesti patentidest nr 05128 ja 05317 tulenevate õiguste rikkumisest hoidumiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.09.2017 määrus menetluse lõpetamise ja menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse SANDOZ farmacevtska družba d.d. määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja Bayer Pharma AG (registrikood 2541062, esindajad Müllerstrasse 178, 13353 Berliin, Saksamaa Liitvabariik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja patendivolinik Mari Must Kostja SANDOZ farmacevtska družba d.d. (registrikood 11206928), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Mailend Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 11.09.2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus menetles Bayer Pharma AG (hageja) hagi SANDOZ farmacevtska družba d.d. (kostja) vastu Eesti patentidest nr 05128 ja 05317 tulenevate õiguste rikkumisest hoidumiseks kohustamiseks. Kohus peatas asja menetluse 26.01.2015 1(9)
määrusega kuni tsiviilaasjades nr 2-11-37678 (kohtuotsus jõustus 13.06.2016) ja nr 2-13-40378 (kohtuotsus jõustus 29.03.2017) menetlust lõpetavate lahendite jõustumiseni.
2.30.03.2017 esitas kostja kohtule taotluse menetluse uuendamiseks, hagi läbivaatamata jätmiseks või alternatiivselt rahuldamata jätmiseks ja menetluskulude nimekirja. Menetluse uuendamist taotles kostja menetluse peatamise aluse äralangemise tõttu. Ühtlasi palus kostja hagejalt välja mõista menetluskulud 20 569,13 eurot (käibemaksuta). Kostja menetluskulud seoses osutatud õigusabiga on 20 228 eurot, tõlketööde eest 195,13 eurot ja riigilõiv 150 eurot.
3.Kohus uuendas asja menetluse 05.04.2017 määrusega.
4.26.04.2017 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hageja leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud kulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. Kostja on esitanud suures mahus mitme lepingulise esindaja kulud, mis ei seondu käesoleva asja menetlemisega, ei nähtu kohtutoimikust ning tekkisid ajal, kui menetlus oli peatatud ega seostu hagi tagamise määruskaebusmenetlusega. Hageja leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud maksimaalselt kokku 1707 eurot. Maakohtu määrus
5.11.09.2017 määrusega võttis maakohus vastu hagist loobumise ja lõpetas asja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 2215 eurot ja kohustas tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Ühtlasi tagastas maakohus hagejale riigilõivu 800 eurot.
6.Maakohus pidas põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu 150 eurot ja hagi tagamisega seotud tööd summas 1050 eurot, hagile vastamisega seotud tööd summas 790 eurot ning teiste kohtuasjade lahendite analüüsimiseks kulutatud 225 eurot, kokku 2215 euro ulatuses järgnevalt: arves 141243 koos kuluaruandega (VI kd, lk 59-60), arves 141244 koos kuluaruandega (VI kd lk 60 pöördel-61), arves 141362 koos kuluaruandega (VI kd, lk 61 pöördel-62), arves 141748 koos kuluaruandega (VI kd, lk 65), arves 141988 koos kuluaruandega (VI kd, lk 66-67), arves 150252 koos kuluaruandega (VI kd, lk 67 pöördel-68), arves 161367 koos kuluaruandega (VI kd, lk 73) hagi tagamise vaidlustamisega seonduvalt 900 euro suuruses (sh riigilõiv 150 eurot, esindajakulu 750 eurot). arves 141362 koos kuluaruandega (VI kd, lk 61 pöördel-62) on põhjendatud kuluks lisaks hagi tagamisega seonduvale kostja esindaja toimingud 2 tunni ulatuses, mille eest tasu on 300 eurot. arves 141363 koos kuluaruandega (VI kd, lk 63 pöördel-64) loeb kohus põhjendatuks kostja esindamisel A. Paveltsi toimingud seoses vastuse koostamisega hagile 2 tunni ulatuses, tasu 240 eurot ning A. Mailendi toimingud 3 tunni ulatuses, tasu 450 eurot, kokku tasu 790 eurot. arves 161022 koos kuluaruandega (VI kd lk 71) ja arves 161251 koos kuluaruandega (VI kd lk 72) on vajalik ja põhjendatud kulu 1,5 tunni ulatuses, mis on põhjendatud seoses 30.03.2016 ja 31.03.2016 lahendite analüüsiga, informatsiooni otsimisega, kulu on 225 eurot.
