Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2018 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-8693
Tsiviilasi
Segway Inc hagi LARA INVEST OÜ vastu ühenduse disainilahenduse omaniku ainuõiguse rikkumise tuvastamiseks, rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks hagi hind 7000 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Segway Inc. (registrikood 356652, 14 Technology Drive, 03110 Bedford, New Hampshire, Ameerika Ühendriigid); esindajad Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Liis Könn (Advokaadibüroo Ellex Raidla, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja: Lara Invest OÜ (registrikood 11021815, Lihula mnt 22b, 90510 Haapsalu; e-post: [email protected]); Kostja lepingulise esindajad: vandeadvokaat Kaupo Lepasepp, vandeadvokaat Ants Mailend (Advokaadibüroo SORAINEN, Pärnu mnt 15, Tallinn, e-post: [email protected]; [email protected]), patendivolinik Indrek Eelmets (Patendibüroo KÄOSAAR OÜ, Suur-Patarei 2, Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Kohustada kostjat Lara Invest OÜ (registrikood 11021815) lõpetama hageja Segway Inc. (registrikood 356652) registreeritud disainilahendusest nr 000643630-0001 tulenevate õiguste rikkumine, sealhulgas keelata kostjal Lara Invest OÜ-l 24 tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“ Eestisse sissevedu ja Eestis turustamine ning kohustada kostjat Lara Invest OÜ tulevikus hoiduma hageja Segway Inc. registreeritud ühenduse disainilahendust rikkuvate kaupade ehk tasakaaluliikurite mudeliga „Outdoors Style F1-S“ Eestisse sisseveost ja Eestis turustamisest.
4.Kohustada kostjat Lara Invest OÜ (registrikood 11021815) korraldama 24 Maksu- ja Tolliameti poolt kinnipeetud tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“
hävitamine omal kulul Maksu- ja Tolliameti järelevalve all 30 päeva jooksul alates käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest.
1.Jätta menetluskulud kostja Lara Invest OÜ kanda.
2.Mõista kostjalt Lara Invest OÜ-lt (registrikood 11021815) hageja Segway Inc. (registrikood 356652) kasuks 15 618,88 (viisteist tuhat kuussada kaheksateist eurot ja 88 senti), millest hageja õigusabikulud on 11 890 eurot, tõlkekulud on 768,88 eurot, dokumentaalsete tõendite saamise kulud on 2460 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 500 eurot.
3.Mõista kostjalt Lara Invest OÜ-lt (registrikood 11021815) hageja Segway Inc. (registrikood 356652) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 15 618,88 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja globaalselt tegutsev ettevõte, mis toodab ja turustab kaherattalisi rahvusvaheliselt tuntud disainiga ja omadustega Segway. Segway toodete disain on registreeritud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis, sealhulgas on hageja registreeritud ühenduse disainilahenduste nr 000643630-0001 ja 002517938-0002.
2.Eesti Maksu- ja Tolliamet pidas kinni 24 kostja poolt Eestisse toodud tasakaaluliikurit. Kostja tegutseb Eestis tasakaaluliikurite maaletoomisega ja edasimüümisega läbi Ecoscooter. Kostja nimele saabus 2017. mai alguses Hiina ettevõttelt HK Huatou Mingtong INT Limited saadetis tasakaaluliikuritega. Eesti Maksu- ja Tolliamet vaatas 03.05.2017 tasakaaluliikuritest koosneva saadetise läbi hageja õiguste rikkumise kahtluse tõttu. 05.05.2017 otsusega nr 12.1-6/0116-1 otsustas EMTA kostjale saadetud 24 tasakaaluliikuri kinnipidamise.
3.Kostja kaupu ei hävitata enne, kui kohus tuvastab hageja disainilahenduste õiguste rikkumise. Määrus nr 608/2013 näeb ette lihtsustatud menetluskorra intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade hävitamiseks tolli järelevalve all. Kauba hävitamiseks on vaja hageja kui disainilahenduste omaniku nõusolekut ning kostja kui kaubasaaja kirjalikku nõusolekut. EMTA teavitas hagejat kauba kinnipidamisest 08.05.2017 ning hageja kinnitas, et ta on nõus kauba
hävitamisega. Kostja hävitamisega ei nõustunud. Kuivõrd kostja ei ole nõusolekut andnud, on hagejal õigus määruse nr 608/2013 artikkel 23 lg 3 kohaselt algatada menetlus, et teha kindlaks, kas hageja intellektuaalomandi õigust on rikutud. Hagi eesmärgiks on tuvastada hageja disainilahendustest tulenevate õiguste rikkumine ning asendada sellega kostja nõusolek kauba hävitamiseks.
4.Hageja viitas Euroopa Nõukogu määruse nr 6/2002 artiklitele 88 lg 2 ja 19 lg 1. Hagejal on ainuõigus selliste toodete valmistamiseks, turustamiseks ja importimiseks, milles disainilahendused sisalduvad või mille puhul on neid kasutatud. Hageja viitas artiklile 10. Kostja kaup rikub hageja disainilahendustest tulenevaid õiguseid, sest kauba disain jätab asjatundjale disainilahendustega ühesuguse üldmulje. Disainilahendustes on kujutatud kaherattalise juhtrauaga tasakaaluliikuri disaini. Elektri jõul töötavaid tasakaaluliikureid on olemas erinevate disainilahendustega. Tasakaaluliikurite disaini oluline funktsionaalne omadus on ühe või mitme ratta olemasolu, mille külge kinnitatud platvormil inimene seisab ja mida ta oma kehaliikumisega suunab. Disainilahendustes on kujutatud selline tasakaaluliikurite disain, mis sisaldab lisaks kahele rattale kõrget juhtrauda. Selline disainilahendus on omane Segway toodetele ning eristab neid teistest tasakaaluliikuritest. Tegu on eristuva disainielemendiga. Kostja tasakaaluliikuritel on samuti kõrge juhtraud.
5.Kostja kaup rikub disainilahendustest tulenevaid õiguseid isegi siis, kui pidada juhtrauda tasakaaluliikuritele tehniliselt vajalikuks. Kostja kauba disaineril oli disaini väljatöötamisel suur vabadus. Kostja kauba disain on aga kujundatud viisil, et see jätab hageja disainilahendustega ühesuguse üldmulje. Juhtrauad on väga sarnased Mõlemal on kergelt allapoole kaarduvad käepidemed ning juhtraua alumises osas suurem kumerus sissepoole. Teiseks on disainilahendustes tasakaaluliikuri rataste kohal sangaga porilaud. Porilaud ei ole tasakaaluliikurile tehniliselt vajalik, tegemist on disainielemendiga. Sama porilaud on nähtav kostja kauba disainis. Kostja disainis on küll ühe sanga asemel kaks sanga, kuid see on minimaalne erinevus. Kolmandaks on mõlema poole tasakaaluliikurite jalaplatvormil keskelt kõrgem osa, mis jagab jalaplatvormi kaheks. Kõikide nende tunnuste võrdlemisel jääb asjatundjale disainilahendustest ühesugune üldmulje.
6.Hageja viitas määruse artikli 89 lõikele 1 ja leidis, et tal on õigus nõuda oma õiguste rikkumist ja edaspidi õiguste rikkumisest hoidumist. Hageja viitas VÕS § 1055 lõikele 1 ja leidis, et tal on õigus nõuda tema õigusi rikkuva kauba hävitamist. Kostja kaup rikub hageja õigusi ja mõistlik abinõu hageja õiguste kaitseks on kauba hävitamine. Ei ole olemas meedet, mis koormaks kostjat vähem kui kauba hävitamine, aga samal ajal välistaks hageja õiguste rikkumise.
7.Hagiavalduses palus hageja tuvastada, et kostja Lara Invest OÜ on 24 tasakaaluliikuri, mille vabastamine on peatatud Maksu- ja Tolliameti otsusega nr 12.1-6/0116-1, importimisega rikkunud hageja ühenduse disainilahendustest nr 643630-0001 ja 2517938-0002 tulenevaid õigusi. Samuti palus hageja kohustada kostjat andma oma tagasivõetamatu nõusolek Maksu- ja Tolliameti otsusega nr 12.1-6/0116-1 kinnipeetud 24 tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“ hävitamiseks.
8.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõuete sõnastust. Kuna kostja ei tunnista, et kauba importimine rikub hageja disainilahendusi ja on pärast hagi esitamist nõudnud Maksu- ja Tolliametilt kauba väljaandmist, eksisteerib oht, et kostja võib rikkumist tulevikus jätkata. Sellest tulenevalt sõnastab hageja ümber esitatud tuvastusnõude. Hageja palus kohustada kostjat lõpetama hageja registreeritud ühenduse disainilahendustest nr. 643630-0001 ja 2517938-0002 tulenevate õiguste rikkumine, sealhulgas keelata 24 tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“ sissevedu ja turustamine ning kohustada kostjat tulevikus hoiduma hageja registreeritud ühenduse disainilahendusi rikkuvate kaupade ehk tasakaaluliikurite mudeliga „Outdoors Style F1-S“ sisseveost ja turustamisest.
9.Hageja viitas määruse nr 608/123 artiklile 23. Määrus ei reguleeri kauba hävitamise korda. VÕS § 1055 lg 3 p 2 ja lg 4 kohaselt on hagejal õigus nõuda kauba hävitamist kostja kulul. Hagejal on tekkinud kauba importimise ning tollis kinnipidamise tõttu kahju, mis seisneb rikkumise takistamisele suunatud kulutustes. Hageja on tõendanud kostja süüd, sest kostja tegutses kauba importimisel vähemalt hooletult. Hagejale tekkiva kahju vähendamiseks palus hageja kohtul kohustada kostjat hävitama kaup omal kulul MTA järelevalve all. Hageja palus kohustada kostjat korraldama Maksu- ja Tolliameti poolt kinnipeetud 24 tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“ hävitamine omal kulul Maksu- ja Tolliameti järelevalve all 30 päeva jooksul alates käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest.
10.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja leidis, et tasakaaluliikurite sarnasusi või erinevusi ei pea hindama asjatundja ega ekspert. Kostja leiab ebaõigesti määruse alusel, et sarnasusi või erisusi peab hindama asjatundja. Määruse artikkel 10 on ebaõigesti tõlgitud ning selle inglisekeelne tekst ei räägi asjatundjast, vaid informeeritud kasutajast. Hageja leidis, et disainlahendusi järelikult võrdleb kohus, lähtudes „informeeritud kasutaja“ standardist.
11.Hageja leidis, et informeeritud kasutaja on fiktsioon, kelle teadmiste standardist kohus peab lähtuma. Tegu ei ole konkreetse isikuga, kes saaks arvamust avaldada. Määruse artikkel räägib ainsuses ühest isikust ja järelikult ei saa informeeritud kasutajaid olla mitu. Hageja leidis, et menetlusväliste isikute arvamus ei ole asjakohane tõend. Mistahes asjatundjate või informeeritud kasutajate tunnustele vastavate isikute arvamused ei ole asjakohaseks tõendiks.
12.Informeeritud kasutaja on eriteadmisi mitteomav isik, kes on tasakaaluliikureid kasutanud või omab nende kohta minimaalseid teadmisi. Kostja esitatud asjatundjate arvamused ei tõenda erisusi ega ole usaldusväärsed tõendid. Sander Prusis on SIA Sander tegevjuht. SIA Sander müüb Lätis tasakaaluliikureid veebilehe Besto24.com vahendusel. Besto24.com veebilehel müüdavate tasakaaluliikurite valikus on samad tasakaaluliikurid, mille maale toomisega tegeleb kostja. Kostja ja SIA Sander ärihuvid on ühised ja mõlemate sooviks on hagi rahuldamata jätmine. S. Prusis ei ole seega objektiivne hindamaks tasakaaluliikurite üldmuljet.
13.Kaidi Tornik on Hispaania ettevõtte Ramsico Invest S.L omanik ja juhataja. Ramsico Invest S.L on olnud kostja Euroopasse imporditud tasakaaluliikurite edasimüüja kodulehe patinetes24.es vahendusel. Järelikult on Kaidi Tormik kostjaga seotud. Teiseks ei ole veebileht patinetes24.es käesoleva aja seisuga aktiivne ja on teadmata, millega Ramsico Invest S.L. hetkeseisuga tegeleb. Äriregistri väljavõtte kohaselt ei ole tasakaaluliikurite müümine Ramsico Invest S.L põhitegevusalaks. Seega on K. Torniku arvamus ebausaldusväärne tõend.
14.Kolm informeeritud kasutaja tunnustele vastavat isikut on leidnud, et nende meelest on tasakaaluliikurid sarnased. Kuigi hageja leiab, et tasakaaluliikurite üldmuljet ei saa hinnata menetlusväliste isikute subjektiivsete arvamuste põhjal, esitas ta kolm informeeritud kasutaja tunnustele vastava isiku arvamust, kes kinnitasid, et nende arvates on hageja ja kostja tasakaaluliikurite üldmulje sarnane.
15.Siim Andreson on AS Klick Eesti tootejuht, kelle arvamuse kohaselt on tasakaaluliikurite üldmulje sarnane. AS Klick Eesti müüb tasakaaluliikureid ning tootejuhi positsioonil töötav Siim Andreson on tööülesannete tõttu kursis tasakaaluliikurite turul toimuvaga ja omab teadmisi erinevate tasakaaluliikurite kohta. Māris Kulikovskis omab isiklikku kogemust tasakaaluliikurite kasutamisega ja rentimisega Lätis ning teistes riikides. Tema arvamuse kohaselt on kostja tasakaaluliikurite ja hageja tasakaaluliikurite disain sarnane või isegi identne. Māris Kulikovskis on tasakaaluliikurite sihtgrupi esindaja, kes vastab informeeritud kasutaja tunnustele isikliku kogemuse, mitte tööülesannete kaudu. Andris Gluzda on Lätis tasakaaluliikurite rentimisega tegeleva SIA Supersegway Latvia tegevjuht, kelle arvamuse kohaselt on kostja tasakaaluliikurite
ja hageja tasakaaluliikurite üldmulje sarnane. Andris Gluzda arvamusest nähtub, et kuigi ta märkab võrreldavate toodete puhul üksikuid erinevusi, ei mõjuta need tasakaaluliikurite üldmulje sarnasust.
16.Hageja leidis, et asjas esitatud tõendid tõendavad kostja rikkumist. Eesti Maksu- ja Tolliameti töötajad on kinnitanud tasakaaluliikurite sarnasust sellega, et nad on kauba tollis kinni pidanud. Kauba läbivaatuse akt kinnitab, et EMTA arvates on tasakaaluliikurid sarnased.
17.Hageja leidis, et määruse artikli 10 ja preambula p 14 kohaselt on disainilahenduse rikkumisega tegemist olukorras, kus kaks toodet jätavad informeeritud kasutajale „ühesuguse üldmulje.“ Ühesugune üldmulje ei tähenda, et kõik toote üksikud elemendid peaksid olema 100% identsed. Hageja nõustus, et vaidlusaluste tasakaaluliikurite disainielementides esineb üksikuid erinevusi, kuid tegemist on mitteoluliste detailidega. Määruse artikli 10 lg 2 kohaselt tuleb autori vabadusastet hinnata disaini väljatöötamise aja seisuga, võttes aluseks prioriteedikuupäeva. Disainilahenduse 1 prioriteedikuupäev on 30.06.2006 (I kd, lk 6). Samal ajal polnud turul ühtegi teist sarnast toodet ja puudusid piirangud toote disainimiseks. Disainilahenduse 2 prioriteedikuupäev on 12.02.2014, mil uue tasakaaluliikuri disain oli piiratud ainult disainilahendusega 1. Seega olid hageja tasakaaluliikurid esimesed omataolised tooted.
18.Tasakaaluliikurite üksikute elementide võrdlemine ei ole asjakohane ega oluline. Hinnata tuleb üldmuljet. Hageja ei nõustunud kostja välja toodud detailide võrdlemisega, kuid esitas sellele vaatamata oma võrdlused.
19.Hageja viitas määruse artikkel 8 lõigetele 1 ja 2. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tehnilisest otstarbest tingitud tasakaaluliikuri osadeks on rattad, platvorm, juhthoob, porilauad ja viimaste metallraamid. Kõikidel nimetatud elementidel on mingisugune tehniline otstarve, kuid nende disain ei ole tingitud üksnes tehnilisest otstarbest. Tasakaaluliikurite funktsionaalseteks osadeks on rattad ja platvorm ja ainult rattad peavad kindlasti olema ümmargused. Kõik ülejäänud elemendid on disaineri poolt kujundatavad ja nende üldmuljet ei tingi tehniline vajadus. Kostja disaineril oli võimalik kujundada need elemendid teisiti. Rataste diameeter oleks võinud olla erinev ja rattaid võib olla ka kolm. Hageja esitas juhusliku valimi erinevatest tasakaaluliikuritest, mille rataste suurus, arv või paiknemine on teistsugused. Juhtimiseks ei pidanud olema samasugune juhtraud, sest tasakaaluliikurit saab juhtida ka keharaskuse kallutamisega. Sama funktsiooni täidaks ka teistsuguse üldmuljega juhtraud – erineva pikkuse, laiuse, kumeruse, käepidemega. Hageja esitas juhusliku valimi teistsuguse juhtrauaga tasakaaluliikurite fotodest.
20.Tasakaaluliikuril peab olema platvorm, mis rattaid ühendab ja mille peal juht seisab, kuid platvorm ei pea olema neljakandiline ega samasuguse disainiga. Hageja esitas valimi erinevate platvormidega tasakaaluliikuritest. Tasakaaluliikuril ei pea tehnilise otstarbe täitmiseks porilauda olema. Lisaks oleks kostja tasakaaluliikuri disainer saanud kujundada tasakaaluliikuri teistsuguse porilauaga. Porilaua metallraame oleks saanud kujundada teistsuguse kujuga, asetusega, kõrgusega vms.
