Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Tallinn, Uus-Maleva tn 7 korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu Uus-Maleva 7, registrikood 80260494), lepinguline esindaja Viljar Subka Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eve Selberg
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28. veebruari 2018 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga jätta selle põhjendustest välja järeldus, et remonttööde uuesti tegemise vajadusest ei saa olla kahju tekkinud, ning hinnang hageja liikmete rahulolule ja kostja usaldusväärsusele nende silmis.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
4.Kindlaksmääratavad ringkonnakohtu menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Tallinn, Uus-Maleva tn 7 korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu Uus-Maleva 7, hageja) esitas 29. aprillil 2016 Harju maakohtule hagi XX (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista 17 165,68 eurot, kuna kostja hageja juhatuse liikmena rikkus oma kohustusi ja rikkumiste tulemusena tekkis hagejale kahju. Hageja väitel: -
-
-
kostja oli hageja juhatuse liige 5. veebruarist 2010 kuni 11. juunini 2014; Eesti Ehituse Asjatundjad OÜ tegi 7. oktoobril 2015 Uus-Maleva 7 hoone (edaspidi „hoone“) remonttööde hindamise ja vormistas selle kohta hindamisraporti (edaspidi „raport“), millega tuvastati, et hagejale tekitati varaline kahju; kanalisatsiooni püstikute vahetamisega tekitati kahju 4 026,86 eurot järgmiselt: o arved väljastati 12 püstiku osas kokku summas 18 282,86 eurot; o torutööde kalkulatsioonides nr 24, 88 ja 108 pakuti püstikute vahetust hinnaga 1 100 eurot, 1 188,60 eurot ja 947,40 eurot; o kui aluseks võtta kallim pakkumine (1 188 eurot), oleks 12 püstiku vahetuse hind 14 256 eurot; o maksimaalse pakkumise ja arvete vahe on 4 026,86 eurot; korterite remonditöödega tekitati kahju 11 148,06 eurot järgmiselt: o tööde eest esitati arved eelneva kalkulatsioonita ja selgitusega „avariiremont“. Vannitoa laiendamine või väljaehitamine ei ole avariiremont, vaid ette planeeritud ja teadlik remonttöö, millele oleks pidanud eelnema hinnapakkumise kooskõlastus ja konkureerivate hinnapäringute esitamine kolmandatele ettevõtetele; o korteri nr 2 osas on kahju 821 eurot. Osaühing KEEMI KINNISVARAHOOLDUS (edaspidi „Keemi KVH“) väljastas neli arvet kokku summas 2 220 eurot: kolm avariiremondiga seoses ja üks elektritööde eest. Teostati sanitaarsõlme laiendus, sh elektritööd, santehnilised tööd ja viimistlus. Eelkalkulatsiooni ei tehtud, kuid
25.aprillil 2012 koostas Keemi KVH sama remondimahu kohta kalkulatsiooni korteri nr 103 remonttööde kohta kogumaksumusega 1 796,50 eurot. Korterites tehtud analoogne remont erineb 10%, siis maksimumhind oleks 1 976,15 eurot. Kahju ühistule on 243,85 eurot. Lisakahjuks on tööd, mis tuleb ümber teha ja materjalid, mis tuleb demonteerida ehk 417,23 eurot ja 156 eurot elektritööde osas; o korteri nr 4 osas on kahju kokku 1 211,09 eurot. Remonttööde kohta on esitatud kolm arvet kogusummas 1 487,20 eurot ja üks arve prahi ja vana mööbli äraveo kohta 387,60 eurot. Raportis leiti, et korteris on tehtud vaid WC seinte ülevärvimine, paigaldatud koridori põrandale uus kate, vahetatud WC-pott ja osaliselt elektrijuhtmed. Toas pole remonti tehtud vähemalt 5–10 aastat. Korteri seisukorda ja teostatud töid võrreldes on remont üle hinnatud 1 211,09 euro ulatuses. Lisaks väitsid omanikud, et nende korterist pole ehitusjäätmeid ega vana mööblit ära veetud; 2 (8)
o korteri nr 5 osas on kahju kokku 2 877,11 eurot. Hageja ja Keemi KVH sõlmisid