7.Maakohus selgitas seejuures, et ei nõustunud hagejaga määruskaebuse menetluskulude kohta esitatud seisukohaga, et menetluskulu tuleks jätta kostja kanda, kuna ta esitas perspektiivitu määruskaebuse hagi tagamise määrusele. Kohus ei pidanud põhjendatuks kohaldada TsMS § 169 lg-t 3, kuna määruskaebuse menetlemine ei põhjustanud menetluse venimist (menetlus oli peatatud kahe teise kohtuasja menetlemise tõttu
2(9)
26.01.2015-05.04.2017) ning TsMS sätestatust tulenevalt on kostjal õigus eitada määruskaebus hagi tagamise määruse peale. Kostja kasutas määruskaebust esitades oma seadusest tulenevat õigust. Kostja muude taotluste, mis tulenesid hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebusest (nt tagamise peatamise taotlus) loeb kohus hõlmatuks kuludega, mis on tehtud määruskaebuse menetlemisel.
8.Kohus leidis, et hagi tagamise asendamise meetmete analüüsi kulu ei ole põhjendatud hageja kanda panna, sest hagi tagamise asendamise taotlust kostja ei esitanud. Kulude aruannetes märgitud MK, PV, MP, AN, GG kohus kostja esindajateks, kellega seoses oleks kostjal õigus saada menetluskulude väljamõistmist hagejalt, ei lugenud, kuna nimetatud isikute poolt tehtud toimingud ei ole tuvastatavad, nende nimed eksisteerivad vaid kulude aruannetes, mitte kohtule kostja esitatud dokumentides.
9.Ülejäänud kostja menetluskulude kohta märkis maakohus järgmist: arves 152113 koos kuluaruandega (VI kd, lk 69) ja arves 160319 koos kuluaruandega (VI kd, lk 70) näidatud toiminguid ei ole nende kirjelduse järgi võimalik pidada vajalikeks ja kulu ei pea kandma hageja. arves 3159/16EE koos spetsifikatsiooniga (VI kd, lk 74, 75) ja arves 0079/17EE koos spetsifikatsiooniga (VI kd, lk 74 pöördel, 75) märgitud toimingute eest kohus hagejalt kostja kasuks tasu välja ei mõista, spetsifikatsioonis märgitud toimingud on arvestatud mõistlikus ulatuses teiste arvete puhul; menetluskulude taotluse tõlkimise tasu ei ole hüvitatav tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele menetluskulude nimekirja koostamise tasu. Dussan OÜ arves 20141523 (VI kd, lk 76) märgitud kulu ei kuulu hageja poolt hüvitamisele, teenuse nimetusest ei nähtu seos käesoleva asjaga; tegemist võib olla kostja viidatud analüüsiga seoses hagi tagamise vaidlustamisega, mille kulu ei pea hüvitama hageja. OÜ Skandera arve 14094 (VI kd, lk 76 pöördel) arves märgitud kulu ei kuulu hageja poolt hüvitamisele, tegemist ei olnud tõendi tõlkimisega, vaid arvamuse tõlkimisega.
10.Maakohus luges põhjendatuks vandeadvokaadi Arsi Paveltsi tunnitasumäära 120 eurot ja vandeadvokaadi Ants Mailendi tunnitasumäära 150 eurot arvestades, et patendivaidlus on keskmisest oluliselt keerukam. Kui kostja esitab seaduses sätestatud taotluse, mis ei ole selgelt põhjendamatu, peab sellega seotud menetluskulu kandma käesoleval juhul hageja. Taotluse rahuldamata jätmine ei tingi selle esitamise põhjendamatust TsMS § 175 lg 1 mõttes (hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlus). Hagejat esindanud kahe vandeadvokaadi Arsi Paveltsi ja Ants Mailendi kasutamine kostja esindamiseks on põhjendatud arvestades vaidluse spetsiifilisust ning on kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 3.
11.Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et esindajate omavaheliseks suhtluseks kulunud aeg tuleb automaatselt jätta välja mõistmata. TsMS § 175 lg 3 võimaldab mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulude hüvitamist, ning on loomulik, et kostja kahel esindajal tuli omavahel suhelda ja menetlusstrateegiat kooskõlastada. Puudub põhjus, miks peaks see kulu jääma kostja kanda. Kohtul ei ole küll võimalik toimiku järgi kontrollida esindajate suhtluse aega, kuid saab rakendada TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat mõistlikkuse põhimõtet.