21.Kostja tugines mõlema disainlahenduse puhul samadele vastuväidetele. Hageja esitas tabeli, milles ta võrdles kostja tooteid disainilahendusega 1. Kostja esile toodud erinevused juhtraua osas ei muuda üldmuljet. Erinevalt kostja tasakaaluliikurist ühendab hageja tasakaaluliikuri kumerat osa sirge lüli, mille vahele jääb tühi kolmnurk. Tegemist on ebaolulise erinevusega, mida märkab üksnes tasakaaluliikuri külgvaatest (mitte eest- ega tagavaatest) ja see ei mõjuta tasakaaluliikurite üldmulje sarnasust. Ebaõige on kostja väide, et tasakaaluliikurite juhtraud on alati kumer. Juhtraudade kumerused on ühesugused. Kiirusemõõdiku asukoht käepidemel on erinev, kuid see ei muuda sarnast üldmuljet. Kiirusemõõdik on tehniline seade, mis asub hageja toote käepideme keskosas ning seda ei ole üldises välisilmes märgata.
22.Nii kostja kui ka hageja tasakaaluliikuri platvorm on ristkülikukujuline ning selle keskel asub kandiline ja tasapinnast kõrgemal asuv konsool. Palatvormi kattematerjal ja kujundus on ühesugused. Isegi kui platvormi mõõtudes peaks olema erinevusi, ei ole need visuaalselt märgatavad. Hageja tasakaaluliikuri platvormi välisnurgad on kergelt sissepoole lõigatud, kostja tasakaaluliikuril mitte. Tegemist on väikese erinevusega, mis ei mõjuta üldmuljet. Hageja disainilahenduse 1 platvormi väliskülgedel ei asu lüliteid ega valguselemente. Lülitid on väikesed, asuvad liikuri platvormi alaosas ning need ei ole toote üldmuljes märgatavad.
23.Üldmulje hindamisel on oluline konsoolide olemasolu ja sarnane üldmulje, mis tuleneb sellest, et need on kujundatud esiotsast kõrgema ja tagaosast madalamana. Konsooli nurkade kumerus on pisierinevus. Kostja tasakaaluliikuri porilauad on ühesugused hageja tasakaaluliikuri porilaudadega, sest need on sama kujuga ning asetusega. Hageja tasakaaluliikuri porilauad on sõidusuuna poolsest otsast kitsamad, kuid see ei muuda üldmuljet. Porilaua laiuse erinevust saaks märgata üksnes tasakaaluliikurite detailsel uurimisel ja mõõtmisel abivahenditega.
24.Hageja tootel on üks metalltoru, kostja tootel on 2 vertikaalset metalltoru. Torude erinev arv on pisierinevus. Mõlemad raamid on sama kujuga, metallist ja asetsevad rataste kohal sama moodi.
25.Kostja tasakaaluliikurid ja hageja disainilahendus 2 jätavad ühesuguse üldmulje. Antud disainilahenduse osas esitas kostja samad vastuväiteid, mis lahenduse 1 osas. Lisaks väidab kostja, et disainilahenduse 2 juhthoob on sirgjooneline ning koosneb kahest osast, kuid kostja tasakaaluliikuri juhthoob on ühes tükis ja kumer. Hageja nõustus, et erinevus on, kuid see ei muuda üldmuljet. Erinevus on marginaalne.
26.22.01.2018 seisukohtades avaldas hageja, et tal ei ole esitada täiendavaid tõendeid ning puudub vajadus asjatundja nimetamiseks. Hageja kordas oma varasemaid õiguslikke väiteid. Hageja ei ole esitanud taotlust „informeeritud kasutaja“ menetlusse kaasamiseks ega pea õigeks või vajalikuks kohtu poolt asjatundja nimetamist. Informeeritud kasutaja ei ole ekspert. Kui „informeeritud kasutaja“ kaasata, ei tohiks tegemist olla tasakaaluliikurite kohta põhjalikke teadmisi omava eksperdiga. Kui „informeeritud kasutaja“ kaasata, tuleb talle esitada ainult määruse nr 6/2002 sõnastusele vastavaid küsimusi.
27.16.03.2018 menetlusdokumendis muutis hageja oma nõuet. Hageja palus esimese nõudena kohustada kostjat lõpetama hageja registreeritud disainilahendusest nr 643630-0001 tulenevate õiguste rikkumine, sealhulgas keelata 24 tasakaaluliikuri mudeliga “Outdoors Style F1-S“ Eestisse sissevedu ja Eestis turustamine ning kohustada kostjat tulevikus hoiduma hageja registreeritud ühenduse disainilahendust rikkuvate kaupade ehk tasakaaluliikurite mudeliga „Outdoors Style F1-S“ Eestisse sisseveost ja Eestis turustamisest.
28.Lisaks eelviidatud nõudele esitas hageja kaks alternatiivset nõuet. Esimese alternatiivina palus hageja kohustada kostjat lõpetama hageja registreeritud ühenduse disainilahendusest nr 2517938-0002 tulenevate õiguste rikkumine, sealhulgas keelata 24 tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“ Eestisse sissevedu ja Eestis turustamine ning kohustada kostjat tulevikus hoiduma hageja registreeritud ühenduse disainilahendust rikkuvate kaupade ehk tasakaaluliikurite mudeliga „Outdoors Style F1-S“ Eestisse sisseveost ja Eestis turustamisest.
29.Kolmanda alternatiivina palus hageja kohustada kostjat lõpetama hageja registreeritud ühenduse disainilahendusest nr 643630-0002 tulenevate õiguste rikkumine, sealhulgas keelata 24 tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“ Eestisse sissevedu ja Eestis turustamine ning kohustada kostjat tulevikus hoiduma hageja registreeritud ühenduse disainilahendust rikkuvate
kaupade ehk tasakaaluliikurite mudeliga „Outdoors Style F1-S“ Eestisse sisseveost ja Eestis turustamisest.
30.Lisaks esitas hageja nõude kohustada kostjat korraldama 24 Maksu- ja Tolliameti poolt kinnipeetud tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“ hävitamine omal kulul Maksu- ja Tolliameti järelevalve all 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.
31.Hageja selgitas, et ta soovib tugineda nõude alusena kolmele disainilahendusele. Hageja on senistes menetlusdokumentides tuginenud nõude alusena alternatiivselt disainilahendusele nr 000643630-0001 ja nr 002517938-0002. Hageja soovib täiendavalt tugineda asjaolule, et kostja tasakaaluliikurite importimine rikub hageja disainilahendusest nr 000643630-0002 tulenevat ainuõigust. Kostja tasakaaluliikurid jätavad hageja hinnangul ühesuguse üldmulje kõigi nimetatud kolme disainilahendusega ja nende importimine rikub seetõttu kõigist hageja kolmest disainilahendusest tulenevat ainuõigust. Hagi eesmärgi saavutamiseks piisab, kui kohus tuvastab rikkumise vähemalt ühe hageja disainilahenduse. Hageja palub kohtul esmalt hinnata disainilahendusest 1 tulenevate hageja õiguste rikkumist kostja poolt ning ainult siis, kui kohus ei leia rikkumist palub hageja kohtul hinnata disainilahenduse 2 rikkumist kostja poolt ning kui esimese kahe osas kohus rikkumist ei tuvasta, siis kolmanda alternatiivina disainilahenduse 3 rikkumist kostja poolt. Hageja palus liita menetlusse disainilahendusele 3 tuginev nõue. Tegemist on alternatiivse nõudega.
32.Muus osas jäi hageja varasemate väidete juurde. Üldmuljet saab kohus hinnata ja aluseks tuleb võtta ainult kaitstud elemente. Disainilahenduse registreerimisel märgitakse Euroopa Intellektuaalomandi Ameti juhiste kohaselt punktiirjoonega need elemendid, millele kaitset ei soovita. Selliste elementide kujutamine on tarvilik, et oleks lihtsam aru saada, kuidas disainilahenduse autor on ette kujutanud disainilahenduse kasutamise. Hageja disainilahendused sisaldavad punktiirjoontega kujutatud ala, millele hageja kaitset ei ole taotlenud. Disainilahenduse 1 puhul on selleks rattad, disainilahenduse 2 puhul rattad ning porilaudade osa ning disainilahendusel 3 samuti rattad koos porilaudadega. Järelikult tuleb rattad ja porilauad jätta tähelepanuta. Hageja koostas ise võrdlevad tabelid selle kohta, kuidas on tema arvates tasakaaluliikurid sarnased.
33.Hageja leidis, et kostja tasakaaluliikurid ja hageja disainilahendus 3 jätavad sarnase üldmulje. Disainilahenduse 3 kõige silmapaistvam tunnus on kumer juhtraud, mis on identne kostja tasakaaluliikuri juhtrauaga. Mõlemal on eristatav kumerus juhtraua platvormipoolses osas. Juhtraud koosneb mõlemal kahest osast ning vahetult enne kahe osa ühenduskohta on mõlemal ümmargune nupp. Käepidemed on täpselt sama kujuga. Juhtraud on kinnitatud platvormi külge ühesuguse disainielemendi abil.
34.Disainilahenduse 3 ja kostja tasakaaluliikuri ühesugust üldmuljet on kinnitanud asjatundlik kasutaja Rain Aduson. Tehniline ekspert Taaniel Tigas kinnitab, et disainilahenduse 3 ja kostja tasakaaluliikuri sarnasused ei ole tingitud üksnes tehnilisest otstarbest. Rain Adusonil on pikaaegne kogemus nii hageja kui ka teiste tootjate erinevate tasakaaluliikuritega, sest ta töötab hageja tasakaaluliikurite rentimisega tegelevas firmas ning huvist tasakaaluliikurite vastu hoiab end kursis teiste tasakaaluliikuritega. Rain Aduson vastab asjatundliku kasutaja tunnustele ning on sobiv tasakaaluliikureid hindama.
35.Taaniel Tigas on riiklikult tunnustatud ekspert transporditehnika valdkonnas. Hageja palus tehnilisel eksperdil hinnata disainilahendusi ning kostja tasakaaluliikureid ning kujundada seisukoht. Taaniel Tigas on kinnitanud, et disainilahendus 1 ja disainilahendus 3 jätavad ühesuguse üldmulje kostja tasakaaluliikuritega. Lisaks on Taaniel Tigas selgitanud, et tasakaaluliikurite sarnasused ei tulene ainult sellest, et tegemist on tavapäraste lahendustega tasakaaluliikurite disainimisel, vaid tegemist on teadliku kopeerimisega.
36.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et hageja varem esitatud isikute arvamused ei ole asjakohased. Kostja väidab ebaõigesti, et kuivõrd Klick Eesti AS ei müü juhtrauaga tasakaaluliikureid, ei ole Siim Andreson pädev hageja disainilahenduste ja kostja tasakaaluliikurite jäetavat üldmuljet hindama. Siim Andreson on selgitanud, et ta omab kokkupuudet erinevate tasakaaluliikuritega ning käib enda teadmiste täiendamiseks valdkonna messidel. Põhjendamatu on kostja väide, et Andresoni arvamus tugineb ainult tehnilist otstarvet omavatele tasakaaluliikurite tunnustele. Maris Kulikovskise arvamus on asjakohane, sest ta on korduvalt erinevaid tasakaaluliikureid rentinud. Andris Gluzda ei ole väitnud, et ta on kokku puutunud ainult hageja tasakaaluliikuritega. Tal on pikaajaline kogemus tasakaaluliikuritega.
37.Kostja ei ole tõendanud oma seisukohti toodete tehnilise otstarbe seatud piirangutest. Kostja pidi tõendama, et tema viidatud elemendid on vajalikud üksnes tehnilise funktsiooni täitmiseks ning nende osas disaineril vabadus puudub. Kostja 17.07.2017 menetlusdokumendis esitatud näiteid tasakaaluliikuritest ning kostja väiteid tasakaaluliikurite tavapäraste lahenduste kohta ei saa arvesse võtta, sest kostja ei ole tõendanud, et need lahendused olid tavapärased enne hageja disainilahenduste registreerimist. Kui toote omadus ei ole tingitud üksnes tehnilisest otstarbest, vaid selle kujundamisel on disaineril olnud ruumi valida efektsem lahendus, tuleb sellest omadusest üldmulje hindamisel ka lähtuda. Hageja esitatud näited tõendavad, et kostja väljatoodud tunnused (rattad, juhtraud, porilaud, porilaudade metallist kaitsed, käepidemete asend) ei ole tingitud üksnes tehnilisest otstarbest, vaid nende disainimisel oli kostja toodete autoril suur vabadus.
38.Tähtsust ei oma see, kas hageja näidetena viidatud tasakaaluliikureid saab kasutada maastikusõiduks. Kostja välja toodud n-ö tehnilisest otstarbest tulenevaid elemente on võimalik kujundada viisil, et nende jäetav üldmulje oleks hageja disainilahenduste jäetavast üldmuljest piisavalt erinev. Näiteks ei sõltu tasakaaluliikuri käepideme ega juhtraua disain vähimalgi määral sellest, kas tegemist on maastikul või linnas kasutatava tasakaaluliikuriga.
39.Hageja ei nõustunud, et kostja tasakaaluliikurite disaineri vabaduseastet tuleb hinnata tasakaaluliikurite disainimise aja seisuga. Kui kostja väited vastaksid tõele, väheneks disainilahenduse omaniku õiguste ulatus iga uue disainilahendusega, mis turule tuleb. See ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Uut disainilahendust on võimalik registreerida, kui see erineb piisavalt juba olemasolevatest disainilahendustest. Kui disainilahendus juba saab kaitse, tuleb edaspidi kaitse ulatuse hindamisel arvesse võtta kaitse saanud disainilahenduse autori vabadusastet, mitte rikkuva toote disaini autori vabadusastet iga rikkuva disainilahenduse avaldamisel. See, et Hiinas kopeerivaid disainilahendusi avalikustatakse, ei saa muuta Euroopa Liidus registreeritud disainilahenduse kaitse ulatust väiksemaks.
40.28.05.2018 menetlusdokumendis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 22 668,88 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Hageja ei nõustunud, et tema nõude eesmärk on ebaselge. Hageja eesmärgiks on tema õigusi rikkuvate tasakaaluliikurite impordi peatamine. Hageja nõuded ei ole kumulatiivsed, vaid alternatiivsed. Kuivõrd tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 esimese lause mõttes, ei ole kostja nõusolek täiendava nõude liitmiseks vajalik. Kuna kostja on saanud võimaluse esitada oma seisukohas sisulised vastuväited hageja disainilahendusele 3 tuginevale nõudele ning pooled on selles osas ka ammendavalt tõendeid esitanud, ei ole põhjust eraldada hageja kolmanda alternatiivse nõude lahendamist eraldi menetlusse.
41.Kostja tasakaaluliikurid saavad rikkuda kolme hageja disainilahendust. Mitme hageja disainilahenduse üheaegne rikkumine on võimalik, kui kostja tasakaaluliikurite disain on hõlmatud kõigi kolme hageja disainilahenduse kaitse ulatusega. Ebaõige on kostja väide, et sarnane üldmulje ei ole rikkumise tuvastamiseks piisav, vaid tegemist peab olema ühesuguse
üldmuljega. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib mõistet ühesugune: „samasugune, (väliselt laadilt, omadustelt) sarnane, ühtemoodi“, mis tähendab, et sõnad ’ühesugune’ ja sarnane’ on sünonüümid. Sarnased disainid ei jäta erinevat üldmuljet. Määruse inglise keelse sõnastuse kohaselt ei tohi mulje olla erinev.
42.Disainilahendus 1 ja disainilahendus 3 ei mõjuta üksteise kaitse ulatust. Kostja väidab ebaõigesti, et hageja disainilahendused piiravad üksteise kaitse ulatust. Kuna hageja avalikustas disainilahendused 1 ja 3 ühel kuupäeval (19.12.2006), siis ei võeta disainilahenduse 1 ja disainilahenduse 3 uudsuse ja eristatavuse hindamisel samu disainilahendusi arvesse ning need üksteise kaitse ulatust ei kitsenda.
43.Kostja meelest peaks disainilahenduste hindamisel lähtuma hageja hinnangust disainilahenduste uudsusele ja eristatavusele nende registreerimisel, kuid sellist standardit seadusest ei tulene. Tavapäraselt registreerib omanik kaitse laiendamiseks mitmeid alternatiivseid disainilahendusi. Euroopa Intellektuaalomandi Ametis ei toimu disainilahenduste registreerimisel võrdlust kõigi varasemate disainilahendustega, vaid vastu võetakse kõik formaalsetele nõuetele vastavad taotlused.
44.Hageja leidis, et kostja seadis asjatundliku kasutaja mõistele põhjendamatuid nõudmisi. Asjatundlikul kasutajal ei ole eriharidust ega tingimata vastava valdkonna tööalast kogemust, vaid tegemist on lihtsalt tasakaaluliikuritest huvitatud ning nendega kokku puutunud isikuga. Kostja joonisel viidatud detail on üldmulje hindamisel ebaoluline. Kostja viidatud ühenduslüli disainilahenduse 3 juures on sedavõrd vähetähtis, et seda ei pidanud tasakaaluliikuri ja disainilahenduse 3 jäetava üldmulje hindamisel oluliseks ei Rain Aduson ega Taaniel Tigas. Tegemist on järelikult minimaalse erinevusega. Kostja asjatundja Tarmo Härmaorg ei ole nimetatud erinevust märganud ega arvamuses välja toonud.
45.Taaniel Tigas on pädev tasakaaluliikurite tehnilisest otstarbest tingitud tunnuste kohta seisukohta avaldama. Taaniel Tigas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt kinnitatud ekspert liiklustehnika valdkonnas. Taaniel Tigas on omandanud magistrikraadi tootmise ja tootearenduse õppetoolis, mis tähendab, et tegemist on pädeva isikuga toote disainil ja tehnilisest otstarbest tingitud elementidel vahet tegema. Taaniel Tigas on oma liiklustehnilise ekspertiisi tõttu isegi ülekvalifitseeritud vastamaks asjatundliku kasutaja tunnustele. Kostja etteheited tema arvamusele on alusetud.