16.aprillil 2014 töövõtulepingu maalritöö, elektritööde ja santehniliste tööde tegemiseks. Koostati eelkalkulatsioon 3 852 eurole. Esitati kokku kuus arvet summas 3 981,30 eurot. Kostja võttis Keemi KVH tehtud tööd vastu ja kinnitas, et need vastavad kokkulepitud tingimustele. Raportis leiti, et arved ja kalkulatsioon on fabritseeritud. Kahju juurdekirjutuste näol on 1 915,33 eurot. Lisaks on kahjuks remonttööd mittesobivate materjalidega, mis tuleb teha uuesti vannitoas 417,23 euro ulatuses. Põrandate ümberehitusega tekitatud kahju on 544,55 eurot; o korteri nr 63 osas on kahju kokku 567,23 eurot. Korteri remondi kohta esitati neli arvet kokku 2 482,86 euro ulatuses ja üks arve ehitusprahi äraveo kohta 344,40 euro ulatuses. Raporti kohaselt erineb tundide arv kohati normtundidest. Nt elektritööde arvestuslik töötundide arv sellise korteri remondi puhul on 8,3 töötundi, arved esitati 14 t eest. Töötundide juurdekirjutused on 150 euro ulatuses. Kaudne kahju remontööde tegemisest niiskesse keskkonda mittesobivate materjalidega, tööd tuleb teha vannitoas uuesti, sellest tuleneb kahju 417,23 eurot; o korter nr 102 osas on kahju kokku 656,59 eurot. Remonttööde eest esitati kaks arvet summas 1 345 eurot. Teostatud remondiga ei ühti eelkalkulatsioonid. Raporti koostajate hinnangul on remont üle hinnatud; o korteri nr 103 osas on kahju kokku 506,03 eurot. Kahju tekitati remontööde teostamisega niiskesse keskkonda mittesobivate materjalidega ja vannitoas tuleb remont teha uuesti, mis tingib kahju 417,23 eurot. Elektritööde normidega vastavusse viimise kulu on 88,80 eurot; o korteri nr 142 osas on kahju kokku 3 240,63 eurot. Hageja ja Keemi KVH sõlmisid töövõtulepingu korteris maalri-, elektri- ja santehniliste tööde tegemiseks. Koostati eelkalkulatsioon summas 2 800 eurot, aga esitati kaheksa arvet 4 836,20 euro tasumiseks (oktoobrist 2011 veebruarini 2012 kokku 2 012,80 eurot ja veebruarist aprillini 2014 kokku 2 823,40 eurot). Remonttööde maksumus on kahekordne. Korter kahe aasta jooksul samas mahus remonti ei vajanud, seega kahju 2 823,40 eurot. Lisaks on kahju 417,23 eurot vannitoa remondi osas, sest osa töid tuleb teha uuesti; o korteri nr 143 osas on kahju kokku 512,03 eurot. Hageja ja Keemi KVH sõlmisid töövõtulepingu korteris maalri-, elektri- ja santehniliste tööde tegemiseks. Koostati eelkalkulatsioon summas 2 382 eurot. Esitati kaks arvet summas 2 080,92 eurot. Kahju tööde tegemisest niiskesse keskkonda mittesobivate materjalidega, tööd tuleb teha vannitoas uuesti. Kahju seoses vannitoa remondiga on 417,23 eurot ja 103,8 eurot elektritööde normidega vastavusse viimisest; o korter nr 183 remondi kohta on esitatud üks arve (lõpparve) 104,60 euro ulatuses; o vestibüüli ja valvuriruumi remondiga tekitati kahju 1 990,76 eurot; - osaliselt ei olnud tegemist avariiliste töödega, nende puhul puuduvad üldkoosoleku otsused. Juhatuse liikmena teadis kostja, et remondifondi raha ei olnud korterite nr 143,142 ja 5 remondiks. Kuna need korterid ei olnud avariilises olukorras, puudus vajadus neis teha remonti 8 886,78 euro eest. Ka püstikute vahetus 2011. ja 2012. aastal ei olnud avariiline töö, vaid tehnosüsteemi renoveerimine. Kui oli vaja terve püstik vahetada, oleks pidanud kokku kutsuma üldkoosoleku ja juhatus oleks pidanud võtma erinevaid hinnapakkumisi. Seda ei tehtud; - kostja puudus volitus ainuisikuliselt sõlmida hageja nimel lepinguid ja võtta hagejale rahalisi kohustusi Keemi KVH ees. Kostja suhtus hooletult tööde vastuvõtmisse ja juhatuse liikme kohustuste täitmisse Keemi KVH-ga suheldes.
