Law office Mets & Co Inkasso OÜ hagi XXXvastu võla nõudes
Hagihind
156,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Law office Mets & Co Inkasso OÜ (registrikood 14273339, asukoht P. Süda tn 11, 10118 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Reimo Mets (e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt XXX hageja Law office Mets & Co Inkasso OÜ kasuks välja võlgnevus summas 78 eurot, tähtsaadetise nõudekirja saatmise kulud 3,42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5,68 eurot.
2.Mõista kostjalt XXX hageja Law office Mets & Co Inkasso OÜ kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (78 eurot) alates 24.04.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 72,32 euro ulatuses.
3.Jätta hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmiskulude 30 euro ja viivise 33,22 euro nõudes.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud 58% ulatuses kostja ja 42% ulatuses hageja kanda. 4.2 Määrata kindlaks, et kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 134,30 eurot ning mõista kostjalt XXX välja hageja Law office Mets & Co Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 134,30 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (134,30 eurot) tuleb kostjal XXX tasuda hagejale Law office Mets & Co Inkasso OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-18-103860 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Law office Mets & Co Inkasso OÜ esitas 21.02.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 116,06 euro saamiseks. Kohus tegi 14.03.2018 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 16.03.2018 aadressil Harju maakond, Tallinn, XXX. Võlgnik XXX esitas 22.03.2018 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 11.04.2018 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue võlgnike vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.04.2018 määrusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavalduses ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu.
2.Hageja esitas 24.04.2018 hagiavalduse XXX vastu võla nõudes. Kohus jättis hagiavalduse 26.04.2018 kohtumäärusega käiguta selles sisalduvate puuduste tõttu. Hageja esitas 27.04.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 78 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja tähtsaadetise nõudekirja saatmise kulud 3,42 eurot, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 23.04.2018 summas 38,90 eurot, viivis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni protsendina põhinõude summalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja määrata kindlaks menetluskulud ning jätta need täielikult kostja kanda, samuti rakendada menetluskulusid väljamõistva otsuse jõustumisest alates kuni kohtulahendi kohase täitmiseni menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras.
3.Kostja sõlmis 02.02.2017. a OÜ-ga Lasnamäe Spordikeskus (registrikood 14083277) kliendilepingu nr XXX, kliendikood XXX. Nimetatud lepingu kohaselt on kostja XXX kohustatud tasuma OÜ Lasnamäe Spordikeskus pakutavate teenuste kasutamise eest igakuiselt 39 eurot. Hageja põhinõue 78 eurot kostja vastu moodustub perioodide 01.04.2017-30.04.2017 ning 01.05.2017-31.05.2017 edastatud arvete eest (arve nr XXX-aprill ja arve nr XXX-mai). Mõlemal arvel kajastuv võlgnevus seisuga 01.04.2017 (arve nr XXX) ning 01.05.2017 (arve nr XXX) 78 euro näol ei oma käesolevas tsiviilasjas tähtsust, kuivõrd kostja on arvetel märgitud varasema võlgnevuse OÜ-le Lasnamäe Spordikeskus juba tasunud. Arve nr XXX maksetähtpäev oli 13.04.2017 ning arve nr XXX maksetähtpäev oli 12.05.2017.
4.Law Office Mets & Co Inkasso OÜ ja OÜ Lasnamäe Spordikeskus vahel on sõlmitud
2-18-103860 08.06.2017. a partnerleping (võlanõude haldamise leping), mille alusel hageja, keda esindab juhatuse liige Reimo Mets osutab OÜ-le Lasnamäe Spordikeskus võlgade sissenõudmise teenust. OÜ Lasnamäe Spordikeskus ja Law Office Mets & Co Inkasso OÜ vahel on sõlmitud 20.02.2018 nõude loovutamise lepingu XXXi vastu kuuluva nõude suhtes. OÜ Lasnamäe Spordikeskus üldtingimuste kohaselt on OÜ-l Lasnamäe Spordikeskus õigus kliendileping erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda juhul, kui kliendil on tekkinud võlgnevus kliendilepingus sätestatud makse tasumisel vähemalt 30 kalendripäeva järjest või kui klient rikub muul viisil olulisel määral kliendilepingut või selle osasid. Kuivõrd kostjal oli OÜ Lasnamäe Spordikeskus ees võlgnevus perioodi 01.04.2017-31.05.2017 eest, siis ütles endine võlausaldaja XXX kliendilepingu erakorraliselt üles lähtudes üldtingimustes toodust.