12.Arvestades menetluse peatamise perioodi ning lähtudes TsMS § 358 lg-st 2 ja § 361 lg-st 4, ei arvestanud kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ja hagejalt kostja kasuks väljamõistmisel nimetatud perioodil tehtud toimingute kuludega, sh hagi tagamise asendamise taotlusega seonduvate kuludega, kuna hagi tagamise asendamise taotlust kohtule ei esitatud. Menetluse peatamise ajal kostja poolt tehtud kulud ei kuulu hagejalt väljamõistmisele. Määruskaebus
3(9)
13.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub kostja määruse tühistada kostja menetluskulude väljamõistmata jätmise osas ja teha uus määrus, millega määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 20 569,13 eurot ja mõista hagejalt täiendavalt välja 18 354,13 eurot kostja kasuks.
14.Kostja arvates on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohtu põhjendused on faktiliselt ebaõiged. Maakohus jättis menetluskulude väljamõistmata jätmisel oma seisukohad olulisel määral põhjendamata ning ignoreeris kostja poolt menetluskulude kohta antud selgitusi.
15.Patendivaidlused on õiguslikult ja tõendamisesemelt reeglina keerulised vaidlused, mille puhul on õigustatud tavapärasest suuremate õigusabikulude väljamõistmine (vt nt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-112-09 p 17). Maakohtu määruse seisukohad kostja huvide kaitseks vajaliku õigusabi kohta on ilmses vastuolus asja keerukusega. Näiteks tsiviilasjas nr 2-13-40378 oli hageja patendi 05317 kehtivuse vaidlustanud UAB Exceltis Baltics (varasema nimega LP Baltics UAB) esindajakulu ainuüksi esimese astme kohtu menetluses 160 926,80 eurot.
16.Praeguses tsiviilasjas tagati hagi ja keelati kostjal vaidlusaluste toodete turustamine vaatamata sellele, et teistes riikides toimunud kohtuvaidluste alusel oli põhjust kahelda hagi aluseks olevate patentide õiguspärasuses. Soovides minimeerida hagi tagamisest tekkivat kahju, tegi kostja pingutusi hagi tagamise tühistamiseks ja kaalus ka võimalusi kohaldatud hagi tagamise abinõu asendamiseks vähempiirava abinõuga. Kostja pidi selleks põhjalikult hindama hagi faktilisi ja õiguslikke aluseid tervikuna, mis oli vajalik ka hagile vastuvaidlemise ettevalmistamiseks. Kostja ei võinud jääda lootma menetluse peatamisele ning hilisemale lõppemisele ilma, et tal oleks vaja esitada vastuhagi.
17.Maakohus on kaevatavas määruses märkinud, et nõustub hageja vastuväidetega kostja menetluskuludele osaliselt, kuid pole täpsustanud, milles konkreetselt kohus hagejaga nõustub ja milles mitte. Selliselt ei ole määruse põhjendused arusaadavad ega kontrollitavad ning ei vasta TsMS § 436 lg 1 ja § 463 lg 2 nõuetele. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta kostja 02.05.2017 põhjendused, rikkudes TsMS § 442 lg 8 ja § 463 lg 2 sätteid.
18.Kostjale osutatud õigusabi toimingud on kohtule esitatud arvetes üksikasjalikult lahti kirjutatud. Mingisuguseid täiendavaid selgitusi menetluskulude vajalikkuse kohta maakohus kostjalt ei küsinud. Kaevatavas määruses ei ole konkreetsete tegevuste vajalikkust sisuliselt käsitletudki. Samuti ei ole maakohus püüdnud hinnata kostja esindamiseks tehtud töö ajalist ja rahalist mahtu üldisemalt, konkreetse vaidluse olemust, sh hagi alust ja eset ning menetlusosaliste äritegevust, arvestades. Oma õiguspäraste huvide kaitseks pidi kostja hoidma ennast kursis vaidlusaluste patentidega seotud õigusvaidlustega Eestis ja mujal ning valmistuma ette hagi aluseks olnud patentide tühistamisnõuete esitamiseks vastuhagi vormis, mis olnuks menetluse jätkudes hagile vastuvaidlemise ainsaks võimaluseks.
19.Maakohus ei lugenud kostja kulutusi hagi tagamise asendamise taotlemiseks põhjendatuks, kuna kostja vastavat taotlust kohtule ei esitanud. See on meelevaldne, kuna kostja tõesti kaalus asendamise taotlemist ja analüüsis selle eduperspektiive. Taotlus jäi esitamata arvestades hageja ja LP vahel peetud sarnaste kohtumenetluste (tsiviilasjad 2-11-37678 ja 2-13-40378) käiku ja menetluse peatamist käesolevas tsiviilasjas.