46.Kostja on ebaõigelt väitnud, et Taaniel Tigas on võrrelnud mitte hageja disainilahendusi, vaid hageja disainilahendustele vastavaid tooteid kostja tasakaaluliikuritega. Taaniel Tigas on ekspertiisis öelnud, et tema hinnangul vastavad disainilahendused hageja toodetele ning ta kasutas hinnangus toodete mudelite nimetust, kuivõrd seda on kergem jälgida. Samas ei ole vale viidata disainilahendusele vastavale päris tootele.
47.Tarmo Härmaorg ei vasta asjatundliku kasutaja tunnustele, sest tegemist ei ole asjatundliku kasutajaga Euroopa Kohtu määratluse kohaselt. Esiteks puudub Tarmo Härmaorul igasugune isiklik kokkupuude tasakaaluliikuritega. Teiseks on tegemist hariduselt disaineriga. Euroopa Kohus on selgelt öelnud, et asjatundlik kasutaja ei ole disainer. Asjatundlik kasutaja ei ole disainer seepärast, et disainerid on liigselt treenitud silmaga ning osutavad ülemäära suurt tähtsust disainilahenduste ja toodete minimaalsetele erinevustele. Kui asjatundjal on tehniline pädevus, on ta ülekvalifitseeritud. Tarmo Härmaoru igapäevaseks tööks ei ole toodete disainimine või liiklustehnika tehniliste omaduste uurimine, vaid tiimi juhtimine ning ettevõtete tootmisprotsesside arendamine. Täienduskoolitused, mille Tarmo Härmaorg on oma ekspertiisi tõendamiseks välja toonud, on võetud ärinõustajate juures. Tegemist on eksperdiga inimeste ja ettevõtete juhtimises, mitte liiklustehnika tootearenduse valdkonnas. Kõik Tarmo Härmaoru
väljatoodud elemendid on hageja disainilahendustesse valitud lisaks nende tehnilisele otstarbele ka esteetilistel kaalutlustel ning seega ei ole kaitse välistatud.
48.Tarmo Härmaorg väidab ebaõigesti, et kaksiktoru on ainumõeldav lahendus tasakaaluliikuri juhtkangi disainimisel. Hageja on esitanud tõendi hageja toodetavast tasakaaluliikurist, kus on ümara kaksiktoru asemel kasutatud hoopis kolmnurkset juhtkangi. Samuti on hageja esitanud näiteid tasakaaluliikuritest, mis kasutavad kas ümarat juhtkangi toru või siis alternatiivset mingit teistsugust lahendust. Tarmo Härmaorg on küll välja toonud, mis eesmärki juhtkangi lauged painded saavutada aitavad, kuid ei ole väitnud, et juhtkangi painete valikul esteetilised kaalutlused rolli ei mänginud. Kostja tasakaaluliikuri kujundamisel on lähtutud hageja loodud painutatud juhtkangi trendist, kuid vajadus painutatud juhtkangi järele puudub.
49.Tarmo Härmaorg väidab ebaõigesti, et ühenduskoht peab silindriline olema. Silindrilise ühenduskoha valikul on mänginud olulist rolli esteetilised kaalutlused. Väited parema töökindluse ja tugevama keevituse kohta on ebausutavad. Hageja on esitanud tõendi hageja enda toodetud tasakaaluliikurist, kus juhtkang liigub samuti küljelt küljele, kuid puudub silindriline juhtkangi ja platvormi ühenduskoht. Kostja tasakaaluliikuri disain imiteerib isegi hageja disainilahendustes kasutatud sektoriteks jaotatud siseringi kuju. Juhtkangi ja platvormi ühenduskoha kujundamisel mängivad peamist rolli esteetilised kaalutlused, tegemist ei ole tehnilise otstarbe tõttu kaitsmata elemendiga.
50.Kostja väidab ebaõigesti, et konsooli asukoht platvormi keskel on ainuvõimalik lahendus, sest see tagab raskuskeseme õige asukoha. Konsoolis sisalduvad komponendid ei kaalu võrreldes ülejäänud tasakaaluliikuriga midagi. Nende komponentide ümberpaigutamine ei mõjuta tasakaaluliikuri raskuskese asukohta Konsool võib paikneda ka tasakaaluliikuri platvormi sees, mille kohta on hageja esitanud näite. Porilaudade ja metallraamide disaini osas on mitmeid erinevaid võimalusi nende funktsiooni saavutamiseks ning tegemist ei ole üksnes tehnilisest otstarbest kantud elementidega. Tarmo Härmaorg ei ole selgitanud, miks on tehniliselt vajalik metallraame tugevdava lisaplaadi perforeeritud disain.
51.Disainer Anneliis Tapfer kinnitas, et tasakaaluliikuri disaineril on suur otsustusvabadus. Kostja esitas 30.04.2018 seisukohas esimest korda spetsiifilised tasakaaluliikurite tehnilist otstarvet puudutavad väited. Kuna hageja ei saanud nendele väidetele varem vastata, palus hageja täiendava tõendina vastu võtta tootedisainer Anneliis Tapferi arvamuse tasakaaluliikurite tehnilisest otstarbest tulenevate omaduste kohta. Anneliis Tapfer on tegelenud erinevate tootearendusprojektidega aastast 2009. Muu hulgas on ta osalenud tasakaaluliikuri ümberdisainimise ning mootorratta väljatöötamise projektis.
52.Menetluskulude osas selgitas hageja, et tema õigusabikulud on summas 18 940 eurot. Advokaadibüroo Ellex Raidla (endine Primus) advokaadid on käimasolevas tsiviilasjas osutanud hagejale õigusteenuseid kokku 94,7 tundi, tunnihinnaga 200 eurot. Seega on hageja õigusabikulud kokku 18 940 eurot (= 94,7 × 200). Nimetatud summale ei lisandu käibemaks. Arvestades vaidluse uudsust ja keerukust on õigusabi tunnihind põhjendatud.
53.Lisaks kandis hageja tõlkekulusid summas 768,88 eurot. Tõlkekulud olid vajalikud ja põhjendatud, sest hageja on välisriigi äriühing ning hageja esindajad ei valda eesti keelt, mistõttu oli tarvilik olulisemate menetlusdokumentide inglise keelde tõlkimine. Hageja äriregistri väljavõte tuli tõlkida eesti keelde. Ühtlasi kandis hageja eksperdiarvamusega seotud kulusid summas 2460 eurot. Tegemist on Taaniel Tigase eksperdiarvamuse koostamise kuluga ja Anneliis Tapferi arvamuse koostamise kuluga. Ühtlasi on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv 500 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt.
54.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Hageja pidas põhjendamatuteks esindaja Kaupo Lepasepa kulusid 26.05.2017 ja 01.06.2017. Kuna kostja sai hagi tagamise määruse kätte 13.06.2017, ei saanud enne seda tekkida menetluskulusid. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud ei ole esindajakulud TsMS § 144 p 1 mõttes. Põhjendamatu on asjatundlike kasutajate otsimiseks ja nendega suhtlemiseks kulunud aeg 5 tundi. 17.07.2017 ei saanud esindajal kuluda 0,8 tundi hagi täiendamiseks, sest menetluses osales Lara Invest OÜ kostjana. 01.11.2017 seisukoha koostamise kulu ei ole asjakohane, kuna sama kulu on teinud kostja teine esindaja Indrek Eelmets, kes seisukoha kohtule ka esitas. 06.11.2017 istungiks valmistumise ja sellel osalemise ajakulu kokku 7 tundi on üle paisutatud. Kokku võiks mõistlikult aega kuluda 1,75 tundi. Eksperdi lubatavuse analüüsiks kulunud 2,6 tundi on asjatu kulu, sest sellist analüüsi kohtule ei esitatud ning eksperti ei kaasatud. 07.11.2017 kohtupraktika analüüsiks kulunud 0,3 tundi on ebavajaliku kulu, sest kostja ei ole põhjendanud, milline analüüs läbi viidi ja kuidas oli see vajalik. 30.04.3018 on asjatundja ja ekspertidega suhtlemiseks kulunud kokku 7,8 tundi, mis on üle paisutatud. 30.04.2018 ei esitanud kostja ühegi eksperdi ega asjatundja arvamust, vaid üksnes disaineri arvamuse.
55.Samuti leidis hageja, et kostja esindaja Indrek Eelmetsa kulud ei ole täielikult põhjendatud. 07.06.2018 on analüüsiks, seisukoha kujundamiseks ja Maksu- ning Tolliametiga suhtlemiseks kulunud 3 tundi, kuid tegemist on kohtueelsete õigusabikuludega. 28.03.2018 on täiendavate asjatundjate kaardistamiseks kulunud 0,5 tundi, kuid kulu on alusetu, sest kostja ei esitanud 30.04.2018 täiendavaid asjatundliku kasutaja arvamusi. Kostja asjatundja arvamuse kulu 2160 eurot ei ole põhjendatud. Asjatundja arvet kostja kohtule esitanud ei ole. Tegemist ei ole riiklikult tunnustatud eksperdiga ja kulu on liialt kõrge. Kommentaarid on esitatud 1,5 lehel ja põhjendatud kulu on 1000 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
56.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tarnitud tasakaaluliikureid tuleb võrrelda kummagi hageja disainilahendusega eraldiseisvalt. Kostja tasakaaluliikurid ei saa olla identsed või äravahetamiseni sarnased mõlema hageja disainilahendusega. Hageja ei ole hagiavalduses kahte eraldiseisvalt registreeritud disainilahendust kostja tarnitud tasakaaluliikuritega võrdlemisel eristanud. Hagiavaldusest jääb mulje, et hageja võrdleb kostja tasakaaluliikureid disainilahenduste kombinatsiooniga, mitte konkreetse lahendusega. Kuna hageja on tuginenud mõlemale lahendusele, peab ta rikkumise aluseks olevad asjaolud välja tooma mõlema lahenduse osas.
57.Kuna hageja disainilahendused on kaitstud kahe eraldiseisva registreeringuna, on järelikult peetud disainilahendusi nr 000643630-0001 ja nr 002517938-0002 nende registreerimise hetkel uudseteks ning eristatavateks, sealhulgas üksteisega võrreldes. Kostja tarnitud tasakaaluliikurid ei saa olla samaaegselt identsed või äravahetamiseni sarnased kahe erineva disainilahendusega.
58.Kostja leidis, et tasakaaluliikurite sarnasusi ja erinevusi saab hinnata üksnes asjatundja. Asjatundja all mõistetakse isikut, kellel on teatav teave nendest elementidest, mida disainilahendusega analoogilised tooted tavaliselt sisaldavad. Asjatundja ei ole ise disainer või tehniline ekspert, vaid kasutaja, kes on kas tulenevalt isiklikust kogemusest või vastava valdkonna ulatuslikest teadmistest erilise valvsusega vastavate toodete osas. Hageja seisukohad ei rajane asjatundja arvamusel. Hageja enda hinnang on hageja subjektiivne seletus. Hagejal lasub oma nõude tõendamise koormus.
59.Asjatundjate hinnangul on kostja tarnitud tasakaaluliikurid hageja registreeritud disainilahendustega võrreldes üldmuljelt erinevad. Kostja hinnangul on antud juhul vastava ala asjatundjana võimalik käsitleda eelkõige tasakaaluliikurite edasimüüjaid. Tõendamaks, et
asjatundjate hinnangul on kostja poolt tarnitud tasakaaluliikurid hageja registreeritud disainilahendustega võrreldes üldmuljelt erinevad, esitas kostja asjatundjate Sandis Prusise ja Kaidi Torniku arvamused. Sandis Prusis ning Kaidi Tornik tegelevad tasakaaluliikurite edasimüügiga vastavalt Lätis ja Hispaanias. Edasimüüjatena on nad kursis erinevate tootjatega ning turul pakutavate mudelitega. Nad on võrrelnud omavahel erinevate tootjate erinevaid mudeleid, võtnud arvesse seadmete kvaliteeti ja hinnataset ning hinnanud potentsiaalsete klientide huve silmas pidades tasakaaluliikurite välisdisaini. Eeltoodust lähtudes on Sandis Prusis ja Kaidi Tornik teinud valiku, milliseid seadmeid oma klientidele edasi müüa. Sandis Prusis on tegelenud tasakaaluliikurite müügiga alates 2016. aastast. Hetkel täidab Sandis Prusis tegevjuhi ülesandeid ettevõttes Sander SIA. Tema hinnangul ei ole võrreldavad tasakaaluliikurid identsed ega üldmuljelt äravahetamiseni sarnased. Oluliseks erinevuseks on kiirusemõõdiku asukoht, mis kostja tasakaaluliikuritel asub jalgade juures platvormil, kuid hageja omadel käepideme küljes.
60.Kaidi Tornik tegeleb tasakaaluliikurite müügiga alates 2016. aastast. Tasakaaluliikurite müügiga alustamiseks on Kaidi Tornik teinud ettevalmistusi alates 2015. aastast. Hetkel tegutseb Kaidi Tornik ettevõtte Ramsico S.L omaniku ja juhina. Tema hinnangul on tasakaaluliikurid erinevad, sealhulgas käepideme/juhthoova, platvormi, rataste porikaitsmete ja kinnitustorude ning kiirusmõõdiku asukoha poolest.
61.Kostja tarnitud tasakaaluliikurid ei ole hageja disainilahendustega identsed ega äravahetamiseni sarnased, sealhulgas üldmuljelt. Klassikaliste välitingimustes kasutatavate tasakaaluliikurite tehnilisest otstarbest tingitud välisomadusteks on rattad, rattaid ühendav platvorm, juhthoob, porilauad ning porilaua metallraamid, mida artikli 8 lg 1 kohaselt kaitsta ei saa. Tehnilisest otstarbest tingitud omadusteks on ühe või mitme ratta olemasolu, rattaid ühendav platvorm, millel on võimalik kasutajal seista ning klassikaliste tasakaaluliikurite puhul juhthoob, millest on võimalik kasutajal kinni hoida ning mille abil on võimalik tasakaalu hoida ja tasakaaluliikurit juhtida. Hageja viidatud sarnasused esinevad üksnes funktsionaalsetes osades.
62.Tasakaaluliikuri tehnilisest otstarbest tingitud välisomaduste hindamisel tuleb eristada klassikalisi tasakaaluliikureid (inglise keeles self balancing scooter) üherattalistest tasakaaluliikuritest (inglise keeles one wheel self balancing scooter, electric unicycle) ja tasakaalulaudadest (inglise keeles self balancing board, hoverboard). Üherattaliste tasakaaluliikurite ja tasakaalulaudade ülesehitus võimaldab seadet juhtida üksnes ette, taha ja külgedele kallutades. Üherattaliste tasakaaluliikurite juhtimine on kasutajale kergem eelkõige tänu nende kompaktsusele ning üksiku ratta asumisele kahe jalaplatvormi vahel. Klassikaliste tasakaaluliikurite ülesehitus seadmete juhtimist ilma juhtrauata ei võimalda seadme enda ja selle rataste kohmaka ülesehituse ja suuruse tõttu. Klassikalise tasakaaluliikuri tehnilisest otstarbest tingitud osas on juhthoob.
63.Välitingimustes ja maastikel kasutatavate tasakaaluliikurite puhul on tehnilisest otstarbest tingitud porilaudade või rattakaitsmete kasutus. Need aitavad vältida tolmu, vee, pori ja muu taolise lendlemist ja pritsmeid. Porilaudadel asuvate metallraamide eesmärgiks on kaitsta porilaudu väliste tegurite poolt vigastamise eest. Samuti vältida järeleandlikumast materjalidest valmistatud porilaudade vajumist tasakaaluliikurite rataste vastu tulenevalt porilaudadele asetatud survest või raskusest. Ühtlasi on metallraami külge võimalik kinnitada erinevaid tarbeesemeid. Kostja leidis, et järelikult on tasakaaluliikurite rataste, rattaid ühendava platvormi, juhthoova, porilaudade ning porilaua metallraamide kasutus on tingitud tehnilisest otstarbest.
64.Kostja tarnitud tasakaaluliikurid ja hageja registreeritud ühenduse disainilahendus nr 000643630-0001 on üldmuljelt erinevad. Esimene silmatorkav erinevus on juhthoova disainis. Tehnilisest otstarbest tingituna on klassikalise tasakaaluliikuri osaks vertikaalselt asetatud juhthoob. Võrdlusobjektide disaini eristab selgelt aga juhthoova kuju. Disainilahenduse nr
000643630-0001 puhul ühendab juhthoova alumises osas asuva kumeruse erinevaid otsi sirge lüli. Seejuures jääb juhthoova kumeruse ja ühenduslühi vahele kolmnurkne tühimik. Kostja tarnitud tasakaaluliikuritel sarnane ühenduslüli puudub.
65.Teiseks esineb mitmeid erinevusi juhthoova osas, mis on mõeldud kasutaja poolt sellest kinni hoidmiseks. Hageja disainilahendusel on kahe käepideme vahel kolmnurkne, kuid kumerate äärtega keskosa, kus asub kiirusemõõdik. Kostja tarnitud tasakaaluliikuritel selline element puudub ning kiirusmõõdik asub platvormil asetseval konsoolil. Erinev on võrreldavate seadmete käepidemete pehmenduse kujundus. Kolmandaks on selgelt eristatavad tasakaaluliikurite rattaid ühendavad platvormid. Platvormi asetus kahe ratta vahel ning platvormi suurus, mis võimaldab kasutajal platvormi peal seista jättes tasakaalu huvides juhthoova kahe jala vahele, on tingitud tehnilisest otstarbest. Kostja poolt tarnitud tasakaaluliikuri platvorm on ristküliku kujuga ning puuduvad ratastele ruumi tegemiseks mõeldud sissepoole lõigatud nurgad. Erinevalt kostja poolt tarnitud tasakaaluliikuritest ei asu hageja disainilahendusel ka platvormi külgedel mis tahes lüliteid või valgustuselemente.