5.23.10.2017 edastas hageja kostjale nõudekirja perioodi 01.04.2017-31.05.2017 tekkinud võlgnevuse tasumiseks, millele kostja ei reageerinud. 31.10.2017 edastas hageja kostjale järjekordse nõudekirja, mida kostja jätkuvalt eiras. Peale eelmainitud nõudekirjade edastas hageja 08.11.2017 seisuga korduva viimase nõudekirja ja hoiatuse kohtusse pöördumisest (nii tähitud kirjana kui ka lihtkirjana) kostjale, mille viimane küll tähitud kirjana Omniva veebikeskkonnast kätte sai, kuid eiras nõudekirjas toodud kohustuste täitmist. 22.03.2018 esitas kostja vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Antud vastuväites tugines kostja väidetele, et hageja ei ole eelnevalt kostjat tema võlgnevusest teavitanud ega andnud vabatahtliku täitmise tähtaega oma kohustuste täitmiseks VÕS § 114 mõttes. Antud väide ei vasta tõele, kuna hageja on kostjat nii 23.10.2017 edastatud nõudekirja näol, kui ka 08.11.2017 saadetud tähitud nõudekirja ja lihtkirjaliku nõudekirja näol oma võlgnevusest teavitanud. Mõlema nõudekirja puhul on hageja kostjale määranud mõistliku tähtaja (23.10.2017 edastatud nõudekirja puhul 5 päeva jooksul vastavalt nõudekirja kättesaamisest alates ning 08.11.2017 nõudekirja puhul 3 päeva jooksul vastavalt nõudekirja kättesaamisest alates) omapoolsete kohustuste täitmiseks. Seega leiab hageja, et kostja väide, mille kohaselt ei antud talle võimalust ennast parandada ning kohtuväliselt oma nõue hageja ees tasude ei pea paika.
6.Kuivõrd hageja ja OÜ Lasnamäe Spordikeskus vahel oli sõlmitud treeningleping, on poolte vahel tegemist lepingulise võlasuhtega ning VÕS § 3 p 1 sätestatud nõue võlasuhte tekkimiseks on täidetud. Poolte vahel on allkirjastatud 02.02.2017 nii liitumisavaldus kui ka kliendileping. Kuivõrd kostja on rikkunud omapoolset kohustuse täitmist, jättes perioodi 01.04.2017-31.05.2017 eest kliendilepingust tuleneva rahalise kohustuste täitmata, on viimane rikkunud nii lepingut, kui ka VÕS § 76 lg-s 3 sätestatut. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja (Law Office Mets & Co Inkasso OÜ) võib võlgniku (XXX) suhtes rakendada. Võlausaldaja (OÜ Lasnamäe Spordikeskus) oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hageja on kostjat nõude loovutamisest uuele võlausaldajale teavitanud ning omapoolse teavitamiskohustuse seega täitnud.
7.Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja nõue kostja vastu summas 150,32 eurot. Käesolev summa moodustub alljärgnevalt: 78 eurot põhinõue ehk kliendilepingust tulenev võlgnevus (arve nr XXX, 39 eurot ja arve nr XXX , 39 eurot); 30€ sissenõudmiskulud (VÕS §1132 lg 2 p 1 tulenev kulu, nõudekirjad); 3,42 eurot tavalise kirja ning tähitud kirja saatmise kulu (kajastub 08.11.2017 edastatud nõudekirjal); viivis alates 11.05.2017-23.04.2018 20,36 eurot ja viivis alates 11.06.2017-23.04.2018 18,54 eurot. Sissenõudmiskulu summas 30 eurot tuleneb VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 – seaduslik alus. Antud normi kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
2-18-103860 Hageja sissenõudmiskulu moodustub järgnevalt: 23.10.2017 nõudekirja koostamise tasu 5 eurot; 31.10.2017 nõudekirja koostamise tasu 10 eurot; 08.11.2017 nõudekirja koostamise tasu 15 eurot. Seega on hageja kandnud kulutusi nõudekirjade koostamise eest kogusummas 30 eurot ning nõude õiguslikuks aluseks on XXXi kliendileping nr XXX, mille OÜ Lasnamäe Spordikeskus erakorraliselt üles ütles. Kuivõrd hageja ja OÜ Lasnamäe Spordikeskuse vahel on 20.02.2018.a seisuga sõlmitud nõude loovutamise leping, mille punkti 1 kohaselt omandas loovutuse saaja (hageja) nõude XXXi vastu 78 eurot ulatuses loovutajalt (OÜ Lasnamäe Spordikeskus) koos kõikide õigustega, mis on seotud nõude maksmapanekuks, on hageja õigustatud sissenõudmiskulutuste maksmist kostjalt nõudma.