20.Maakohtu poolt arvete 152113, 160319 ja 161251 kohta esitatud põhjendustest järelduvalt ei lugenud kohus vajalikuks töid, mida kostja esindajad tegid asja menetluse peatamise põhjustanud tsiviilasjade käigu jälgimiseks ning sellega seotud suhtluseks kliendiga. Sarnaseid töid oli kostja menetluskulude hulgas veelgi, kuid kohus ei ole neid käsitlenud. Hagi aluseks olnud patentide kehtivuse üle peetud kohtuvaidlustel oli
4(9)
kahtlemata oluline tähendus kostja huvide kaitsmisel käesolevas tsiviilasjas ja kostjate esindajate omavaheline suhtlus vaidluste arengute osas oli seega vajalik.
21.Maakohus ei käsitlenud hüvitamiskõlbulike kuludena mitmete isikute töid, kes tegelikkuses on osalenud kostjale õigusabi osutamisel, abistades kohtumenetluses esindajaks olnud advokaate. Lepinguliste esindajate otsustused oma töö korraldamisel ei kahjustanud hagejat olukorras, kus selline töökorraldus ei suurendanud lepingulise esindaja kogukulusid. Kui lepingulised esindajad ei oleks teiste töötajate abi kasutanud, oleks vastavad tööd pidanud sellegipoolest ära tegema. GG osas selgitab kostja täiendavalt, et nimetatud isik valmistas ette menetluses esitatud tõendite tõlkeid (vt kostja 30.03.2017 avalduse lisa 17, arvete 3159/16 REE ja 0079/17EE spetsifikatsioon).
22.Õigusabiarvetes 3159/16EE ja 0079/17EE kajastatud kulu väljamõistmata jätmist on maakohus põhjendanud sellega, et need olevat arvestatud mõistlikus ulatuses teiste arvete puhul. Nimetatud põhjendus ei ole selge ega loogiline.
23.Ühtlasi ei ole mõistetav, miks ei ole menetluse aluste väljaselgitamiseks tehtud tööd ning menetluse uuendamise, hagi läbi vaatamata jätmise ja hagi tagamise tühistamise taotluste (kostja 30.03.2017 taotlused) esitamiseks tehtud kulutused hüvitamiskõlbulikud.
24.Maakohus on ekslikult leidnud, justkui poleks Dussan OÜ ja OÜ Skandera tõlketööde arved seotud käesoleva tsiviilasjas esitatud dokumentide tõlkimisega. Kõnealused arved on esitatud kostja 29.08.2014 avalduse lisadeks 2 ja 3 olevate dokumentide tõlgete eest. Menetluse edasine käik
25.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
26.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
28.Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus võttis vastu hagist loobumise, lõpetas menetluse, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis menetluskulude jaotuse alusel hagejalt välja kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, s.o 2215 eurot. Määruskaebuse esitas üksnes kostja tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. Hagejalt väljamõistetud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebust esitatud ei ole. Seega on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus lõpetas menetluse, jättis menetluskulud hageja kanda ning rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust üksnes osas, milles kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata jäid.
29.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire
5(9)
(vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Seejuures ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendamatuteks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (vt nt Riigikohtu 26.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
30.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepinguliste esindajate töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud hagejalt kostja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku kostja lepinguliste esindaja õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
31.Järgmiseks vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele kostja lepinguliste esindajate osutatud õigusabi põhjendatuse ja ajakulu kohta.