66.Neljandaks on erinevad platvormil asuvad konsooliosad. Konsooli asukoht on tingitud tasakaalu hoidmise funktsioonist. Hageja disainilahenduse konsoolil on mitmeid kumeraid elemente, samas kui kostja poolt tarnitud tasakaaluliikurite kõik küljed ja ääred on sirgjoonelised. Porilauad võrreldavatel tasakaaluliikuritel on samuti erinevad. Kostja tarnitud tasakaaluliikurite porilauad on terve ratta ulatuses ühesuguse laiusega. Kuuendaks eristavaks tunnuseks on porilaudade kohal asuvad metallraamid. Hageja disainilahendusel on kummalgi rattal üks metallraamitoru, mille ühte nurka on lisatud täiendav vertikaalset ja horisontaalset toruosa ühendav element. Kostja poolt tarnitud tasakaaluliikuritel ühendab täiendav metallraami toru seevastu kahte vertikaalset toruosa.
67.Kostja tarnitud tasakaaluliikurid ja hageja registreeritud ühenduse disainilahendus nr 002517938-0002 on üldmuljelt erinevad. Erinev on juhthoova disain. Hageja disainilahenduse nr 002517938-0002 sirgjooneline juhthoob on ühendatud konsooli ja platvormiga eraldiseisva sirgjoonelise lüli abil ehk juhthoob koosneb kahest eristatavast sirgjoonelisest osast. Kostja poolt tarnitud tasakaaluliikurite juhthoob on ühes tükis ning sisaldab alaosas toru painutatud osana kumerust. Teiseks esineb mitmeid erinevusi juhthoova osas, mis on mõeldud kasutaja poolt sellest kinni hoidmiseks. Hageja disainilahendusel on kahe käepideme vahel kolmnurkne, kuid kumerate äärtega keskosa, kus asub kiirusemõõdik. Kostja tarnitud tasakaaluliikuritel see element puudub ning kiirusmõõdik asub platvormil asetseval konsoolil. Erinev on võrreldavate seadmete käepidemete pehmenduse kujundus.
68.Erinevad on platvormid. Kostja tarnitud tasakaaluliikurite platvorm on ristküliku kujuga ning puuduvad ratastele ruumi tegemiseks mõeldud sissepoole lõigatud nurgad. Erinevalt kostja poolt tarnitud tasakaaluliikuritest ei asu hageja disainilahendusel platvormi külgedel mis tahes lüliteid või valgustuselemente. Erinevad on platvormil asuvad konsoolid. Hageja disainilahenduse konsool ja kostja tarnitud tasakaaluliikurite konsooliosa on selgelt erineva nurgelise ülesehitusega. Ühtlasi on disainilahenduse konsoolil mitmeid pisidetaile, mis kostja poolt tarnitud tasakaaluliikurite konsoolil puuduvad. Tasakaaluliikurite porilauad on erineva kujuga. Disainilahendusel kujutatud porilauad on ühest sõidusuunapoolsest otsast tunduvalt kitsamad ning tagaosas laienevad. Kostja poolt tarnitud tasakaaluliikurite porilauad on terve ratta ulatuses ühesuguse laiusega. Erinevad on porilaudade metallraamid. Hageja disainilahendusel on kummalgi rattal üks metallraamitoru, mille kumerus ulatub vertikaalselt ja horisontaalselt. Kostja poolt tarnitud tasakaaluliikuritel on täiendavalt ühendatud vertikaalne toruosa ehk nö topeltraam.
69.Kuna kostja tarnitud tasakaaluliikurid erinevad üldmuljelt hageja disainilahendustest nr 000643630-0001 ja nr 002517938-0002, ei riku kostja hageja õigusi. Seega puudub hagejal ka
mis tahes alus nõuda rikkumise lõpetamist ja tasakaaluliikurite hävitamist. Rikkumise lõpetamise ja kostja poolt tarnitud tasakaaluliikurite hävitamise nõuete eeldused ei ole täidetud.
70.01.11.2017 seisukohtades leidis kostja, et tema asjatundlike kasutajate arvamused on usaldusväärsed ning nende koostamisel on aluseks võetud hageja EL tööstusdisainilahenduste reproduktsioonid sellistena, nagu need on registrisse kantud. Mõlemad asjatundlikud kasutajad on selgitanud ja põhjendanud oma kogemuste ja teadmiste pinnalt, miks nende hinnangul on hageja disain ja kostja toode üldmuljelt erinevad. Tegemist ei ole kostja töötajatega või kostjast sõltuvate isikutega, vaid iseseisvate ettevõtjatega, kes tegutsevad tasakaaluliikurite valdkonnas. Hageja ei lükka millegagi ümber asjatundlike kasutajate arvamustes esitatud põhjendusi. Hageja ise on esitanud arvamusi isikutelt (Maris Kulikovskis ja Andris Gluzda), kes kasutavad üksnes hageja tooteid.
71.Ekslik on hageja väide, nagu ei oleks Kaidi Tornikuga seotud Hispaania ettevõte Ramsico Invest S.L. aktiivselt tegev. Tegu on hulgimüügile keskendunud ettevõttega, mis otseselt ei vaja oma tegevuseks aktiivset veebilehte. Samuti on põhjendamatu hageja väide, et Hispaania äriregistri kohaselt ei ole tasakaaluliikurite müümine Ramsico Invest S.L. põhitegevusala. Hageja on esitanud Hispaania ettevõtete otsingu väljavõtte, mis kirjeldab ettevõtte tegevust just elektrimootoriga juhitavate sõidukite valdkonnas (sh tasakaaluliikurid).
72.Hageja enda asjatundlike kasutajate pädevus on puudulik ning hinnangud on ebapiisvalt põhjendatud. Siim Andreson on Klick Eesti AS tootejuht. Hageja esitatud tõendi kohaselt ei müü Klick Eesti AS tooteid, mis oleks välisomadustelt analoogsed käesolevas vaidluses asjakohaste toodetega. Tegu on tasakaalulaudadega (inglise k hoverboard), mitte klassikaliste tasakaaluliikuritega (ingl k self-balancing scooter). Lisaks selgitab Siim Andreson üldmuljete sarnasust tunnuste kaudu, mis on oma olemuselt funktsionaalsed ja seetõttu erinevate tasakaaluliikurite tavapärasteks tunnusteks (rattad, juhtraud, porilauad, porilaudade metallist kaitsmed, käepidemete asend).
73.Māris Kulikovskis on arvamuse kohaselt rentinud tasakaaluliikureid mõned korrad viimase paari aasta jooksul. Kostja hinnangul ei tee „mõnel korral“ tasakaaluliikuri rentimine hinnangu andjat asjatundlikuks kasutajaks. Lisaks on hinnangus toodud sarnasuse põhjendus ebapiisav ja üldine. Andris Gluzda on SIA Supersegway Latvia juhataja. Ettevõte tegeleb ainult hageja toodete rentimisega. Selgusetu on hinnangu andja pädevus ja kogemus muude tootjate tasakaaluliikuritega. Ta on leidnud, et erinevused on väikesed, kuid jätab selgitamata, milliseid erinevusi ta silmas peab ja miks need üldmuljet ei mõjuta.
74.Kostja leidis, et autori vabadusaste on piiratud. Vaidlusaluste tasakaaluliikurite sarnasused on tingitud tehnilisest funktsoonist. Mida piiratum on autori vabadusaste, seda enam mõjutavad võrreldavate disainilahenduste vahelised pisierinevused asjatundlikust kasutajale jäävat üldmuljet. Hageja tööstusdisainilahenduste ja kostja tasakaaluliikuri sarnasused on üksnes tavapäraste lahenduste osas. Seda kinnitavad erinevate tootjate tooted. Kõikide ühiseks tunnuseks on kaks (maastikusõiduks sobivat) ratast, juhtraud, juhtraua ja käepideme kumerus, kandiline platvorm, millel on jalatoed ja jalgade vahel elektroonikat sisaldav paneel, porilauad ja porilaudade kaitsmed lisavarustuse kinnitamiseks. Need tunnused ei saa toote sihipärase kasutusotstarbe tõttu teineteisest oluliselt erineda.
75.Kostja ei nõustunud, et erinevused esinevad ainult detailides ja on väheolulised. Kiirusemõõtja asukoht on oluline, sest toote kasutamisel seisab inimene liikuri peal kahe jalaga ja hoiab käepidemest kinni. Selliselt on koheselt arusaadav, et ühel tootel on kiirusmõõtja üleval käte vahel ja teisel tall platvormi elektroonikakonsoolis. Platvormi erinevused on olulised, sest kasutaja seisab platvormi peal, mille erinev kuju on ülalt alla vaatamisel koheselt silmatorkav. Kasutajale on koheselt silmatorkavad ka erisused platvormi lülitite asetuses – kostjal on need
platvormi küljel, kuid hagejal jalgade vahelises konsoolis. Sõitja vaatekohast on üheselt nähtav porilaudade erinev kuju. Porilaudade kohal asetsevate metallraamide kuju mõjutab otseselt seda, kuidas kasutaja saab kinnitada liikurile lisavarustust.
76.Kostja ei nõustunud, et autori vabadusastet tuleks hinnata hageja disainide väljatöötamise aja seisuga 30.06.2006 või 12.02.2014. Euroopa Kohus on leidnud, et autori vabadusastet ei saa hinnata disainide väljatöötamise aja seisuga, vaid seda tuleb teha väidetava õiguste rikkumise ehk kostja toote importimise aja seisuga. Sarnaste tunnustega tooteid oli sel ajahetkel turul palju. See omakorda mõjutab asjatundlikust kasutajale jäävat üldmuljet.
75.Kostja leidis, et hageja tõendid erinevatest tasakaaluliikuritest on asjakohatud, sest need ei käsitle maastikusõiduks sobivaid liikureid. Kostja toode on mõeldud maastikusõidu raskematele oludele. Seega ei saa arvestada toote tehnilise funktsiooni hindamisel linnas või sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tasakaaluliikurite tunnustega.
77.30.04.2018 seisukohtades osundas kostja, et algselt tugines hageja nõude alusena Euroopa Intellektuaalomandi Ametis registreeritud disainilahendustele nr 000643630-0001 ning nr 002517938-0002. Hageja neid kahte lahendust ei eristanud, vaid võrdles kostja tarnitud tasakaaluliikureid disainilahenduste kombinatsiooniga. 16.03.2018 menetlusdokumendis viitas hageja täiendavalt disainilahendusele nr 000643630-0002. Kuigi hageja väitel on tegemist täiendava alternatiivse nõudega, on hageja järjepidev seisukoht kogu menetluse kestel olnud, et kostja tarnitud tasakaaluliikurid rikuvad samaaegselt kõiki hageja poolt nimetatud disainilahendusi. Seega ei ole tegemist mitte alternatiivse, vaid kumulatiivse nõude lisamisega.
78.Kostja pidas sellise nõude lisamist põhjendamatuks. Hagi muutmist reguleerivate sätete eesmärgiks on tagada menetluses nii poolte kui kohtu jaoks kindel vaidlusese. Viimati esitatud seisukohaga soovib hageja muuta tsiviilasja vaidluseset väites, et kostja on rikkunud kõiki kolme hageja poolt nimetatud disainilahendust või kui kostja ei ole rikkunud disainilahendustest nr 000643630-0001 ja nr 002517938-0002 tulenevat ainuõigust, on rikutud disainilahendust nr 000643630-0002. Järelikult ei ole hageja kindel, millist tema varasemat õigust on rikutud. Kostja ei olnud hagi täiendamisega nõus ning vaidles sellele vastu.
79.Kostja viitas EÜ määruse nr 6/2002 artikli 4 lõikele 1. Kuna hageja viidatud disainilahendused on kaitstud kolme eraldiseisva registreeringuna, on järelikult peetud (ka hageja enda poolt) disainilahendusi nr 000643630-0001 (registreeritud 19. detsembril 2006), nr 002517938-0002 (registreeritud 11. augustil 2014) ja nr 000643630-0002 (registreeritud 19. detsembril 2006) nende registreerimise hetkel uudseteks ning eristatavateks, sealhulgas üksteisega võrreldes. Järelikult ei ole hageja hinnangul disainilahendused nr 000643630-0001, nr 002517938-0002 ja nr 000643630-0002 omavahel ühesuguse üldmuljega. Eeltoodu valguses ei saa kostja tarnitud tasakaaluliikurid olla samaaegselt ühesugused kolme erineva ja erinevatel ajahetkedel registreeritud disainilahendusega. Kostja rõhutab seejuures, et disainilahenduse määruse kohaselt on rikkumise hindamise kriteeriumiks võrdlusobjektide „ühesugune üldmulje“ mitte pelgalt „sarnasus“.
80.Kui hageja disainilahendused nr 000643630-0001, nr 002517938-0002 ja nr 0006436300002 on käsitletavad üldmuljelt üksteisest erinevatena disainilahenduste määruse artikli 6 lõike 1 tähenduses, ei saa kostja tarnitud tasakaaluliikurid olla üldmuljelt ühesugused ühegi hageja viidatud disainilahendusega, sest erisused kostja tasakaaluliikuri ja hageja disainilahenduste vahel on suuremad, kui hageja disainilahenduste omavahelised erisused.
81.Kostja leidis, et hageja õiguste rikkumine ei ole tõendatud. Kostja viitas määruse artikli 10 lõikele 1. Rikkumist saab kinnitada või ümber lükata üksnes asjatundja/asjatundlik kasutaja. Kohtupraktika kohaselt mõistakse disainilahenduste määruse mõttes asjatundja/asjatundliku
kasutaja all isikut, kellel on teatav teave nendest elementidest, mida disainilahendusega analoogilised tooted tavaliselt sisaldavad. Asjatundja/asjatundlik kasutaja ei ole ise disainer või tehniline ekspert, vaid kasutaja, kes on kas tulenevalt isiklikust kogemusest või vastava valdkonna ulatuslikest teadmistest erilise valvsusega vastavate toodete osas. Hageja tõendid koostanud isikud ei ole sobivad ega pädevad asjatundlikud kasutajad.
82.Siim Andreson ei ole sobiv ega pädev asjatundlik kasutaja ning tema arvamus tuleb jätta tähelepanuta. Siim Andreson on Klick Eesti AS tootejuhina puutunud kokku ning omab seetõttu erilist valvsust tasakaalulaudade (inglise keeles hoverboard) suhtes, mitte klassikaliste tasakaaluliikurite (inglise keeles self-balancing scooter) osas. Tema pädevuse puudumist näitab asjaolu, et ta on selgitanud võrdlusobjektide üldmuljete sarnasust tunnuste kaudu, mis on olemuselt funktsionaalsed ja seetõttu erinevate tasakaaluliikurite tavapärasteks tunnusteks (rattad, juhtraud, porilauad, porilaudade metallist kaitsmed, käepidemete asend). Nende tunnuste alusel on omavahel identsed hageja disainilahendused nr 000643630-0001, nr 002517938-0002 ja nr 000643630-0002. Hageja ei ole tõendanud Siim Andresoni haridust ja kogemust. Arvamuses ei erista Siim Andreson tehnilisest otstarbest ja disainist tulenevaid omadusi.
83.Kostja leidis, et ta Maris Kulikovskis ei ole pädev asjatundja. „Mõnel korral" tasakaaluliikuri rentimine ei ole piisav käsitlemaks teda asjatundliku kasutajana. Māris Kulikovskise pädevuse puudumist näitab ka ebapiisav ja äärmiselt üldsõnaline arvamuse põhjendus. Asjatundliku kasutaja arvamusest peab nähtuma selge ja loogiline arutluskäik. Māris Kulikovskis ei erista tehnilisest otstarbest ja disainist tulenevaid omadusi.
84.Andris Gluzda ei ole sobilik asjatundja, sest ta ei ole erapooletu. Tema juhitud SIA Supersegway Latvia tegeleb ainult hageja toodete rentimisega. Andris Gluzda ei ole selgitanud, milliste tasakaaluliikuritega (lisaks hageja tasakaaluliikuritele) on tal kogemus ja kokkupuude. Samas on ta oma arvamuses tunnistanud, et lähemal vaatlemisel saab kasutaja võrreldavate objektide erisustest aru. Ta ei ole selgitanud, milliseid erinevusi ta silmas peab. Andris Gluzda ei erista tehnilisest otstarbest ja disainist tulenevaid omadusi.
85.Rain Aduson ei ole sobiv ega pädev kasutaja. Rain Aduson on töötanud hageja seadmete maaletooja juures ning tegeleb tänaseni hageja tasakaaluliikurite rendiga. On äärmiselt tõenäoline, et Rain Adusoni äritegevus on sõltuvuses headest suhetest hagejaga. Tal on reaalne kokkupuude üksnes Segway toodetega. Rain Adusoni pädevuse puudumist näitavad väited, et „tehniliselt puudub igasugune vajadus juhtkang kumerana kujundada“ (muuhulgas on kumeruse eesmärk tuua juhtkang juhile lähemale ning tagada selle jäikus) ning „ei ole mingit tehnilist põhjendust, miks tasakaaluliikuri juhtkang, poritiivad ja teised välised detailid peavad olema just taolise kuju ja välimusega nagu seda on Lara Invest OÜ (Ecoscooter) tootepiltidel“ (mitmed tasakaaluliikuri elemendid on tingitud nende funktsioonist, kohalduvatest ohutusnõuetest ning võimalikult ökonoomsest tootmisprotsessist).
86.Rain Adusoni tähelepanematust ning kogenematust näitab asjaolu, et tema väitel ei ole disainilahendusel nr 000643630-0002 kujutatud juhtkangil mitte üheski vaates ühtegi erinevust Lara Invest OÜ liikuri juhtkangiga. Kostja esitas joonise, kus oli esile toodud disainilahenduse nr 000643630-0002 juhtkangi erinevus võrreldes kostja tasakaaluliikuri juhtkangiga. Erinevuseks oli täiendav ühenduslüli.