8.OÜ Lasnamäe Spordikeskuse ning XXXi vahel sõlmitud 02.02.2017 kliendilepingu nr XXX punkti 10 kohaselt on kliendilepingu osaks üldtingimused, hinnakiri, broneerimisreeglid ja hea tava reeglid. Üldtingimuste kohaselt on kliendilepingus sätestatud tasu või muu teenuse kasutamise eest tasu maksmisega viivitamise korral Spordikeskusel õigus nõuda viivist 0,15 % tasumisele kuuluvast summast päevas iga maksega viivitatud päeva eest kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni. Tähitud kirja saatmise kulu ja tavalise kirja saatmise kulu tuleneb Omniva poolt väljastatud arvest (arve nr A0999481). Arvel oleva informatsiooni kohaselt on ühe tähitud kirja saatmiskulu maksumus ilma käibemaksuta 2,39 eurot ning koos käibemaksuga 2,87 eurot (2,39 eurot + 0,48 eurot) ning tavalise kirja saatmiskulu maksumus ilma käibemaksuta 0,46 eurot ning koos käibemaksuga 0,55 eurot (0,46 eurot + 0,09 eurot). Seega kirjade saatmiskulu otsene kulutud kokku 3,42 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja esitas 17.05.2018 kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja selgitab, et lepingu sõlmimise ajal sai ta teada, et suvel 2017 on kohustatud ilmuma Jõhvi sõjaväelinnakusse, seoses ajateenistusse astumisega. Kostja leiab, et tema vastu esitatud hagi inkasso poolt on seadusevastane ja vajab kohtuliku arutamist. Viidates kaheksanda paragrahvi määrusele sõlmitud lepingus (leping nr XXX soovib kostja omada õiguslikku kaitset, kuna võlausaldaja rikkus oma kohustusi, mida kostja alljärgnevalt ka kirjeldab.
10.Esimene teade, mis on kostjani jõudnud terve selle aja jooksul oli Pärnu Maakohtu teade 16.04.2018. Seega möödus peaaegu üks aasta enne kui kostja sai esimese meeldetuletuse. Sellest tulenevalt küsis kostja, et miks läks nii kaua aega ja kas see oli tema võla suurenemise eesmärgil. Tegemist ei ole faktiga, vaid omapoolse olukorra tõlgendusega, mida tuleb kindlasti silmas pidada. Antud juhul oleks kohustuste täitmise ning kulude hüvitamise nõudmine ebaseaduslik. Lepingus nr XXX olid olemas kõik isiku kontaktandmed. Tegu oli seaduse olulise rikkumisega, kuna antud olukorra asjaolud on seadusega reguleeritud. Ühtegi kirja ega kõnet pole kostjani selle aja jooksul jõudnud. Ka oma elukoha postkastis pole kostjaleidnud ühtegi kirja, mis oleks võinud sisaldada: 1) võlgnevuse meeldetuletust; 2) aega lepingus kajastatud kohustuste rikkumise parandamiseks; 3) teade lepingu lõpetamise põhjustest; 4) teade võlgnevusega seotud dokumentide edastamisest inkassosse. Eeltoodud punktides kajastatud informatsiooni oli kohustatud jõudma kostjani, kuna tal on selleks seaduslik õigus.
11.Olukorra tõendajaks on kostja ema, kes elab samal aadressil, mis on lepingus välja toodud. Kordagi 11. kuu jooksul teenistuses olles pole ta edastanud kostjale ühtegi kirja, kus oleks kajastatud väljatoodud informatsioon. Tegemist ei olnud hooletusega, kuna tema kui postitöötaja oleks kohustatud toimetama seda kirja kostjale. Kostjal tekib küsimus, kuivõrd mõistlik ning ennekõike seaduslik oli võlausaldaja poolt esitatud hagi alus, kui võlausaldaja ise on rikkunud ja eiranud nii paljusid kohustusi. Peamiseks rikkumiseks toob kostja välja koostööst keeldumist, samuti on hageja rikkunud usalduse printsiipi, süü olemasolu (VÕS § 104), ei andnud aega
2-18-103860 rikkumise parandamiseks (VÕS § 114) ja lepingu on ebaseaduslikult üles öeldud (VÕS § 118, 188, 195). Kostja palub arvestada, et analüüs on tehtud iseseisvalt, ilma juriidilise abita ning otsuse langetamisel nõuab kostja tasuta advokaadi abi. Kohus jättis kostja vastuse 18.05.2018 käiguta, kuid kostja tähtaegselt kostja vastust ei täpsustanud ega põhjendanud esitatud väiteid ega taotlusi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-123-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
13.Kostja on esitanud vastuväiteid, mis puudutavad võlgnevuse kohta meeldetuletuste edastamist. Kostja väidab, et ta pole meeldetuletusi kätte saanud, mistõttu on võlausaldaja/hageja rikkunud oma kohustusi. Kohus leiab, et see, kas hageja pöördus kostja poole enne hagimenetluse algatamist, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostja ei väida, et kui hageja oleks tema poole pöördunud enne kohtumenetlust, siis oleks ta võla tasunud. Kostja vastuväited vaidluse kohtueelse lahendamise võimalikkuse kohta võiks omada tähtsust üksnes menetluskulude jaotuse kontekstis, kui kostja oleks hagi õigeks võtnud. TsMS § 168 lg 6 on sätestatud, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas asjas ei ole kostja hagi õigeks võtnud.