3 (8)
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
-
hagi esitamise ajal puudus hagejal õigusvõimeline juhatus. Kohtuasja algatamiseks puudub üldkoosoleku otsus; kostja tellis hoonele energiaauditi ja kaks ehitusekspertiisi, et välja selgitada hoone tegelik tehniline seisukord. Ekspertiisidest teadsid nii korteriühistu liikmed kui ka juhatuse liikmed. Kõik tehtud remondi- ja parandustööd kiitsid heaks hiljemalt aastaaruande kinnitamisel üldkoosolek ja revisjonikomisjon; hoone ehitati 1969. aastal, hoone on 5-korruseline ühiselamu tüüpi maja, tubade suurus 12 m2. Hoones oli 12 ruumi, mida kasutati puhkeruumidena nõukogude ajal, nendega seotud väidetava kahju hüvitamist hageja sisuliselt nõuabki. Kõnealused ruumid ei olnud ühendatud vee- ja kanalisatsioonitorustikku, puudusid WC ja dušš. Tubade erastamise ajal arvestati need ruumid loodavate korteriomandite juurde kui ehitise osa, mis ei ole ühegi korteri reaalosa. Peale hoone korteriomanditeks jagamist soovisid kaasomanikud tulu kasutult seisvatest ruumidest ja need otsustati remontida, välja üürida, et saada raha hoone üldseisukorra parandamiseks; remonditud ruumide tehniline seisukord oli erinev, sõltudes nendes elanud üürnike harjumustest, isiklikust panusest toa korrastamisse. Seetõttu ei saa korterite korrastamise ja remondikulusid võrrelda, kuigi ruumide suurus ja asendiplaan on samalaadsed. Remonti oli vaja teha vastavalt vajadusele. Töö käigus ilmnes tihti ettenägematuid töid, mida oli vaja teha (nt vaheseinte lammutamine lutikate tõttu). Kõik planeeritavad tööd arutati läbi juhatuse koosolekutel; hageja ei ole oma kohustusi rikkunud, lisaks puuduvad hageja kahju ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Juhatuse koosolekud toimusid regulaarselt, koosolekutel arutati mh Keemi KVH tehtud töödega seonduvat. Töödest oli ülevaade kõigil juhatuse liikmetel, mida tõendavad nende allkirjad majandusaasta aruannetel. Hageja majandusaasta aruannetest nähtuvad kulud 2012. aastal kanalisatsioonitorude osalisele vahetusele 2 189 eurot, küttesüsteemi remondile 114 eurot ja väliskanalisatsiooni torustiku vahetamisele 6 768 eurot ning 2013. aastal elektritöödele 1 769 eurot, kanalisatsiooni püstiku vahetusele keldris 1 193 eurot, vestibüüli remondile 1 992 eurot, veearvesti vahetusele 1 145 eurot, vee- ja kanalisatsioonitorustiku osalisele vahetusele 13 809 eurot, küttesüsteemi remondile 664 eurot ja ettevalmistusele korteri nr 143 remondiks 546 eurot. Kõik need kulud on juhatus heaks kiitnud, sest aruannetele kirjutasid alla kõik toonased juhatuse liikmed; hageja juhatuse liikmed, sh kostja, andsid raamatupidajale volitused pangaülekannete tegemiseks ja olid sellest teadlikud; hageja raha omastas endine juhatuse liige, kelle suhtes oli menetluses kriminaalasi; väidetav kahju ja selle suurus on tõendamata. Raport on tõendina kõlbmatu.
3.Maakohus jättis 24. augusti 2017 määrusega hagi läbi vaatamata kostja vastu õigusvaidluse pidamise kohta üldkoosoleku otsuse puudumise tõttu. Hageja määruskaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 30. novembri 2017 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt ei pea kostjaga õigusvaidluse pidamiseks üldkoosoleku otsust olema, kuna kostja ei ole hageja juhatuse liige, vaid on endine juhatuse liige.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus jättis 28. veebruari 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt riigituludesse kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summa 528 eurot. 4 (8)
4.1.Maakohus tuvastas, et kostja oli hageja juhatuse liige 5. veebruarist 2010 kuni
11.juunini 2014.