32.Kostja heidab määruskaebuses maakohtule ette, et kaevatavas määruses puudub konkreetsete tegevuste sisuline käsitlus ja hinnang asja keerukusele. Maakohus on lähtunud kulude väljamõistmisel asja toimikust nähtuvatest menetlustoimingutest ning kontrollinud kostja kulusid grupeeritult menetluse etappide kaupa, s.o kulud seoses hagi tagamise määruse vaidlustamisega, kulud seoses hagile vastuse esitamisega ning kulud seoses menetluse lõpetamisega. Asjaolu, et määruse põhjendustes ei ole märgitud iga kuluaruannete rida eraldi, ei tähenda, et maakohus kõiki kulusid ei analüüsinud. Maakohus on välja mõistnud põhjendatud kulud seoses hagi tagamise määruse vaidlustamisega (7 tundi), hagile vastuse koostamisega (5 tundi) ning menetluse lõpetamisega (1,5 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul on ajakulu 7 tunni ulatuses seisukohtade kujundamiseks hagi tagamise taotluse osas ning hagi tagamise vaidlustamisel piisav. Samuti on piisav ajakulu 5 tundi hagile vastuse koostamiseks, arvestades vastuse mahtu ja sisu. Ringkonnakohtu hinnangul mahub eeltoodud ajakulu hulka ka mõistlikus mahus suhtlust kliendiga. Seoses 30.03.2017 taotlustega märgib ringkonnakohus esmalt, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei hüvitata. Menetluse uuendamise ja hagi läbivaatamata jätmise taotlemiseks analüüsis kostja tsiviilasja peatamise põhjustanud kohtuotsuseid (arve nr 161022 spetsifikatsioonis märgitud ajakulu 1 tund 12 minutit), otsis informatsiooni (arve nr 161251 spetsifikatsioonis märgitud ajakulu 1 tund) ning koostas 30.03.2017 taotlused (arve nr 0079/17EE spetsifikatsioonis märgitud ajakulu 18 minutit), milliste toimingute tegemiseks tehtud ajakulu pidas maakohus põhjendatuks 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Seega ei vasta tõele kostja väide, et 30.03.2017 taotluste koostamisega seotud kulu ei ole maakohtu hinnangul hüvitamiskõlbulik. Samuti on ringkonnakohtu jaoks selge
6(9)
maakohtu põhjendus, et arves nr 0079/17EE spetsifikatsioonis märgitud toimingud on arvestatud mõistlikus ulatuses teiste arvete puhul. Sellega on maakohus pidanud silmas, et 30.03.2017 taotluste koostamisega seotud kulu on grupeeritult arvestatud koos arvetes nr 161022 ja nr 161251 märgitud kuluga.
33.Vastaspool ei pea hüvitama õigusabikulu, kui menetluses esitati dokument, mida kohus ei olnud nõudnud (29.08.2014 kostja vastus hageja vastusele, V kd, lk 187-199). Kuivõrd õigusabi kostja 29.08.2014 vastuse koostamiseks ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mida peab vastaspool hüvitama, siis ei ole selleks ka vastuse lisadeks olevate dokumentide tõlkimise kulu. Lisaks ei pidanud ringkonnakohus hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel viidatud dokumente (teiste riikide seaduste ja kohtupraktika võrdlust) asjakohasteks (V kd, lk 258).
34.Samuti ei pea vastaspool hüvitama õigusabikulu osas, milles lepingulised esindajad tegid tööd, kuid toimikust nähtuvalt selle kohta menetlusdokumente ei esitanud. Kostja on määruskaebuses märkinud, et maakohus ei arvestanud osutatud õigusabi hindamisel, et kostja lepingulised esindajad kaalusid võimalusi hagi tagamise abinõu asendamiseks vähempiirava abinõuga ning tegid ettevalmistusi hagi aluseks olnud patentide tühistamisnõuete esitamiseks vastuhagi vormis, mis olnuks menetluse jätkudes hagile vastuvaidlemise ainsaks võimaluseks. TsMS § 175 lg 1 mõtte kohaselt ei saa vastaspoolelt välja mõista õigusabikulu, mis on kantud dokumentide koostamise eest, kuid mida menetluses ei ole esitatud. Kostja kavatsust esitada hagi tagamise asendamise taotlus või vastuhagi ei saa kohus hinnata ega kontrollida. Sellise kulu väljamõistmist saab kohus kaaluda üksnes juhul, kui taotlus või vastuhagi oleks esitatud.
35.Määruskaebuse etteheidetest nähtuvalt on kostja rahulolematu maakohtu määrusega osas, milles on jäetud hüvitamata ulatuslikud kulud seoses kohtupraktika, dokumentide ja erinevate riikide õigusteooria analüüsimisega ning samuti kulud seoses suhtlusega kliendi, kohtu ja teiste isikutega. Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et praeguses tsiviilasjas ei jõutud asja sisulise arutamiseni. Kolleegium möönab, et kohtupraktika ja õigusteooria analüüsi ning nõupidamist ja suhtlust võib igas vaidluses mõistlikus ulatuses pidada põhjendatud ning vajalikuks kuluks, kuid kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lisadeks olevatest kulude aruannetest nähtuvalt on selleks kulunud aeg ebamõistlikult pikk, isegi kui arvestada patendivaidluse spetsiifilisust. Pelgalt valdkonna keerukus ei põhjenda ülimahukat õigusabi, millise vajadus kohtu hinnangul praeguses menetlusetapis puudus ja millise kontrollimise võimalus kohtul ka puudub. Asjaolu, et kostja lepingulised esindajad pidasid vajalikuks täiendavaid omavahelisi arutelusid ja erinevate riikide kohtupraktika analüüsimist, ei tähenda, et sellise kulu peab vastaspool tingimata hüvitama. Seetõttu on maakohus põhjendatult jätnud vastaspoolelt välja mõistmata suures mahus õigusabikulu, mida praeguseid asjasolusid arvesse võttes ei saa pidada vajalikuks TsMS § 175 lg 1 mõttes.