14.Vaatamata sellele, et kostja pole hagi õigeks võtnud, ei eita kostja oma võla olemasolu, samuti ei ole kostja esitanud ühtki vastuväidet hageja esitatud võlgnevuse kujunemisele ega suurusele. Kostja on vaid ebamääraselt märkinud, et hagi alus võib olla ebaseaduslik ja hageja olevat keeldunud koostööst. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus märgib, et kostja pole oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule tõendeid hageja nõude „ebaseaduslikkuse“ või hageja poolse koostööst keeldumise osas. Samuti pole kostja esitanud tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kokkuvõtlikult pole kostja esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust oma kohustusi mitte täita ja jätta tasumata talle lepingu alusel esitatud arveid.
15.Vaidlus puudub selles, et kostja oli sõlminud OÜ-ga Lasnamäe Spordikeskus kliendilepingu nr XXX (vt tl 24-26). Kohus leiab, et hageja on piisavalt kirjeldanud oma nõude kujunemist (vt tl 48 pöördel), nõude omandamist OÜ-lt Lasnamäe Spordikeskus (tl 27) ning esitanud ka vastavad tõendid kostja poolt tasumata arvete kohta tl 42-43). Kostja sisuliste vastuväidete puudumisel võla osas ei olnud hagejal täiendavat kohustust oma võlanõude suurust ja kujunemist tõendada. Kostja konkreetsete vastuväidete puudumisel hagejale võlanõude veel parema tõendamise kohustuse panemine oleks ilmselgelt ebamõistlik. Kohus selgitab vastuseks kostja soovile viia läbi täpsustamata tingimustega „juurdlus“ (tl 66), et tsiviilkohtumenetluses ei tegele kohus juurdlusega ega uuri iseseisvalt täpsustamata sündmuste asjaolusid.
2-18-103860
16.Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks oma võla hagejale tasunud. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. OÜ Lasnamäe Spordikeskus on loovutanud 20.02.2018 hagejale oma nõude kostja vastu põhisummas 78 eurot, lisaks sissenõudmisega tekkinud kõik kulud ja intressid (vt tl 27).
17.Kohus leiab siiski, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu 30 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale 3 meeldetuletuskirja: 23.10.2017 nõudekiri 5 eurot; 31.10.2017 nõudekiri 10 eurot; 08.11.2017 nõudekiri 15 eurot. Sissenõudmiskulude nõude aluseks on hagiavalduses nimetatud kliendilepingut nr XXX ja 20.02.2018 nõude loovutamise lepingut, millega loovutati mh kõik õigused nõude maksmapanekukus. Hageja on nimetanud nõude õigusliku alusena VÕS §-i 1132, mille lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule ei nähtu kliendilepingust nr XXX selgelt määratletud sissenõudmiskulude arvestamise tingimused ega kokkulepe, mis annaks hagejale õiguse nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohtu hinnangul puudub hageja ja kostja vahel selline leping, mis annaks hagejale õiguse nõuda sissenõudmiskulude hüvitist, pealegi on meeldetuletuskirjad käesoleval juhul saadetud hoopis inkassofirma poolt enne nõude loovutamist, st tegemist ei ole VÕS § 1132 kohase sissenõudmiskulude hüvitamise nõudega.