4.2.Hagi esitamise kohta üldkoosoleku otsuse puudumine pole käesoleval juhul hagi esitamise eeldus, sest kostja on juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 4 reguleerib õigusvaidluse pidamist juhatuse liikmega, mitte endise juhatuse liikmega. Hagejal on õigus solidaarse vastutuse korral otsustada, kas ta esitab nõude kõigi juhatuse liikmete, osade juhatuse liikmete või vaid ühe endise juhatuse liikme vastu. Hageja esitas hagi ühe juhatuse liikme (kostja) vastu. Seega on hagi kostja vastu põhimõtteliselt lubatav.
4.3.Tõendatud ei ole, et hagejale on kahju tekkinud, kuna tööd, mille ümbertegemise vajadusele hageja hagi alusena tugineb, ei ole veel tehtud. Kostja tõenditega (juhatuse koosolekute protokollid, 2013. aasta majandusaasta aruanne jt) on ümber lükatud hageja väide nagu oleks kostja juhatuse liikmena ainuisikuliselt otsustanud küsimusi, mis kuulusid juhatuse pädevusse. Tunnistaja MM ütluste kohaselt toimusid juhatuse koosolekud igas kuus. Hooldusfirmaks valis juhatus Keemi KVH mitme firma hulgast, kuna tema teenus oli odavam kui teistel. Majas olid suured võlad, mistõttu oli tähtis, et hooldusfirma oleks odavam. aastatel 2010–2014 võtsid kõik juhatuse liikmed alati juhatuse koosolekutest osa. Tunnistaja ei osanud selgitada, miks lepingu Keemi KVH-ga allkirjastas vaid kostja, kui põhikirja järgi pidid seda tegema kaks juhatuse liiget. Koos kostjaga võttis tunnistaja kõik valmis tööd vastu, enne vaadati tööd üle, misjärel maksti tehtud tööde eest. Raamatupidajal oli juurdepääs hageja pangakontole, kuid ilma hageja korralduseta ta makseid ei teinud. Tunnistaja VV oli hageja revisjonikomisjonis aastatel 2012–2014. Tema ütluste kohaselt kontrollis revisjonikomisjon kõiki ehitusega ja kinnisvara hooldusega seotud dokumente. Revisjonikomisjon kontrollis raamatupidamise aruandeid, akte remondi tegemise kohta ning võrdles töö maksumust ja seda, kui palju töö eest tasuti; kontrollis pangaväljavõtete järgi algdokumente. Vigu seoses Keemi KVH-ga ei avastatud. Arvestades tunnistaja töökogemust ja haridust (hariduselt ökonomist, 10 aastat suhteliselt suures tehases plaaniosakonna juhataja) puudub alus kahelda, et ta hageja revisjonikomisjoni liikmena ei omanud ettekujutust revisjonikomisjoni tööst ega osanud seda vajalikul tasemele teha. Tunnistaja ütluste kohaselt oli teine hageja revisjonikomisjoni liige erialalt raamatupidaja. Ainuüksi sellest, et lepingule kirjutas kahe juhatuse liikme asemel alla üks juhatuse liige ei saa kahju tekkida. Peale selle on kostja esitanud hageja juhatuse koosolekute protokollid, mis lükkavad ümber hageja väite nagu oleks kostja ainuisikuliselt võtnud vastu otsuseid hagejale rahaliste kohustuste võtmisel. Raport sisaldab selle koostajate seisukohta, mille kohaselt on nad pidanud vajalikuks võimaliku kohtuvaidluse korral raportis sisalduvate hinnangute ülevaatamist ja kinnitamist eksperdi poolt. Hageja seda soovitust ei järginud. Seega ei saa lugeda raportit tõsikindlaks tõendiks, mille tuginedes saaks hagi rahuldada. Asjaolu, et hageja valiti 4. juuni 2014 erakorralise üldkoosoleku otsusega kostja korteriühistu tegevjuhiks, tõendab rahulolu kostja kui juhatuse liikme tegevusega ja kostja usaldusväärsust ühistu liikmete silmis. Hageja poolt on tõendamata ka väidetava kahju suurus.
4.4.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel ning määras, et hagejal tuleb tasuda riigituludesse 528 eurot (kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu), samuti sellelt summalt viivist. 5 (8)
POOLTE SEISUKOHAD
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Maakohus ei arvestanud hageja põhjendusi ja tõendeid, mistõttu otsus ei ole piisavalt põhjendatud ega vasta seaduse nõuetele.