87.04.05.2018 seisukohtadega koos esitas kostja kohtule väljavõtte Euroopa Intellektuaalomandi Ameti juhisest disainilahenduse kehtetuse taotluste kontrollimise kohta. Kostja juhtis tähelepanu juhise punkti 5.3.2 teisele lõikele, mille kohaselt: „Seda, kas kohaldub ühenduse disainilahenduse määruse artikli 8 lõige 1, tuleb hinnata objektiivselt, mitte asjatundja vaatenurgast, kelle tehnilised teadmised võivad olla“. See tähendab, et „tehniline otstarve“ on objektiivne tunnus ega sõltu sellest, kas sama elementi saaks tehniliselt ka teisiti (teise kujuga)
lahendada. Kostja viitas ka punktile 5.3.3., mille kohaselt „Ühenduse disainilahenduse määruse artikli 8 lõige 1 ei nõua, et vastav omadus peab olema ainus vahend, mille abil saavutada toote tehniline otstarve“. See tähendab, et oluline ei ole mitte see, kas konkreetset tehnilist otstarvet oleks võinud saavutada mõne teistsuguse (alternatiivse) lahendusega, vaid oluline on, kas konkreetsel lahendusel on tehniline otstarve või mitte.
88.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja tarnitud tasakaaluliikureid tuleb võrrelda iga hageja poolt esile toodud ühenduse disainilahendusega eraldiseisvalt, mitte hageja disainilahenduste kogumiga. Ühenduse disainilahendus saab kaitse üksnes registrisse kantud kujul. Kostja tarnitud tasakaaluliikurid ei saa rikkuda samal ajal mitut hageja ühenduse disainilahendust. Hageja disainilahendused peavad olema üksteisest erinevad.
88.Kostja tasakaaluliikurite võrdluses hageja disainilahendustega ei saa kohaldada rangemat standardit, kui hageja disainilahenduste omavahelises võrdluses. Kuna erisused kostja tasakaaluliikurite ja hageja disainilahenduste vahel on suuremad kui hageja disainilahenduste omavahelised erisused, ei saa kostja tarnitud tasakaaluliikurid olla üldmuljelt ühesugused ühegi hageja disainilahendusega.
89.Tasakaaluliikurite tehnilisest funktsioonist tulenevalt on turul saadaolevad tooted teatud määral sarnased. Eelkõige on võimalik eristada klassikalisi tasakaaluliikureid (inglise keeles self balancing scooter), üherattalisi tasakaaluliikureid (inglise keeles one wheel self balancing scooter) ja tasakaalulaudasid (inglise keeles self balancing board, hoverboard), mis tootegruppi siseselt on sarnase ülesehitusega. Klassikalistele tasakaaluliikuritele on omased kaks ratast, rattaid ühendav platvorm, platvormi keskel asuv konsool ning juhthoob.
90.Kostja tarnitud tasakaaluliikurite ja hageja disainilahenduste võrdlemisel tuleb arvestada autori loomingulise vabadusaste piiratusega. Tasakaaluliikurite disainimisel on autori vabadus piiratud nii tehnilise otstarbe kui tootmistehnoloogiaga. Igal konkreetsel juhtumil tuleb autori vabadusaste ulatust hinnata väidetava õiguste rikkumise ehk antud vaidluses kostja poolt tasakaaluliikurite tarnimise seisuga.
91.Hageja õiguste rikkumist saab kinnitada või ümber lükata asjatundja/asjatundlik kasutaja. Siim Andreson, Māris Kulikovskis, Andris Gluzda ja Rain Aduson ei ole käsitletavad pädevate asjatundlike kasutajatena. Taaniel Tigase ekspertarvamus ei ole pädev, kuna selles on võrdluse aluseks võetud hageja disainilahenduste registreeringute asemel nende järgi toodetud konkreetsed mudelid, selles ei ole suudetud tuvastada mitmeid olulisi ja silmnähtavaid erisusi, selles ei ole arvestatud tootmistehnoloogiliste erisustega ja seadmete tehnilise otstarbega ning see on põhjendamatult kallutatud hageja kasuks.
92.Hagi rahuldamise eelduseks oleks selliste konkreetsete tunnuste tuvastamine, mis ei ole tingitud tehnilisest otstarbest, tootmistehnoloogiast ega ohutusnõuetest ning millest tulenevalt peavad asjatundlikud kasutajad võrdlusobjekte üldmuljelt ühesugusteks. Hageja ei tõendanud, et teatavad kostja tasakaaluliikurite tunnused, mis ei ole mis tahes viisil tingitud tehnilisest otstarbest, tootmistehnoloogiast või ohutusnõuetest, tingivad vältimatult asjatundlikele kasutajatele ühesuguse üldmulje jäämise mõne konkreetse hageja disainilahenduse osas.
93.Asjaolu, et kostja tarnitud tasakaaluliikurid on võrdluses hageja disainilahendustega üldmuljelt erinevad, on tõendatud Sandis Prusise, Kaidi Torniku ja Tarmo Härmaoru arvamustega. Muuhulgas on Tarmo Härmaoru põhjalikus arvamuses esile toodud võrdlusobjektide erisused juhtraua kuju, platvormi kuju ja disaini, konsooli kuju, toetusjala olemasolu või puudumise, juhtpuldi/infoekraani asukoha, juhtpuldi olemasolu või puudumise, käepidemete disaini, metallraamide disaini ning porilaudade kuju ja disaini osas. Ühtlasi on Tarmo Härmaorg toonud esile elemendid, mille teatav sarnasus on tingitud seadmete
funktsionaalsusest, tootmistehnilisest otstarbekusest ning ohutusnõuetest.
94.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 13 690 eurot, millest kohtu- ehk asja läbivaatamise kulud on 2 180 eurot ning kohtuväliste- ehk esindajate kulud on 11 510 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindajad on osutanud õigusabi 85,3 tunni ulatuses, mis teeb keskmiseks tunnitasuks 134,94 eurot (ilma käibemaksuta). Kulutused on tsiviilasjaasja sisu, keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kostja peamiseks esindajaks tsiviilasjas on olnud Advokaadibüroo SORAINEN AS vandeadvokaat Kaupo Lepasepp. 06. novembri 2017 kohtuistungil esindas kostjat Advokaadibüroo SORAINEN AS vandeadvokaat Ants Mailend. Eelnimetatud isikute poolt esindamisega seoses kantud kulud on kajastatud Advokaadibüroo SORAINEN AS arvetes. Õigusabi on osutatud 61,7 tunni ulatuses.
95.Lisaks kajastuvad Advokaadibüroo SORAINEN AS arvetel nr 3126/17EE ja nr 1249/18EE kostja kantud asja läbivaatamisega seotud kulud (dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulu TsMS § 143 punkti 2 mõttes) vastavalt summas 20 eurot ja 2 160 eurot. Arvel nr 3126/17EE kajastatud kulu summas 20 eurot on kantud seoses hageja ja kostja tasakaaluliikurite võrdlusega ning vastava pildimaterjali koostamisega. Arvel nr 1249/18EE kajastatud kulu summas 2 160 eurot on kantud seoses Tarmo Härmaoru koostatud arvamusega.
96.Kostjat esindas tsiviilasjas nr 2-17-8693 ka Patendibüroo KÄOSAAR OÜ patendivolinik Indrek Eelmets. Tema esindamisega seoses kantud kulud on kajastatud Patendibüroo KÄOSAAR OÜ arvetel nr 9553, nr 9722, nr 10103. Õigusabi on kokku osutatud 23,6 tunni ulatuses. Kostja palus hagejalt menetluskulud välja mõista ning mõista välja ka viivise menetluskulude summalt.
97.30.05.2018 esitas kostja vastuväite tähtaja rikkumisega esitatud tõendile. Hageja esitas koos menetluskulude nimekirjaga 28.05.2018 täiendava tõendina Anneliis Tapferi seisukoha. Kohus oli andnud hagejale aega tõendite esitamiseks kuni 12.03.2018 ning pikendanud hageja taotluse alusel tähtaega kuni 16.03.2018. Kohtu poolt menetlusosalistele määratud ühine tähtaeg 28. mai 2018 oli mõeldud üksnes lõplike kirjalike seisukohtade ning menetluskulude taotluste esitamiseks.
98.Hageja esitatud tõend ehk Anneliis Tapferi seisukoht on esitatud kohtu määratud täiendavate tõendite esitamise tähtaega rikkudes ehk hilinenult. Puuduvad mõjuvad põhjused tõendi esitamiseks hilinenult. Hageja ei ole põhistanud, et Anneliis Tapferi arvamust ei olnud objektiivsetel asjaoludel võimalik esitada kohtule hiljemalt 16. märtsil 2018. Asjakohane ei ole väide, et Anneliis Tapferi seisukoha hilinenud esitamise tingis kostja 30. aprilli 2018 seisukoht. Kostja esitas nimetatud seisukoha koos Tarmo Härmaoru arvamusega kohtu poolt määratud täiendavate tõendite esitamise tähtaega järgides ning vastuseks hageja 16. märtsi 2018 seisukohale ja tõenditele. Kostja seisukohas käsitletud ja Tarmo Härmaoru arvamusega tõendatud asjaolud olid hagejale varem teada. Kostja palus hilinemisega esitatud tõendi tagastada või jätta arvestamata.
99.Hageja väitis, et disainilahendustele antava kaitse ulatuse erinevuse tõttu on võimalik, et üks disain on üldmuljelt ühesugune kahe erineva registreeritud disainilahendusega, kuid need kaks registreeritud disainilahendust omavahel ühesugust muljet ei jäta. Kostja sellega ei nõustunud. Kostja tarnitud tasakaaluliikurid ei saa samaaegselt rikkuda mitut hageja disainilahendust.
100.Hageja ei saa õiguste rikkumist tuletada väitest, et kostja tasakaaluliikurid on väliselt sarnased üldmuljega, mida jätavad hageja kolm erinevat disainilahendust nende kogumis. Disainilahenduste õiguskaitse on disainilahenduste lõikes individuaalne. Kohustuslik on analüüs läbi viia iga hageja disainilahenduse alusel eraldi, arvesse võtmata hageja disainilahenduste kogumi kogumuljet.
101.Asjaolu, et Euroopa Intellektuaalomandi Ametis ei toimu disainilahenduste registreerimisel võrdlust kõigi varasemate disainilahendustega ning vastu võetakse kõik formaalsetele nõuetele vastavad taotlused, ei tähenda, et igale järgnevale ühenduse disainilahenduse registreerimise taotlusele ei kehti uudsuse ja eristatavuse nõuded. Ühenduse disainilahenduse registreerimistaotlust esitades on hageja ise pidanud hiljem esitatud lahendusi varasematega võrreldes uudseteks ja eristatavateks. Vastasel juhul tuleb hageja poolt esitatud registreerimistaotlusi käsitleda pahausksetena – teadvalt nõuetele mittevastavate disainilahenduste registreerimiseks esitamine.
102.Kostja ei nõustunud, et tema 30. aprilli 2018 seisukoha joonisel 1 kujutatud detail ei ole üldmulje hindamisel oluline. Hageja väidete kohaselt on juhthoova paine üks olulisemaid elemente kostja tasakaaluliikurite ja hageja disainilahenduste sarnasuste hindamisel ning asjatundlikele kasutajatele ühesuguse üldmulje jätmisel. Viidatud detail on hageja disainilahenduste juhthoobade painete olulisim osa – kõikidel kõnealustel hageja disainilahendustel on painet (või juhthooba ja konsooli) ühendav sirgjooneline detail. Asjatundlikule kasutajale ei saa nimetatud detail jääda märkamatuks. Võttes arvesse Taaniel Tigase ja Rain Adusoni arvamuste detailsuse astet, näitab nimetatud detaili mittemärkamine nende pädevuse või objektiivsuse puudumist.
103.Taaniel Tigase ekspertarvamus ei ole asjakohane sõltumata sellest, et ta on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt kinnitatud ekspert liiklustehnika valdkonnas. Taaniel Tigase muus osas detailses ekspertarvamuses on jäetud esile toomata mitmed ilmselged erisused, arvamus on kallutatud hageja kasuks ning selles ei ole kohaselt tuvastatud tasakaaluliikurite konkreetsete elementide tehnilisi otstarbeid. Järelikult Taaniel Tigasel puudub varasem kokkupuude ja kasutajakogemus tasakaaluliikuritega. Seetõttu ei ole ka tema ekspertarvamus sõltumata haridusest ning riikliku eksperdi staatusest käsitletav asjatundliku kasutaja arvamusena.
104.Sama funktsiooni kandvat tasakaaluliikurite juhthooba ei ole võimalik teostada teistsuguse lahendusega. Hageja viidatud üksiktoru ei ole samaväärselt turvaline kui kaksiktoru. Tarmo Härmaorg on selgitanud, et ühekordne silindriline toru hakkaks ümber oma telje keerlema. Ühtlasi on kaksiktoru välistele mõjutustele vastupidavam kui üksiktoru. Hageja poolt esile toodud ovaalne lahendus ei oleks samaväärselt töökindel.
105.Kostja ei nõustunud, et tema tasakaaluliikurite kujundamisel on lähtutud hageja loodud painutatud juhtkangi trendist. Esiteks ei ole trendid kaitstavad. Teiseks on painde olemasolu ja selle asukoht on tingitud selle funktsioonist. Seadmelt maha astudes on vaja hoida käepidemest kinni ja juhthoova paine toob käepideme kasutajale lähemale. Ilma paindeta juhttoru jätaks käepideme kasutajast liiga kaugele ja teeks lühemate kätega inimestel seadme kasutamise raskeks või võimatuks. Kostja rõhutab, et kõikidele hageja disainilahendustele on omane painet ühendav sirgjooneline lüli. Kostja tarnitud tasakaaluliikurite puhul sarnane element puudub täielikult.
106.Juhtkangi ja platvormi ühendus ei ole tingitud esteetilistest kaalutlustest. Silindriline vorm tagab paremale-vasakule liikumise ümber oma telje ja lubab selle maksimaalselt madalale paigutada. Kui kasutada nurgelisemat profiili, siis hakkaks ta vastu platvormi käima. Ümarprofiil võimaldab tehnilistest vaatevinklist tugevamat keevitust juhtraua profiili külge. Ühtlasi tagab see töökindla ja tugevat kinnituse konsoolis paikneva võlli külge. Silindrilise kinnituse varjamine kandilise profiiliga ei ole tootmistehnoloogiliselt otstarbekas.
107.Ekslik on hageja väide, et seadme funktsiooni mõjutamata on võimalik asetada konsool tasakaaluliikuri platvormi sisse. Eeltoodu vähendaks vältimatult kliirensit või tõstaks kasutaja
maapinnast liiga kõrgele. Seega on konsooli asukoht tingutud otseselt funktsioonist. Hageja ei ole tõendanud, et konsool võiks seadme funktsiooni mõjutamata asuda platvormi peal mujal kui keskel.
108.Kostja tarnitud tasakaaluliikurite porilauad ja metallraamid on disainilt hageja disainilahendustest selgelt erinevad. Porilaudade ja metallraamide olemasolu on tingitud tehnilisest otstarbest. Hageja ei ole tõendanud, et metallraamide torude vahele asetatud metallplaadi perforeeritus oleks üldmulje seisukohalt oluline omadus.
109.Kostja juhtis tähelepanu vastuoludele hageja esitatud Anneliis Tapferi seisukohas. Ühest küljest väidab Anneliis Tapfer, et disaineri otsustada on kõik peale tasakaaluliikurite rataste vormi. Samas on ta tasakaaluliikurite ühiste hädavajalike elementidena välja toonud juhtraua, rattad ja neid ühendava platvormi, mille sõitja seisab. Seega ei saa ilma juhtraua ning rattaid ühendava platvormita tasakaaluliikurit disainida. Rataste ühendamise funktsioon seab platvormi disainile piirangu. Muuhulgas peab see olema tasapinnaline ehk mõeldav ei ole näiteks kera või koonuse kujuline platvorm. Samuti ei ole põhjendatud ovaalse või ümmarguse platvormi kujundamine üksnes sellepärast, et hageja disainilahendustest erineda. Funktsioonist, tootmistehnoloogiast ja ohutusnõuetest tulenevalt on kõige otstarbekam ruudu või ristküliku kujuline platvorm.
110.Anneliis Tapfer väidab ka, et juhthoova painel pole mingisugust funktsiooni, kuid tõdeb järgnevalt, et sissepoole viidud juhtraua keskosa on oluline põlvedega toetamise seisukohast. Lisaks põlvedega toetamise võimaldamisele on juhthoova painde funktsiooniks ja eesmärgiks tugevdada juhthooba ja tagada selle parim võimalik asetus kasutaja suhtes. Anneliis Tapfer on seisukohal, et konsooli asukoha valikul pole piiranguid ning muuhulgas võib see asetseda platvormi sees. Samas väidab ta, et võrreldavate objektide puhul on konsooli paiknemine tingitud konkreetset tüüpi juhtraua kasutamisest. Anneliis Tapfer on ka väitnud, et kostja tarnitud tasakaaluliikuritele lisatud metallraamide eesmärk on jätta hageja disainilahendustega sarnast muljet. Samas tõdeb ta, et funktsionaalselt on metallraamid mõeldud lisavarustuse kinnitamiseks. Kostja tarnitud tasakaaluliikuritele on lisatud metallraamid lisavarustuse kinnitamiseks, mitte sarnase mulje jätmiseks hageja disainilahendustega.