18.Riigikohus on pidanud teatud tingimustel professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulutusi hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohus leiab, et hagiavalduses puuduvad asjaolud, mille põhjal kohus saaks asuda seisukohale, et hageja on kahju kandnud. Käesolevas asjas pole hageja selgitanud muud, kui et kandis kahju seoses võla sissenõudmisega, s.o inkassofirma poolt meeldetuletuskirjade saatmisega. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see inkassofirma teenus oli vajalik ja aitas kaasa vaidluse lahendamisele. Kohus ei saa esitatud andmete põhjal veenduda, et inkassofirma on osutanud hagejale vajalikku võlgnevuse sissenõudmise teenust meeldetuletuskirjade saatmise näol. Mõistlikke võla sissenõudmise kulutusi ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Kohus märgib, et kui hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama, mida hageja aga teinud ei ole. Kohus leiab, et kahjuna on siiski põhjendatud tähtsaadetise nõudekirja saatmise kulud hageja nõutud summas 3,42 eurot, mida hageja on reaalselt kandnud (kinnistus Omniva keskkonnas, tl 34; arve nr A0999481, tl 53).
19.Kostja poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei
2-18-103860 ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ajavahemiku 11.05.2017-23.04.2018 summas 20,36 eurot ja ajavahemiku 11.06.2017-23.04.2018 eest summas 18,54 eurot. Hageja on märkinud, et tulenevalt OÜ Lasnamäe Spordikeskuse üldtingimustest arvestatakse viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast päevas iga maksega viivitatud päeva eest kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni (vt tl 48 pöördel). Kohtule ei ole esitatud nimetatud üldtingimusi, kust nähtuks hageja väidetud tüüptingimustest tulenev viivisemäär. Sellegipoolest märgib kohus, et hageja arvestatud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära üle 6 korra. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-166-05, p 24).
20.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata põhivõlgnevuse 78 eurot, tähtsaadetise nõudekirja saatmise kulud 3,42 eurot ja seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivise 5,68 eurot hageja poolt taotletud ajavahemikul järgnevalt: Arve nr XXX Periood 11.05.2017 – 30.06.2017 01.07.2017 – 31.12.2017 01.01.2018 – 23.04.2018
Viivis Päevade arv Perioodi summa: 8,00%
0,43 € 8,00%
1,57 € 8,00%
0,97 €
2,97 €
Arve nr XXX Periood 11.06.2017 – 30.06.2017 01.07.2017 – 31.12.2017 01.01.2018 – 23.04.2018
Viivis Päevade arv Perioodi summa: 8,00%
0,17 € 8,00%
1,57 € 8,00%
0,97 €
2,71 €
21.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 78 eurot, tähtsaadetise nõudekirja saatmise kulud 3,42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 5,68 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja nõude seoses tulevikku suunatud viivisenõudega vastavalt seadusejärgsele viivisemäärale ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (78 eurot) alates 24.04.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kohus jätab rahuldamata hageja võlgnevuse sissenõudmise kulude nõude summas 30 eurot ja viivise nõude summas 33,22 eurot. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas.
2-18-103860
22.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 58% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 58% ulatuses kostja ja 42% ulatuses hageja kanda.
23.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 61), mille kohaselt hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 75 eurot ja hageja poolt esindaja õigusabikuludest 5 h eest tunnihinnaga 130 eurot/h summas 650 eurot (käibemaksuga). Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
24.Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus peab vajalikuks arvesse võtta käesoleva vaidluse suhtelist rahalist väiksust ning seda, et käesolevas menetluses on tsiviilasja hinnaks 156,56 eurot (tl 54). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-415, p 14). Riigikohus täpsustas 08.05.2017 määruses nr 3‐2‐1‐29‐17 p-s 13.1, et menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid, st mitte arvestada seejuures nt hüvitatavat riigilõivu, mida tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses. Kohus jagab nimetatud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohti ja leiab, et ka käesolevas asjas ei ole õigustatud määrata hageja lepingulise esindaja kulude rahalise suurusena kindlaks suuremat summat kui 156,56 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keeruka ega suuremahulise vaidlusega. Maakohus lahendab asja lihtmenetluses ning asjaolu, et hageja oli valmis panustama sisult lihtsasse vaidlusesse ebaproportsionaalselt palju ressurssi, ei muuda vaidlust veel eriliselt keerukaks. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 156,56 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu kokku (75+156,56) 231,56 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 134,30 eurot (s.o 231,56-st eurost 58%). Hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 515,70 eurot.
25.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (134,30 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Kostja menetluskulude olemasolu toimikust ei nähtu ning kostja ei ole esitanud kohtu poolt antud tähtajaks (vt tl 71 ja pöördel) ka oma menetluskulude nimekirja. Seega ei ole käesolevas asjas alust kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
27.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
2-18-103860 kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.