5.2.Tõendite vale hindamise tulemusel tuvastas maakohus vääralt, et: -
-
-
-
remonttööde (uuesti) tegemise vajadusest ei saa olla kahju tekkinud. Kahju saaks olla tekkinud siis, kui tööd oleksid tehtud (ümber tehtud); kostja esitatud tõenditega (juhatuse koosolekute protokollid, 2013. aasta majandusaasta aruanne jt) on ümber lükatud hageja väide nagu oleks kostja juhatuse liikmena ainuisikuliselt otsustanud küsimusi, mis kuulusid juhatuse pädevusse; raportist järeldub, et selle koostajad pidasid vajalikuks võimaliku kohtuvaidluse korral raportis sisalduvate hinnangute ülevaatamist ja kinnitamist eksperdi poolt, millest maakohus ebaõigesti järeldas, et raport ei ole tõsikindel tõend; hageja 4. juuni 2014 erakorralise üldkoosoleku otsus, millega valiti kostja korteriühistu tegevjuhiks, näitab rahulolu kostja kui juhatuse liikme tegevuse suhtes ja kostja usaldusväärsust ühistu liikmete silmis; hageja ei tõendanud kahju suurust.
5.3.Kostja kohustuste rikkumine on tõendatud tunnistaja MM ütluste ja raportiga. Puudulike ja tegemata tööde vastuvõtmisega tekitas kostja hagejale kahju.
5.4.Maakohus ei analüüsinud, miks maksti arveid nende tööde eest, mida tegelikult ei tehtud ning miks kostja tellis ja võttis vastu töid, mida tegi ettevõte, millel ei olnud antud teenuse osutamiseks vastavat registreeringut majandustegevuse registris.
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, aga ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu põhjendusi.
8.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja oli vaidlusalusel ajal hageja kui korteriühistu juhatuse liige. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja korraldas juhatuse liikmena remonditööde tegemist, millest väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist hageja nüüd soovib. Neist asjaoludest saab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda.
9.Enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud korteriühistuseaduse § 1 lg 2 järgi tuli samas seaduses reguleerimata küsimustes kohaldada MTÜS, mida maakohus õigesti ka tegi.
9.1.MTÜS § 26 lg 1 kohaselt juhib ja esindab mittetulundusühingut juhatus. MTÜS § 32 lg 1 näeb ette, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ning lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme üldiseks kohustuseks oma seadusest või põhikirjast tulenevate kohustuste täitmine juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja juriidilisele isikule lojaalne olemine.
6 (8)
9.2.MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on seega järgmised (vt ka nt Riigikohtu
2.detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12 esimene lõik): -
juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).
9.3.MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu 2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12 teine lõik, ja selles viidatud 4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12).
9.4.Maakohus märkis seega õigesti, et hagejal tuli tõendada, et kostja rikkus oma kohustusi, selle tõttu tekkis korteriühistule kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, kusjuures nende asjaolude osas pani kohus tõendamiskoormise põhjendatult hageja kanda.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid, v.a kahe järelduse osas.
10.1.Väär on maakohtu seisukoht nagu välistaks hagi rahuldamise remondi uuesti tegemise vajadusele tuginemine olukorras, kus vastavad tööd ei ole veel (ümber) tehtud. Sellekohane põhjendus tuleb vaidlustatud otsusest välja jätta. Samas ei mõjuta see asja lahendamise tulemust, sest maakohus leidis tervikuna õigesti, et hageja ei ole eespool p-s 9.3 kokkuvõtvalt esitatud tõendamiskoormist täitnud, sh pole tõendatud kahju tekkimine ega kostja kohustuste rikkumine.
10.2.Maakohu järeldas sellest, et hageja 4. juuni 2014 erakorralise üldkoosoleku otsusega valiti kostja korteriühistu tegevjuhiks, asjakohatult rahulolu kostja kui juhatuse liikme tegevusega ja kostja usaldusväärsust ühistu liikmete silmis. Need asjaolud ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ja ka see osa tuleb maakohtu põhjendustest välja jätta.
11.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist.