36.Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks jätnud asja keerukusele tähelepanu pööramata. Maakohus on patendivaidluse spetsiifilisust silmas pidades pidanud põhjendatuks antud valdkonnas kahe suurte kogemustega spetsialisti kasutamist, samuti arvestanud nimetatud asjaolu töötunnihinna määramisel.
37.Ringkonnakohus nõustub, et kliendiga suhtlemata ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Samas määruskaebuses viidatud Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle, tuleneb üksnes see, et suhtluseks tehtud kulude hüvitamine ei ole välistatud (vt Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Ringkonnakohus tõlgendab
7(9)
viidatud seisukohta selliselt, et kohus peab igakordselt asjaolusid hindama ja kaaluma, millises ulatuses on konkreetses asjas põhjendatud nõupidamiseks tehtud kulud hüvitada. Viidatud seisukohast ei saa järeldada, et kliendiga suhtlus tuleb hüvitada piiramatult. Kolleegiumi hinnangul on maakohus praeguses asjas piisaval määral hüvitamisele kuuluva esindajakulu hulka arvestanud ka suhtlust kliendiga.
38.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega osas, mis puudutavad lepinguliseks esindajaks mitteolevate õigusabi teostajate kulusid. Maakohus on õigesti jätnud välja mõistmata hüvitise isikute, kes ei ole kohtumenetluses osalenud menetlusosalise lepingulise esindajana, poolt teostatud toimingute eest. Vastuseks määruskaebuse etteheitele, et maakohus väidetavalt ei arvestanud kostja põhjendustega vaidlusaluste tööde vajalikkuse kohta, selgitab ringkonnakohus esmalt järgmist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse seisukoht, et kõik kulud olid seotud kostja lepinguliste esindajate töödega kostja esindamisel ja selline töökorraldus ei suurendanud lepingulise esindaja kogukulusid, ei tähenda, et selline kulu tuleb kohtumenetluses vastaspoolel hüvitada. TsMS § 175 lg 1 kohaselt saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte lepingulise esindaja advokaadibüroo töötajate kulusid. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. Menetluses nähtavalt osaleva esindaja õigusabiteenus on kontrollitav kohtule esitatud menetlusdokumentide ja kohtuistungitel osalemise vms näol. Seejuures ei ole lepingulisel esindajal keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama advokaadibüroo advokaatide abi, kuid kui nimetatud isikud ei ole nähtavalt käitunud menetlusosalise lepingulise esindajana, ei ole põhjendatud nimetatud kulude väljamõistmine teiselt poolelt.
39.Maakohus on põhjendatult leidnud, et menetluse peatamise ajal tehtud kulud ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on sellel perioodil märgitud kulud hüvitatavad, kuna lepinguline esindaja pidi hoidma end menetluse peatamise põhjustanud tsiviilasjade käiguga kursis. Selline seisukoht ei ole kooskõlas TsMS § 358 lg-ga 2 ja § 361 lg-ga 4, kuivõrd menetluse peatamise ajal menetlustoiminguid ei tehta.
40.Kostja märkus tsiviilasjas nr 2-13-40378 kantud esindajakulude kohta on ebatäpne, kuivõrd põhjendatud ja vajalik õigusabikulu, milline vastaspoolelt välja mõisteti, oli viidatud asjas 160 926,80 euro asemel 52 507,50 eurot (VI kd, lk 47). Kostja võrdlus ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane ka seetõttu, et kui praeguses asjas tehti menetlustoiminguid peamiselt üksnes seoses hagi tagamise ja selle vaidlustamisega, siis viidatud asjas toimus asja sisuline arutamine. Lisaks märgib kolleegium, et menetluskulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatuks pidamisel ei saa tugineda teises asjas kantud õigusabi mahule, kuna iga asja menetlus on erinev.
41.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamise, sh taotluse lisaks olevate arvete tõlkimise, kulu (TsMS § 178 lg 4 ja § 176 lg 6 teine lause).
42.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
8(9)
43.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen Ande Tänav
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.