111.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu ning leidis, et need on kohati ülepaisutatud. Mitmed kulud on tingitud hageja enda ebakohasest käitumisest või tarbetute taotluste esitamisest. Hageja õigusabikulud 18 940 eurot on ebamõistlikult suured arvestades seda, et kostja kulud on 11 510 eurot, kuid menetlus ei ole olnud kostja jaoks vähem keeruline. Hageja 23.10.2017 7-l lehel esitatud seisukoha koostamiseks on kulunud 28,5 tundi, mis on üle paisutatud. Täiendav ajakulu hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse puuduste kõrvaldamiseks 5,75 tunni ulatuses on tingitud hageja enda ebakohasest tegevusest. Asjakohatu on ajakulu 0,8 tundi 06.11.2017 protokolli parandamise taotluse koostamiseks, sest taotlus jäi rahuldamata. Asjakohatu on 05.06.2017 ajakulu 0,5 tundi tõlkimiseks, sest lisade tõlkimise kohta on hageja esitanud OÜ Luisa Tõlkebüroo arve. Asjakohatu on ajakulu võrdlustabelite koostamisel 3,2 tundi, sest tegemist ei ole asjakohase tõendiga. Asjakohatu on Anneliis Tapferi arvamuse koostamise kulu 500 eurot, sest tõend esitati kohtu antud tähtaega rikkudes.
KOHTU PÕHJENDUSED
112.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
113.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:
1) hagejale kuuluvad registreeritud ühenduse disainilahendused nr 000643630-0001, 002517938-0002 ja nr 643630-0002 tasakaaluliikuritele; 2) kostja tegeleb Eestis tasakaaluliikurite maaletoomisega ja edasimüümisega; 3) Maksu- ja Tolliamet pidas 05.05.2017 otsusega intellektuaalomandi rikkumise kahtlusega kinni 24 kostja poolt Eestisse toodud tasakaaluliikurit.
114.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjale kuuluvad ja Eestisse sissetoodavad tasakaaluliikurid rikuvad hageja õigusi, mis tulenevad registreeritud ühenduse disainilahendustest.
115.Algses hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat lõpetama hageja registreeritud ühenduse disainilahendustest nr. 643630-0001 ja 2517938-0002 tulenevate õiguste rikkumine, keelata 24 tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“ sissevedu ja turustamine ning kohustada kostjat tulevikus hoiduma hageja registreeritud ühenduse disainilahendusi rikkuvate kaupade ehk tasakaaluliikurite mudeliga „Outdoors Style F1-S“ sisseveost ja turustamisest. Hageja palus ühtlasi kohustada kostjat korraldama 24 kinni peetud tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S hävitamine omal kulul.
116.16.03.2018 menetlusdokumendis hageja nõuet. Hageja esitas oma nõuded alternatiivsete nõuetena. Hageja palus esimese alternatiivse nõudena kohustada kostjat lõpetama hageja registreeritud disainilahendusest nr 643630-0001 tulenevate õiguste rikkumine, sealhulgas keelata 24 tasakaaluliikuri mudeliga “Outdoors Style F1-S“ Eestisse sissevedu ja Eestis turustamine ning kohustada kostjat tulevikus hoiduma hageja registreeritud ühenduse disainilahendust rikkuvate kaupade ehk tasakaaluliikurite mudeliga „Outdoors Style F1-S“ Eestisse sisseveost ja Eestis turustamisest. Teise alternatiivina esitas hageja sama sõnastusega nõude, tuginedes ühenduse disainilahendusest nr 2517938-0002 tulenevate õiguste rikkumisele. Kolmanda alternatiivina esitas hageja sama sõnastusega nõude, tuginedes registreeritud ühenduse disainilahendusest nr 643630-0002 tulenevate õiguste rikkumisele. Hageja selgitas, et tema esitatud nõuded ei ole kumulatiivsed, vaid alternatiivsed ning tegemist ei ole hagi muutmisega, mis vajaks kostja nõusolekut.
117.Kostja vaidles sisuliselt kõigile alternatiivsetele nõuetele vastu, leides samas, et hageja on nõuded esitanud kumulatiivselt, sest on samaaegselt tuginenud kõigist oma disainilahendustest tulenevate õiguste rikkumisele. Kostja leidis, et 16.03.2018 menetlusdokumendis on hageja nõuet muutnud ning kostja sellega nõus ei olnud.
118.TsMS § 370 lg 1 kohaselt võib hageja ühes hagi esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Samuti tuleneb TsMS § 370 lõikest 2, et hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Riigikohus on leidnud, et hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega ning tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes (RK TKo 3-2-1-99-44, p 20). Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja on esitanud oma nõuded kumulatiivselt. Hageja on selgelt välja toonud, millises alternatiivses nõudes ta millisest disainilahendusest tulenevate õiguste rikkumisele tugineb. Kohus on hageja alternatiivset nõuet menetlenud ning kostja on kõigile alternatiivstele nõuetele vastanud, esitades oma vastuväiteid tõendavad tõendid. Seetõttu puudub alus arvestada kostja mittenõustumist alternatiivse nõude lisamisega.
119.Ühtlasi esitas kostja 30.05.2018 vastuväite hageja tähtaja rikkumisega esitatud tõendile. Kostja leidis, et hageja esitas kohtu antud menetlustähtaegu eirates 28.05.2018 täiendava tõendina Anneliis Tapferi seisukoha. Tõendite esitamiseks oli hagejal aega kuni 16.03.2018. Hageja esitas tõendi hilinemisega ega põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu tõendi hilinemisega esitamiseks. Kostja palus tõend tagastamata või jätta arvestamata.
120.Iseenesest nõustub kohus kostja väitega, et hageja esitas täiendava tõendi hilinemisega ega põhistanud hilinemiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Kohus andis hagejale tähtaja tõendite esitamiseks hiljemalt 16.03.2018, kuid hageja esitas tõendi 28.05.2018. TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et kuigi hagejal puudus mõjuv põhjus tõendi hilinemisega esitamiseks, puudub alus selle tagastamiseks või arvestamata jätmiseks, sest tõendi arvestamine ei põhjusta menetluse viibimist. Kostja on esitanud tõendile oma sisulised vastuväited. Kostja vastuväide tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
121.Hageja leidis hagiavalduses sisuliselt, et kostja sisse toodud 24 tasakaaluliikurit „Outdoors Style F1-S“ rikuvad tema õigusi tulenevalt kõigist kolmest registreeritud ühenduse disainilahendusest. Kostja tasakaaluliikurid jätavad ühesuguse üldmulje kõigi kolme registreeritud disainilahendusega, kuid hagi eesmärgi saavutamiseks piisab, kui kohus tuvastab rikkumise vähemalt ühe hageja disainilahenduse osas. Disainilahendused kujutavad kaherattaliste kõrge juhtrauaga tasakaaluliikurite disaini. Hageja disainilahenduste ja kostja tasakaaluliikurite juhtrauad, porilauad ja jalaplatvormid on väga sarnased. Samas väitis hageja menetluse käigus, et üldmulje hindamisel tuleb arvesse võtta vaid disainilahenduste kaitstud elemente ning punktiiriga on reproduktsioonidel märgitud elemendid, millele kaitset ei soovita.
122.Hageja leidis, et tasakaaluliikurite erinevusi ja sarnasusi ei pea hindama ekspert, vaid neid hindab kohus, lähtudes „informeeritud kasutaja“ standardist. Vaatamata sellele esitas hageja oma väidete tõendamiseks asjatundjate arvamusi ning pidas kostja asjatundjate arvamusi ebausaldusväärseteks. Hageja väiteid tõendab kauba kinnipidamine Maksu- ja Tolliameti poolt.
123.Hageja leidis, et ühesuguse üldmulje tuvastamiseks ei pea toodete kõik detailid olema identsed, vaid sarnase üldmuljega on tegu ka siis, kui erinevused on pisidetailides. Tasakaaluliikurite ratastel, platvormil, juhthooval, porilaudadel ja viimaste metallraamidel on tehniline otstarve, kuid nende disain ei ole tingitud sellest otstarbest. Tasakaaluliikuri juhtraud ei pea alati olema kumer. Kostja ei ole tõendanud, et sarnased elemendid on vajalikud üksnes tehnilise funktsiooni täitmiseks. Sarnasuste hindamisel ei pea lähtuma hageja enda hinnangust oma disainilahenduste uudsusele ja eristatavusele nende registreerimisel.
124.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et tema tasakaaluliikureid tuleb võrrelda eraldiseisvalt iga hageja registreeritud disainilahendusega. Kostja tasakaaluliikurid ei ole hageja disainilahendustega sarnased ega identsed. Kostja tasakaaluliikurid ei saa olla samaaegselt identsed või sarnased mitme hageja disainilahendusega. Erinevusi ja sarnasusi saab hinnata üksnes asjatundlik kasutaja, kes ei ole ise disainer ega tehniline ekspert. Välitingimustes kasutatavate klassikaliste tasakaaluliikurite tehnilisest otstarbest tulenevateks omadusteks on rattad, rattaid ühendav platvorm, juhthoob, porilauad ning porilaua metallraamid, mida ei saa kaitsta. Kostja loetles üles erinevused tema tasakaaluliikurite ja hageja disainilahenduste puhul. Kostja leidis, et erinevused on olulistes detailides ja kuna autori vabadusaste on piiratud, mõjutavad erinevused üldmuljet.
125.Lisaks leidis kostja, et kuna hageja on registreerinud kolm erinevat disainilahendust, on ta neid omavahel pidanud piisavalt uudseteks ja eristatavateks. Järelikult ei ole hageja lahendused
ühesuguse üldmuljega. Sellisel juhul ei ole kostja tasakaaluliikurid ühesugused ühegi hageja lahendusega, sest erisused kostja tasakaaluliikuri ja hageja disainilahenduste vahel on suuremad, kui hageja disainilahenduste omavahelised erisused.
126.Kohus iseenesest nõustub kostja väitega, et erinevusi ja sarnasusi hageja disainilahenduste ja kostja tasakaaluliikurite vahel tuleb hinnata, arvestades asjatundlike kasutajate arvamusi. Kohus ei nõustu hageja väitega, et erinevusi peaks hindama kohus ilma tõendeid arvestamata, lähtudes abstraktsest „informeeritud kasutaja“ mõistest. Hageja on teinud senisest kohtupraktikast ebaõigeid järeldusi ning on tegelikult esitanud kohtule oma väidete tõendamiseks asjatundlike kasutajate arvamusi. Samuti nõustub kohus kostja väitega, et iga hageja registreeritud ühenduse disainilahendust ja kostja tasakaaluliikureid tuleb võrrelda eraldiseisvalt ning piisav ei ole disainilahenduste kogumis võrdlemine kostja toodetega. Vaatamata sellele leiab kohus, et kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud rikkumise puudumist.
127.Kuivõrd hageja on nõude esitamisel tuginenud talle kuuluvatele ühenduse registreeritud disainilahendustele, kuulub vaidluse lahendamisel kohaldamisele Euroopa Nõukogu 12.12.2001 määrus nr 6/2002 ühenduse disaini kohta. Antud määruse artikli 3 a järgi on disainilahenduseks toote või selle osa välimus, mis tuleneb eelkõige toote enese ja/või selle kaunistuste joonte, piirjoonte, värvide, kuju, struktuuri ja/või materjali omadustest. Kooskõlas artikli 4 lõikega 1 kaitstakse disainilahendust ühenduse disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav.
128.Kooskõlas artikli 8 lõikega 1 ei anna ühenduse disainilahendus kaitset nendele toote välisomadustele, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest. Kaitse ulatuse osas näeb määruse artikkel 10 lg 1 ette, et ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse hõlmab kõiki disainilahendusi, mis jätavad asjatundjale ühesuguse üldmulje. Ühtlasi tuleb artikli 10 lg 2 järgi kaitse ulatuse hindamisel arvesse võtta autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus.
129.Määruse 6/2002 artikkel 19 lg 1 sätestab, et ühenduse registreeritud disainilahendus annab selle omanikule ainuõiguse kasutada disainilahendust ning takistada kolmandat isikut seda loata kasutamast. Nimetatud kasutamiseks loetakse eelkõige sellise toote valmistamist, pakkumist, turustamist, importi, eksporti või kasutamist või nendel eesmärkidel sellise toote säilitamist, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud.
130.Määruse artikkel 36 reguleerib tingimusi, mis peavad olema täidetud disainilahenduse registreerimistaotluse esitamisel. Sisuliselt rakendatakse disainilahenduste registreerimisel avaldamise ehk registreerimise süsteemi, kus lahenduse registreerimisel kontrollitakse vorminõuete täitmist, mitte sisuliselt uudsuse ja eristatavuse kriteeriumide täitmist. Artikli 45 kohaselt teostab Euroopa Intellektuaalomandi Amet taotluse esitamisel selle vorminõuete kontrolli. Asjast huvitatud füüsilised või juriidilised isikud võivad esitada ametile artikli 52 alusel registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse.
131.Määruse 6/2002 artikkel 81 näeb ette, et ühenduse disainilahenduste kohtute ainupädevusse kuuluvad muuhulgas hagid seoses ühenduse disainilahenduste õiguste rikkumisega ja, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud, hagid seoses õiguste rikkumise ohuga. Seega on Eesti kohus pädev lahendama hageja kui disainilahenduse omaniku õiguste rikkumise nõuet.
132.Määruse artikkel 85 sätestab kehtivuse presumptsiooni. Artikli 85 lõike 1 kohaselt eeldab ühenduse disainilahenduste kohus registreeritud disainilahenduse rikkumisega seotud hagi menetlemisel disainilahenduse kehtivust. Sama sätte kohaselt võib vaidlustada üksnes kehtetuks tunnistamist nõudva vastuhagiga. Väidet ühenduse disainilahenduse kehtetuse kohta võib, kui see ei ole esitatud vastuhagis, siiski arvesse võtta juhul, kui kostja väidab, et ühenduse
disainilahenduse võiks kehtetuks tunnistada talle kuuluvatest artikli 25 lõike 1 punki d kohase varasema siseriikliku disainilahenduse õigustest tulenevalt.
133.Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud vastuhagi ega väidet, et talle oleks kuulunud varasem siseriiklik disainilahendus. Seetõttu leiab kohus, et kostja viited hageja kolme erineva disainilahenduse omavahelistele erinevustele või erinevuste ulatusele ei ole asjakohased. Hageja nõude lahendamisel ei saa ega pea kohus hindama seda, kas hageja kolme alternatiivse nõude aluseks olevad registreeritud disainilahendused on omavahel rohkem või vähem eristatavad võrreldes kostja tasakaaluliikuritega. Hageja nõude rahuldamiseks piisab, kui kostja tasakaaluliikurid jätavad sarnase üldmulje mõne hageja registreeritud disainilahendusega. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostja tasakaaluliikurite sarnasus kõigi kolme hageja registreeritud lahendusega ei ole võimalik.
134.Määruse artikkel 88 lg 1 näeb ette, et ühenduse disainilahenduste kohtud kohaldavad antud määruse sätteid. Määrusega reguleerimata küsimustes kohaldab kohus artikli 88 lg 2 alusel siseriiklikke, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse sätteid. Määruse artikli 89 lg 1 sätestab, et kui ühenduse disainilahenduste kohus rikkumist või rikkumise ohtu käsitleva hagi menetluses leiab, et kostja on ühenduse disainilahendust rikkunud või loonud selle rikkumise ohu, võtab ta kasutusele, kui seda ei takista mõjuvad põhjused, järgmisi meetmeid: kohus kohustab kostjat lõpetama tegevuse, mis ühenduse disainilahenduse õigusi rikub või rikuks; kohus määrab rikkuvate toodete konfiskeerimise; kohus määrab peamiselt rikkuvate toodete valmistamiseks kasutatud materjalide ja vahendite arestimise, kui omanik teadis või pidi teadma nende kasutamise eesmärki või määrab muid asjaolude kohaseid sanktsioone, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktide, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse sätetega, kus rikkumine on toime pandud või seda on kavandatud.
135.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 3 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade ning põhiliselt kaupade tootmiseks ning ka valmistamiseks vajalike materjalide ja seadmete suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist või tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust.
136.Euroopa Kohus on mitmeid ühenduse disainilahenduste registreerimist puudutavates vaidlustes asunud seisukohale, et kuigi määruses nr 6/2002 ei ole mõistet „asjatundlik kasutaja“ defineeritud, tuleb sellest aru saada nii, et see jääb kaubamärgiõiguses kasutatava mõiste „keskmine tarbija” – kellelt ei eeldata mingeid eriteadmisi ning kes üldiselt ei võrdle vastandatud kaubamärke otseselt – ning mõiste „spetsialist” ehk põhjalike tehniliste teadmistega eksperdi vahele. Niisiis võib mõistest „asjatundlik kasutaja” aru saada nii, et selliselt nimetatakse mitte keskmise tähelepanelikkuse astmega kasutajat vaid kasutajat, kes on kas tulenevalt isiklikust kogemusest või vastava valdkonna ulatuslikest teadmistest erilise valvsusega (C-281/10, p 53).
137.Asjatundliku kasutaja olemus viitab sellele, et võimaluse korral võrdleb ta asjaomaseid disainilahendusi otseselt, kuigi on ka võimalik, et võrdlus ei ole teostatav või tavapärane eelkõige omaduste tõttu, mis on asjaomaste disainilahendustega kujutavatel kaupadel (samas, p 54). Kuigi asjatundlik kasutaja ei ole nagu piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas keskmine tarbija, kes tajub disainilahendust tervikuna ega uuri selle eritunnuseid, ei ole ta ka ekspert või spetsialist, kes oleks võimeline üksikasjalikult tähele panema minimaalseid erinevusi, mis võivad vastandatud disainilahenduste puhul esineda. Nii viitab omadus
„asjatundlik” sellele, et olemata disainer või tehnikaekspert, tunneb kasutaja asjaomase sektori erinevaid disainilahendusi, tal on teataval määral teadmisi nende disainilahenduste tavaliste detailide kohta ning tulenevalt huvist asjaomaste toodete vastu osutab ta neid tooteid kasutades suhteliselt suurt tähelepanu (samas, p 59).