11.1.Kaebuse esimene väide (kaebuse p 3.1, eespool kokkuvõtvalt p 5.1) on üldsõnaline etteheide maakohtule seose otsuse põhjendamata jätmise ning hageja põhjenduste ja tõendite tähelepanuta jätmisega. Maakohus vastas hageja peamistele väidetele ja analüüsis esitatud tõendeid. Kohtu mõttekäik ja järeldused on arusaadavad ning seotud nende tõenditega, mida kohus pidas kohaseks. Hageja ei ole kaebuse esimeses väites ka märkinud, millised hageja põhjendused ja tõendid oleks jäänud arvestamata. Neil kaalutlustel ei anna esimene väide alust maakohtu otsust muuta.
11.2.Kaebuse teine, kolmas ja neljas väide (p-d 3.2–3.4, eespool kokkuvõtvalt p-d 5.2–5.4) käsitlevad peamiselt teatavaid asjaolusid, mis hageja hinnangul tuvastati maakohtus ekslikult või jäid tuvastamata. Kaebuse p 3.2 kahe esimese ja eelviimase taande osas nõustus ringkonnakohus hagejaga (eespool p-d 10.1 ja 10.2), aga ülejäänud osas ei ole need väited edukad, mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt.
11.3.Hageja esitas kahju tekkimise kohta ainsa tõendina raporti, mis on TsMS § 273 lg 2 kohaselt dokumentaalne tõend (eriteadmistega isikute arvamus). Maakohus põhjendas TsMS § 442 lg 8 kohaselt, miks ta raportit tõendina ei arvesta (TsMS § 238 lg 5). Ringkonnakohus jagab maakohtu arusaama, et kui raporti koostajad pidasid vajalikuks kohtuvaidluse korral raportis sisalduvate hinnangute ülevaatamist ja uuesti hindamist, siis ei ole raport sellisena kohane ega usaldusväärne tõend. Hageja ei taotlenud ekspertiisi määramist ringkonnakohtus. 7 (8)
Ringkonnakohtu hinnangul on raportil ka olulised sisulised puudused, mis on omakorda kandunud hagi alusesse. Kahju tekitamisest liigsete rahalist väljamaksete tõttu saab rääkida objektiivselt vaid siis, kui tuvastatakse, et remondi ja ümberehitustööde eest makstu ületab oluliselt kohalikku keskmist turuhinda sarnaste tööde ja teenuste eest. Seda aga raport ei kajasta ja hageja ka ei väida. Raporti koostajad võrdlesid töövõtjale makstut hinnapakkumiste, eelkalkulatsioonide, hilisema perioodi ehitusmaterjalide kauplusehindadega ja antud töödega mitteseotud töövõtja tunnihinnaga, millest aga ei saa kuidagi tuletada tööde keskmist turuhinda. Mis puutub väidetavasse kahjusse seoses vannitubades tehtud remondi ümbertegemise vajadusega kasutatud materjalide mittesobivuse tõttu niisketesse ruumidesse, siis ei leidu raportis ega hageja esile toodud asjaoludes andmeid, mis materjalidega tegemist oli ja milles mittesobivus avaldus. Kui hageja põhitõendina esitatud raport kõrvale jätta, siis puuduvad asjas tõendid hageja kahju ja kostja rikkumise kohta.
11.4.Erinevalt hagejast leiab ringkonnakohus, et maakohus hindas õigesti tunnistajate ütlusi. Pelgalt sellest, et hageja ja tunnistaja MM võtsid koos vastu ühistule tehtud tööd, ei saa järeldada, et hageja rikkus oma kohustusi.
11.5.Ainetu on hageja etteheide maakohtule, et kohus ei analüüsinud, miks telliti töid ettevõttelt, millel ei olnud antud teenuste osutamiseks vastavat registreeringut majandustegevuse registris. Seadus ei kohusta korteriühistut tellima ehitus- ja remonditöid ainult isikutelt, kes on registreeritud majandustegevuse registris. Samuti ei saa kahju põhjustada töö tellimine ja vastuvõtmine isikult, kellel ei olnud töö tegemiseks luba.
12.Seega on kokkuvõttes õige maakohtu seisukoht, et kostja kohustuste rikkumine ega kahju tekkimine ei ole tõendatud, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Kaebuse rahuldamata jätmisel kannab hageja TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluskulud. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis menetluskulude jaotuse maa- ja ringkonnakohtus. Maakohus määras hüvitatavad kulud kindlaks rahaliselt, vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 teeb seda ka ringkonnakohus. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tähtaegselt tasutaotlust ei esitanud. Seega kindlaksmääratavad ringkonnakohtu menetluskulud puuduvad.
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.