138.Asjatundjast kasutaja on eriti tähelepanelik isik, kes on teataval määral kursis asjaomase toote varasemate kunstiliste lahendustega, st tunneb asjaomaste tootega seonduvaid varasemaid disainilahendusi, mis on vaidlustatud disainilahenduse registreerimise taotluse esitamise päeva seisuga avalikustatud (liidetud kohtuasjad T-83/11 ja T84-11, 36). Kasutaja peab olema „asjatundja“ selles et tal peab olema disaini- või sisustuskatalooge uurides, vastavaid kauplusi külastades ja internetti sirvides olnud võimalus toodete disainilahendusi vaadelda ja omavahel võrrelda. Olemata tööstusdisaini spetsialist (nagu seda on arhitekt või sisekujundaja), on see isik kursis turu pakkumistega, moesuundadega ja toote põhiomadustega (samas, p 41).
139.Samuti on kohtupraktikas rõhutatud, et kuna määrus nr 6/2002 viitab disainilahendustest jääva üldmulje erinevusele, ei tohi ühenduse disainilahenduse eristatavust uurida mitmesuguste spetsiifiliste detailide põhjal. Võrrelda tuleb üldmuljeid (T-153/08, p 23, 24). Eeltoodu tõttu ei saa kohus nõustuda kostja väidetega, et ainuüksi detailidest tulenevate erisuste tõttu hageja disainilahendustest tulenevate õiguste rikkumist aset ei leidnud, sest hageja registreeritud disainilahendused ei ole kostja tasakaaluliikuritega identsed.
140.Autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus määratletakse eelkõige lähtuvalt sellest, milliseid piiranguid seab toote või selle osa tehniline funktsioon disainilahenduse omadustele, või millised õiguslikud nõuded seavad piiranguid tootele, mille jaoks disainilahendust on kasutatud. Nimetatud piirangud toovad kaasa selle, et teatavad omadused muutuvad standardseteks ja on asjaomase toote jaoks kasutatavate disainilahenduste puhul ühised (liidetud kohtuasjad T-83/11 ja T-84/11 p 44, T-11/08, p 32).
141.Eelviidatud kohtupraktikast ei tulene erinevalt hageja väidetest, et kohus peaks ise, arvestades ainuüksi menetlusosaliste seletusi ning tuginemata mistahes tõenditele, võrdlema registreeritud disainilahendusi õigusi rikkuvate toodetega. Euroopa Kohus on mitmetes oma lahendites rõhutanud, et nimelt asjatundlik kasutaja on see, kes tooteid võrdleb. Euroopa Kohus ei ole sisustanud hageja väidetud „asjatundliku kasutaja“ standardit, mille alusel saaks kohus ise, ilma omamata vaidlusaluste toodetega mistahes kokkupuudet, üldmuljeid võrrelda. Kohus saab asjas poolte esitatud tõendeid hinnates tuvastada, kas asjatundliku kasutaja mõistele vastavad isikud on disainilahendusi ja tooteid võrreldes tuvastanud, kas üldmuljed on sarnased või mitte. Sama järelduse saab teha Euroopa Ühenduse määruse nr 6/2002 artikli 10 lõike 1 sõnastusest: „Ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse hõlmab kõiki disainilahendusi, mis jätavad asjatundjale ühesuguse üldmulje“. Eeltoodust tuleneb, et lahendused peavad jätma nimelt asjatundjale ühesuguse mulje. Inglise keeles kõlab sama artikli sõnastus järgnevalt: „ The scope of the protection conferred by a Community design shall include any design which does not produce on the informed user a different overall impressioon“. Inglisekeelsest sõnastusest nähtub samuti selgelt, et erinev mulje peab jääma nimelt asjatundlikule kasutajale.
142.Kohus selgitas hagejale 06.11.2017 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 182-184), et disainilahenduste sarnasusi või erinevusi kostja tasakaaluliikuritega peaks hindama asjatundliku kasutaja seisukohast lähtuvalt ning kohus ei saa ise hakata tegema järeldusi hageja koostatud tabelite või jooniste järgi. Arvestades kohtu selgitusi, esitas hageja kohtule asjakohaseid tõendeid. Kohus leiab, et kostja väiteid tema esitatud tõendid ei tõenda.
143.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hagejale kuulub ühenduse registreeritud disainilahendus nr 000643630-0001 (toimiku 1. kd, lk 6-7) registreerimiskuupäevaga 19.12.2006 ja prioriteedikuupäevaga 30.06.2006. Registreeringul on graafiliselt kujutatud tasakaaluliikurit
koos juhthoova ja kahe rattaga. Punktiiriga märgitud ja järelikult mittekaitstavaks osaks on rattad. Samuti kuulub hagejale ühenduse registreeritud disainilahendus nr 002517938-0002 (toimiku 1. kd, lk 8-9) registreerimiskuupäevaga 11.08.2014 ja prioriteedikuupäevaga 12.02.2014. Registreeringul on samuti kujutatud graafiliselt tasakaaluliikurit koos juhthoova ja kahe rattaga. Punktiiriga märgitud ja mittekaitstavaks osaks on porilauad. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et hagejale kuulub ühenduse registreeritud disainilahendus nr 0006436300002 (toimiku 2. kd, lk 18-19) registreerimiskuupäevaga 19.12.2006 ja prioriteedikuupäevaga 30.06.2006. Registreeringul on samuti kujutatud graafiliselt tasakaaluliikurit koos juhthoova ja kahe rattaga. Punktiiriga tähistatud ja mittekaitstavaks osaks on rattad.
144.Kostja tegeleb tema kodulehel avaldatu kohaselt elektriliste tasakaaluliikurite maale toomise ja edasimüümisega (toimiku 1. kd, lk 10). Maksu- ja Tolliamet koostas 04.05.2017 läbivaatuse akti (toimiku 1. kd, lk 11, koos fotodega lk 12-19). Akti kohaselt soovis kostja Hiinast Eestisse tuua 24 tasakaaluliikurit, mille mudelid olid ESU002 ja F1-S ehk täpsemalt mudel „Outdoors Style F1-S“. Intellektuaalse omandi rikkumise kahtlusega peatati tasakaaluliikurite vabasse ringlusesse lubamine. Fotodelt nähtub, et kostja soovis maale tuua tasakaaluliikurit, millel oli juhthoov, kaks ratast ja nelinurkne alusplatvorm.
145.Maksu- ja Tolliamet teavitas hagejat kauba kinnipidamisest 08.05.2017 (toimiku 1. kd, lk 20, tõlge lk 64-65) ning hageja soovis kinni peetud kaupade hävitamist (toimiku 1. kd, lk 21-27, tõlge lk 66-77), millega kostja ei nõustunud (toimiku 1. kd, lk 28). 05.05.2017 teatas Maksu- ja Tolliamet kostjale kauba vabastamise peatamisest (toimiku 1. kd, lk 78-80).
146.Kostja esitas näiteid sarnastest tasakaaluliikuritest, millistel on juhthoob ja kahe ratta vahel asuv platvorm (toimiku 1. kd, lk 104 pöördel – 106) ning sellistest, kus on ainult üks ratas ja juhthoob puudub (toimiku 1. kd, lk 107). Hageja esitas samuti fotod erinevatest tasakaaluliikuritest (toimiku 1. kd, lk 164-173), mis rataste, nende vahel oleva platvormi asetuse ja disaini, samuti juhthoova disaini osas erinevad oluliselt hageja kõigist kolmest disainilahendusest ja kostja tasakaaluliikurist. Samas on kõigil nendel tasakaaluliikuritel samuti kaks ratast, jalgade tugiplatvorm ja juhthoob. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole esitatud näidetest, et tasakaaluliikurite disainimisel on olemas palju erinevaid võimalusi ning isegi juhul, kui tasakaaluliikuril on kaks ratast, rataste juures asuv platvorm ning juhthoob, on võimalik kasutada hageja registreeritud disainilahendustega, sealhulgas disainilahendusega nr 0006436300001 võrreldes üldmuljelt täiesti erinevaid lahendusi.
147.Hageja esitas kohtule enda koostatud võrdlustabelid koos fotodega (toimiku 1. kd, lk 174175), milles ta võrdles oma registreeritud disainilahendusi nr 000643630-0001 ja nr 0025179380002 kostja tasakaaluliikuriga. Tegemist ei ole tõendi, vaid hageja seletustega. Hageja on märkinud detaile, mis on tema arvates erinevad või sarnased. Samuti esitas hageja kohtule fotod ühenduse disainilahenduste nr 000643630-0001 ja nr 002517938-0002 alusel toodetud toodetest (toimiku 1. kd, lk 176-177). Kostja esitas samuti omapoolsed analoogilised võrdlused (toimiku 2. kd, lk 44-49), kuid need ei ole hinnatavad tõendite, vaid kostja seletustena. Kohus ei saa poolte seletuste alusel ise asjatundliku kasutaja rolli astuda ning hinnata disainilahenduse ja kostja tasakaaluliikurite üldmuljetest tulenevaid erinevusi või sarnasusi. Lisaks on mõlemad pooled võrdluste koostamisel keskendunud detailide võrdlemisele, mis aga eelviidatud kohtupraktika kohaselt ei ole kooskõlas määruse nr 6/2002 artikli 10 lõike 1 mõttega.
148.Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid kogumis tõendavad, et hageja registreeritud ühenduse disainilahendus nr 000643630-0001 ja kostja tasakaaluliikurid jätavad ühesuguse mulje. Nimelt nähtub hageja esitatud Klick Eesti OÜ kodulehest (toimiku 1. kd, lk 153-154), et antud ettevõte müüb erinevaid tasakaaluliikureid. Hageja esitas kohtule Klick Eesti AS tootejuhi Siim Andresoni arvamused (toimiku 1. kd, lk 155-156), milles viimane selgitas, et tootejuhina on tema tööülesandeks erinevate toodete sisseost. Enda kursis hoidmiseks peab ta külastama messe ja
uurima toodete ja tootjate kohta teavet Internetist. Mõlemas arvamuses on ta leidnud, et hageja registreeritud ühenduse disainilahenduste nr 000643630-0001 ja nr 002517938-0002 üldmulje on ühesugune kostja tasakaaluliikuriga. Põhjendusena leidis Siim Andreson, et juhtraud, porilauad ja nende peal olevad metallist kaitsmed ning käepidemete asend on väga sarnased. Lisaks on väga sarnane jalgade vahel olev paneel, kust juhtraud alguse saab.
149.Kohtu hinnangul vastab Siim Andreson asjatundliku kasutaja mõistele ning kohus ei nõustu kostja väitega, et kuna Klick Eesti AS ei müü hageja ja kostja toodetega täpselt sarnaseid tooteid, puudub tal pädevus. Kostja väited selle kohta, et Siim Andreson viitab üldmuljete sarnasuse puhul tunnustele, mis on funktsionaalsed ja tasakaaluliikurite puhul tavapärased, ei ole tõendatud ning on paljasõnalised. Asjatu on kostja etteheide, et hageja ei ole tõendanud Siim Andresoni haridust, sest asjatundlikul kasutajal ei pea arvamuse avaldamiseks olema mõne valdkonna eriharidust.
150.Hageja registreeritud ühenduse disainilahenduste nr 000643630-0001 ja kostja tasakaaluliikurist tulenevat sarnast üldmuljet tõendab ka Maris Kulikovskise arvamus (tema arvamused koos tõlgetega on toimiku 1. kd, lk 157-158). Maris Kulikovskis on väitnud, et ta on tasakaaluliikureid katsetanud mitmel korral viimase kahe aasta jooksul puhkusel olles. Ta on mõlema hageja disainilahenduse osas leidnud, et disainide üldvaade on samasugune kostja tasakaaluliikuriga. Kasutajana ei näinud ta mingeid suuri erinevusi. Kohtu hinnangul puudub vaatamata kostja etteheidetele alus kahelda selles, et Maris Kulikovskise näol on tegemist tasakaaluliikureid korduvalt kasutanud isikuga, kes vastab asjatundliku kasutaja tunnustele. Asjakohatu on kostja etteheide tema arvamuse üldsõnalisusele, sest lahenduste võrdlemisel ongi oluline üldmulje, mitte üksikute detailide võimalik erinevus.
151.Hageja registreeritud ühenduse disainilahenduste nr 000643630-0001 ja kostja tasakaaluliikurist tulenevat sarnast üldmuljet tõendab samuti Rein Adusoni kui Rentway OÜ tegevjuhi arvamus (toimiku 2. kd, lk 21-22). Tema arvamuse kohaselt on ta kokku puutud hageja toodetega ning on näinud kostja tooteid Internetis ja tänaval. Kohtul puudub alus kahelda Rein Adusoni väidetes ja tema erapooletuses. Kostja on küll väitnud, et Rein Aduson tegeleb vaid hageja seadmete rendiga ning on varem töötanud hageja seadmete maaletooja juures, kuid ta ei ole neid väiteid tõendanud. Kostja etteheited sellele, et Rein Aduson ei ole arvamuse esitamisel keskendunud erinevatele detailidele ning on sarnasteks pidanud tehnilistest funktsioonidest tulenevaid detaile, on jäänud tõendamata.
152.Rein Adusoni arvamuse kohaselt on kostja tasakaaluliikur ühesugune hageja disainilahenduste nr 000643630-0001, nr 002517938-0002 ja nr 000643630-0002. Kõigi kolme disainilahenduse puhul tõdes Rein Aduson üldmulje sarnasust. Asjatundjana on ta kirjeldanud sarnasusi ja on toonud välja ka minimaalsed erinevused, mis üldmuljet tema hinnangul ei mõjuta. Asjatundajana on ta rõhutanud, et ei ole mingit tehnilist põhjust, miks tasakaaluliikuri juhtkang, poritiivad ja teised välised detailid peavad olema just taolise kuju ja välimusega nagu on seda kostja toode. Ta on leidnud, et sarnasused on domineerivamad. Rein Adusoni väited on kooskõlas poolte esitatud tõenditega selle kohta, et tasakaaluliikureid on võimalik disainida väga erinevatel ning teine-teisest erinevatel viisidel.
153.Eelviidatud asjatundliku kasutaja mõistele vastavate isikute arvamused tõendavad kohtu hinnangul kogumis, et hageja disainilahendus nr 000643630-0001 ja kostja tasakaaluliikur jätavad sarnase üldmulje ning erinevused mõningates väikestes detailides sarnase üldmulje olemasolu ei muuda. Asjatundjate arvamustest nähtub kohtu hinnangul sisuliselt, et kostja tasakaaluliikurite loomisel on ilma hageja loata kasutatud kaitstud disainilahendust.
154.Siim Andresoni, Maris Kulikovskise ja Rein Adusoniga samale järeldusele on jõudnud oma arvamuses Andris Gluzda. Hageja esitas kohtule väljavõtte supersegway.com kodulehelt (koos
tõlkega toimiku 1. kd, lk 159-161), mille kohaselt tegeleb ettevõte Segway tasakaaluliikurite rentimisega Lätis. Ettevõtte juhataja Andris Gluzda leidis oma arvamustes (koos tõlgetega toimiku 1. kd, lk 162-163), et hageja registreeritud ühenduse disainilahendused nr 0006436300001 ja nr 002517938-0002 on visuaalselt üldmuljelt sarnased kostja tasakaaluliikuritega. Väikeste erinevuste olemasolu üldmuljet tema hinnangul ei muuda. Iseenesest on õige kostja etteheide, et SIA Supersegway Latvia tegeleb kodulehe andmetel vaid hageja toodete rentimisega ning Andris Gluzda ei ole selgitanud, milline on tema kokkupuude teiste tasakaaluliikuritega. Antud asjaolu ei sea kohtu hinnangul tema arvamuse usaldusväärsust siiski kahtluse alla, sest see on kooskõlas teiste asjatundjate arvamustega. Asjakohatud ning tõendamata on kostja etteheited, et Andris Gluzda ei ole arvestanud toodete tehnilisest funktsionaalsusest tulenevaid sarnasusi.
155.Hageja esitas kohtule eksperdi hinnangu tasakaaluliikurite disainile tehnilistel alustel (toimiku 2. kd, lk 23-28), mille on koostanud riiklikult tunnustatud tehnika ekspert Taaniel Tigas. Eksperdi ülesandeks oli hinnata erinevusi ja sarnasusi ning muuhulgas vastata küsimusele, kas sarnasused on tingitud üksnes tehnilisest funktsioonist. Arvamuse koostamisel vaatles ekspert kostja ja hageja tooteid. Vaatluse käigus kontrollis ekspert vaidlusaluste toodete mõõtmeid, mis olid omavahel vastavuses. Arvamuses on kirjeldatud tasakaaluliikurite detaile, mis on identsed ning muudavad üldmuljena kostja tasakaaluliikuri äratuntavalt sarnaseks hageja tasakaaluliikuritega. Ekspert on leidnud, et sarnased lahendused hageja ja kostja toodetel ei ole tingitud tasakaaluliikurite tehnilisest funktsioonist. Tööfunktsioonide täitmiseks oleks võinud detailide kuju olla erinev.
156.Kohus leiab, et kuigi ekspert ei vasta registreeritud disainilahenduste ja kostja tasakaaluliikuritest tulenevate üldmuljete võrdlemisel asjatundliku kasutaja mõistele, tõendab antud arvamus siiski seda, et sarnased tunnused ei ole tingitud toote tehnilisest funktsionaalsustest. Tegemist ei ole sellist tavapäraste või toote tehnilistest vajadustest tingitud tunnustega, mis oleksid piiranud autori vabadusastet. Kohus nõustub hageja väidetega, et tunnuste tehnilise funktsionaalsuse hindamiseks oli Taaniel Tigasel pädevus olemas. Kostja etteheited tema arvamuse asjakohasusele on selles osas põhjendamatud. Kostja väited arvamuse kallutatuse kohta ei ole millegagi tõendatud ega põhistatud.
157.Lisaks esitas hageja kohtule disainer Anneliis Tapferi arvamuse (toimiku 2. kd, lk 81-82). Tegemist on tootedisaineriga, kes on muuhulgas osalenud hageja tasakaaluliikuri ümberehitamise projektis. Tema hinnangul on tasakaaluliikurite ühisteks hädavajalikeks elementideks juhtraud, rattad ja neid ühendav platvorm. Anneliis Tapfer on leidnud, et tasakaaluliikuri sõiduasend ja selle juhtimine erinevad jalgrattast. Jalgrattal istutakse ja juhtimine toimub ümber juhtraua telje ringikujuliselt. Tasakaaluliikuril seistakse, käepidemele ei toetata ja juhtimiseks liigutatakse juhtrauda paremale ning vasakule. Inimese käte asend on teistsugune. Järgnevalt on ta oma arvamuses selgitanud, miks muud elemendid ei olnud vajalikult funktsionaalselt, tootmise lihtsustamise ega ohutuse tõttu. Kohus küll nõustub, et disainerina ei vastanud Anneliis Tapfer asjatundliku kasutaja mõistele, kuid tema arvamus tõendab koos Taaniel Tigase arvamusega, et hageja disainilahendustest ja kostja tasakaaluliikuritest tuleneva üldmulje sarnasust loovad elemendid ei ole tingitud tasakaaluliikuritele tehniliselt vajalikest tunnustest. Samuti tõendab tema arvamus, et kostja väited selle kohta, et tasakaaluliikuri ja jalgratta juhtraud täidavad funktsionaalselt sama ülesannet, ei ole põhjendatud.
158.Kostja esitas kohtule tootedisaineri Tarmo Härmaoru hinnangu (toimiku 2. kd, lk 50-57). Tarmo Härmaorg on tootearendusbüroo Ten Twelve OÜ tootedisainer ja tegevjuht alates 2015. aastast. Ta leidis, et nii pädev kasutaja kui ka valdkonna spetsialist eristavad kostja tasakaaluliikurit hageja kaitstud disainilahendustest. Esmapilgul tunduvad liikurid sarnased, kuid üldmulje sarnasuse loovad elemendid, mis on funktsioonilt möödapääsmatud või lähtuvad tootmistehnoloogilisest otstarbekusest. Nende elementide hulka on Tarmo Härmaorg lugenud
juhtraua, konsooli, platvormi ja maastikuvõimelised rehvid. Kohus samas osundab, et rattad koos rehvidega ei kuulunud ühelgi hageja registreeritud disainilahendusel kaitstud elementide hulka.
159.Olulisemateks ja sarnasteks tunnusteks on Tarmo Härmaorg lugenud käepidemed, juhtpuldi ja infoekraani, juhtraua, platvormil asuva konsooli, rattaid ühendava platvormi, metallraamid ja porilauad. Seejärel on Tarmo Härmaorg asunud loetletud tunnuste alusel hindama detailidest tulenevaid erisusi, pidades samas mitmeid detaile kas funktsionaalselt vajalikeks või tavapäraseks jalgratastel või rolleritel. Kohus leiab, et Tarmo Härmaoru arvamus ei tõenda, et hageja registreeritud disainilahendustest ja kostja tasakaaluliikuritest tulenev üldmulje oleks erinev, sest Tarmo Härmaorg ei vasta asjatundliku kasutaja tunnustele. Tegemist on tootedisaineriga, kes on oma arvamuses võrrelnud mitte üldmuljeid, vaid on keskendunud üksikute detailide erinevustele. Kuivõrd tegemist on tootedisaineriga, ei tõenda tema üldsõnalised väited seda, et mõni tema esile toodud detail oleks vajalik tasakaaluliikurile funktsionaalselt või oleks nimelt tasakaaluliikurite puhul muutunud tavapäraseks ja seega autori vabadusastet piiravaks. Tehniliste järelduste tegemiseks Tarmo Härmaorul pädevus puudus ning tema järeldused on põhistamata.
160.Kostja esitas samuti kohtule John Weirathi artikli „Mountain Bike Handlebar Position: Getting the right bar sweep and reach“ („Maastikujalgratta juhtraua asend: õige kaare ja haardeulatuse saamine“, toimiku 2. kd, lk 58-59, tõlge 2. kd, lk 62-63). Kohtu hinnangul ei ole tegu asjakohase tõendiga, sest artiklis kirjeldatakse seda, kuidas saavutada jalgratta sõidu jaoks inimese kätele juhtraua abil optimaalseim asend. Antud juhul ei ole vaidlusaluseks objektiks mitte jalgratas, vaid tasakaaluliikur, millel inimene on erinevas asendis ning kus inimese käte asend on samuti erinev. Juhtraua kaare vajalikkust on artikli autor põhjendanud jalgratturile omases asendis oleva inimesele mugava positsiooni loomisega. Ainuüksi artikli alusel ei saa kohus järeldada, et kostja tasakaaluliikurite juhthoova disain vastas hageja kaitstud disainilahendustele ainuüksi seetõttu, et see oli funktsionaalselt vajalik.
161.Samuti esitas kostja kohtule väljavõtte Euroopa Intellektuaalomandi Ameti juhistest disainilahenduse kehtetuse taotluse kontrollimise kohta (toimiku 2. kd, lk 64). Juhend ei tõenda kostja väiteid, et mõni lahendus oli vajalik selle tehnilise otstarbe tõttu. Tegemist on asjakohatu tõendiga, sest kostja ei ole esitanud vastuhagi ega taotlust hageja disainilahenduste kehtetuks tunnistamiseseks.
162.Erinevate üldmuljete tekkimist soovis kostja tõendada Sandis Prusise ja Kaidi Torniku arvamustega. Sandis Prusis on oma arvamuse (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 103) kohaselt tegelenud aktiivselt tasakaaluliikurite jaemüügiga alates 2016. aastast. Ta leidis, et kostja tasakaaluliikurid on üldmuljelt piisavalt eristatavad hageja ühenduse disainilahendustest nr 000643630-0001 ja nr 002517938-0002. Erineva üldmulje tekkimist põhistas ta siiski detailides esinevate erinevustega. Hageja esitas kohtule omakorda väljavõtte Sander SIA kohta (toimiku 1. kd, lk 142-143), mille kohaselt tegeleb antud ettevõte e-kaubandusega ning tema veebileheks on www.besto24.com. Hageja esitas samuti väljavõtte veebilehelt besto24.com (toimiku 1. kd, lk 144-148), mille kaudu ettevõte tegutseb. Veebilehe väljavõttest nähtub, et ettevõte müüb tähisega „Ecoscooter“ tähistatud kostja liikureid. Seega on tegemist kostja toodete edasimüüjaga ning kohus nõustub hageja väitega, et Sandis Prusis ei olnud arvamuse koostamisel erapooletu.
163.Kaidi Tornik on oma arvamuse (toimiku 1. kd, lk 104) kohaselt tegelenud tasakaaluliikurite müügiga alates 2016. aastast. Samuti on tal alates 2015. aastast teinud ettevalmistusi tasakaaluliikurite müügiks ja külastanud seetõttu erinevaid tootjaid, edasimüüjaid ja rendiettevõtteid. Kaidi Tornik leidis, et kostja tasakaaluliikurid on üldmuljelt erinevad hageja registreeritud ühenduse disainilahendustest nr 000643630-0001 ja nr 002517938-0002. Ta viitas samuti, et erinevad on juhtimist võimaldavad käepidemed, platvormide kuju, rataste porikaitsmed koos kinnituskohtadega ning kiirusemõõdikute asukohad. Ühtlasi väitis Kaidi
Tornik, et praktikas on teatud sarnasused vajalikud tulenevalt tasakaaluliikuri olemusest. Ta pidas tasakaaluliikurite minimaalseteks komponentideks kahte ratast, platvormi, elektroonika paiknemist platvormis ja käepidet.
164.Hageja esitas kohtule väljavõtte veebilehelt anuncia-te.es (toimiku 1. kd, lk 149, tõlge lk 150), millest nähtuvalt müüs Kaidi Torniku ettevõte Hispaanias kostja tooteid. Hageja esitas väljavõtte Euroopa Äriregistrist (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 151-152), mille kohaselt tegeleb Ramisco Invest SL jaemüügiga kirja või Interneti teel ja muuhulgas erinevate sõidukite müügi ja tootmisega. Kohus nõustub, et Kaidi Torniku ettevõte oli kostja toodete edasimüüja, mistõttu ei olnud Kaidi Tornik arvamuse koostamisel erapooletu.
165.Kohus leiab, et Sandis Prusise ja Kaidi Torniku arvamused ei tõenda hageja kaitstud disainilahendustest ja kostja tasakaaluliikuritest tuleneva üldmulje erinevust mitte ainult erapooletuse puudumise tõttu, vaid ka seetõttu, et mõlemad on keskendunud üksikute detailide võrdlemisele, kuid ei ole välja toonud, kuidas nimelt viidatud detailid toovad kaasa tervikuna erineva üldmulje. Kaidi Torniku väide, et osad sarnasused olid tingitud tasakaaluliikurite olemusest, ei ole millegagi põhistatud ning on otseses vastuolus riiklikult tunnustatud eksperti Taaniel Tigase järeldustega.
166.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja on oma tasakaaluliikurite „Outdoors Style F1-S“ loomisel olulises osas kasutanud hageja kaitstud disainilahendustes toodud lahendusi ning kostja toode ei erine üldmuljelt ühestki hageja kaitstud lahendusest. Kostja on menetluses küll üles loetlenud erinevaid detaile, kuid kostja loetletud erinevused ei lähe täielikult kokku isegi kostja enda esitatud tõendites kajastatuga. Erinevused detailides ei ole kaasa toonud erinevust üldmuljes ning hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et kostja on rikkunud hageja õigusi. Kostja ei ole tõendanud, et sarnane üldmulje tema toodete ja hageja kaitstud lahenduste vahel oli tingitud tema toodete disaineri kui autori vabadusastme piiratusest ehk sellest, et üldmuljelt erineva disainiga tasakaaluliikuri loomine võimalik ei olnud.
167.Hageja palus esimese alternatiivse nõudena kohustada kostjat lõpetama hageja registreeritud disainilahendusest nr 000643630-0001 tulenevate õiguste rikkumine, sealhulgas keelata 24 tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“ Eestisse sissevedu ja Eestis turustamine ja kohustada kostjat tulevikus hoiduma hageja registreeritud ühenduse disainilahendust rikkuvate kaupade ehk tasakaaluliikurite mudeliga „Outdoors Style F1-S“ Eestisse sisseveost ja Eestis turustamisest.
168.Määruse 6/202 artikli 19 lg 1 alusel oli hagejal ainuõigus kasutada oma registreeritud disainilahendust ja õigus takistada kolmandat isikut seda loeta kasutamast, kusjuures kasutamiseks loetakse toote valmistamist, pakkumist, turustamist, importi, eksporti või kasutamist, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Kohus leiab asjas kogutud tõendite alusel, et kostja tasakaaluliikurite „Outdoors Style F1-S“ disainis sisaldub hageja kaitstud disainilahendus nr 000643630-0001. Eelviidatud tõendites on hinnatud eraldiseisvalt iga hagejale kuuluva disainilahenduse ja kostja tasakaaluliikuritest tuleneva üldmulje sarnasust, mistõttu on tõendatud, et üldmuljete sarnasuse tõttu on toote loomisel hageja õigusi rikutud. Kuivõrd kostja soovis disainilahendust sisaldavaid tooteid ilma hageja loata Eestisse importida, siin müügiks pakkuda ja turustada, on kostja hageja õigusi rikkunud.
169.Määruse 6/202 artikli 89 lg 1 punktide a ja 6 ning VÕS § 1055 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt oma õiguste rikkumise lõpetamist ja tulevikus rikkumisest hoidumist. Hageja esimene alternatiivne nõue kuulub rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada lõpetama hageja registreeritud disainilahendusest nr 000643630-0001 tulenevate õiguste rikkumine, sealhulgas tuleb kostjal keelata 24 tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“ Eestisse sissevedu ja Eestis turustamine ning kostjat tuleb kohustada tulevikus hoiduma hageja registreeritud
ühenduse disainilahendust rikkuvate kaupade ehk tasakaaluliikurite mudeliga „Outdoors Style F1-S“ Eestisse sisseveost ja Eestis turustamisest. Hageja reastas oma alternatiivsed nõuded ning eelviidatud nõue oli esimene hageja nõue. TsMS § 442 lg 8 kohaselt ei pea kohus alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
170.Lisaks alternatiivsetele nõuetele esitas hageja nõude kohustada kostjat korraldama 24 Maksu- ja Tolliameti poolt kinnipeetud tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“ hävitamine omal kulul Maksu- ja Tolliameti järelevalve all 30 päeva jooksul alates käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest.
171.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.06.2013 määrusega nr 608/2013 reguleeriti intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine tollis. Antud määruse artikkel 23 lg 1 näeb ette, et intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaupa võib tolli järelevalve all hävitada, ilma et oleks vaja kindlaks määrata, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud selle liikmesriigi õiguse alusel, kus kaup avastatakse, kui kauba valdaja on andnud nõusoleku kaup hävitada. Antud juhul keeldus kostja kohtuväliselt sellise nõusoleku andmisest. Määruse artikli 23 lg 3 näeb ette, et kui deklarant või kauba valdaja ei ole kooskõlas artikli 23 lõike 1 esimese lõigu punktiga c ja selles osutatud tähtaja jooksul kirjalikult kinnitanud oma nõusolekut kaup hävitada või kui loetakse, et deklarant või kauba valdaja ei ole andnud nõusolekut kaup hävitada, teavitavad tolliasutused sellest viivitamata otsuse saajat. Otsuse saaja algatab kümne tööpäeva jooksul või kergesti rikneva kauba korral kolme tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest teavitamisest menetluse, et teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud. Käesoleval juhul on hageja vastava menetluse algatanud ning kohus on tuvastanud hageja õiguste rikkumise.
172.VÕS § 1055 lg 3 p 2 kohaselt võib isik, kelle tööstusomandiõigusi rikuti, nõuda rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade ning põhiliselt kaupade tootmiseks või valmistamiseks vajalike materjalide ja seadmete suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist või tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust. Täiendavalt sätestab VÕS § 1055 lg 4, et õigusi rikkuvate kaupade hävitamist võib nõuda, kui rikkumise raskus on proportsionaalne kohaldatava abinõu raskuse ning kolmandate isikute õiguste ja huvidega. Abinõude kohaldamist võib nõuda rikkuja kulul, välja arvatud juhul, kui see oleks ebamõistlik. Isik, kelle suhtes abinõude rakendamist nõutakse, võib taotleda kohtult, et abinõude rakendamise asemel kohustataks teda maksma isikule, kelle õigusi rikuti, rahalist hüvitist, kui ta ei ole tegutsenud tahtlikult ega hooletult, abinõude rakendamisest tekiks talle ebaproportsionaalselt suur kahju ja rahalist hüvitist võib pidada abinõude rakendamist taotlenud isiku jaoks piisavaks kompensatsiooniks.
173.Seega on hagejal õigus nõuda tema õigusi rikkuvate tasakaaluliikurite hävitamist. Kostja ei ole kauba hävitamise nõudele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole väitnud, et hageja soovitud abinõu kohaldamine oleks ebamõistlik. Kohtu hinnangul on rikkumise raskus proportsionaalne kaupade hävitamise nõudega. Kostja ei ole väitnud, et abinõu kohaldamine tema kulul oleks ebamõistlik ega ole taotlenud kohtult abinõude kohaldamise asemel hagejale rahalise hüvitise maksmist. Kuna kohus on tuvastanud hageja õiguste rikkumise, kuulub hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada korraldama 24 Maksu- ja Tolliameti poolt kinnipeetud tasakaaluliikuri mudeliga „Outdoors Style F1-S“ hävitamine omal kulul Maksu- ja Tolliameti järelevalve all 30 päeva jooksul alates käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest.
174.Käesolevas asjas rahuldas kohus 13.06.2017 määrusega osaliselt hageja hagi tagamise taotluse ja keelas Maksu- ja Tolliametil otsusega nr 12-1-6/0116-1 kinni peetud 24 tasakaaluliikuri vabastamine kuni käesolevas tsiviilasjas jõustunud kohtulahendiga menetluse lõppemiseni. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud
hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromisslepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Antud juhul tuleb 13.06.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
175.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
176.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 22 668,88 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Hageja õigusabikulud olid 18 940 eurot. Advokaadibüroo Ellex Raidla (endine Primus) advokaadid on osutanud hagejale õigusteenuseid kokku 94,7 tundi, tunnihinnaga 200 eurot. Seega on hageja õigusabikulud kokku 18 940 eurot (= 94,7 × 200). Nimetatud summale ei lisandu käibemaks. Hageja leidis, et arvestades vaidluse uudsust ja keerukust on õigusabi tunnihind põhjendatud.
177.Lisaks kandis hageja tõlkekulusid summas 768,88 eurot. Tõlkekulud olid vajalikud ja põhjendatud, sest hageja on välisriigi äriühing ning hageja esindajad ei valda eesti keelt, mistõttu oli tarvilik olulisemate menetlusdokumentide inglise keelde tõlkimine. Hageja äriregistri väljavõte tuli tõlkida eesti keelde. Ühtlasi kandis hageja eksperdiarvamusega seotud kulusid summas 2460 eurot. Tegemist on Taaniel Tigase eksperdiarvamuse koostamise kuluga ja Anneliis Tapferi arvamuse koostamise kuluga. Ühtlasi on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv 500 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt.
178.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ja pidas neid ülepaisutatuteks. Kohus nõustub kostja vastuväidetega osaliselt. Esmalt leiab kohus, et arvestades vaidluse keerukust, on hageja esindaja tunnitasu suurus 200 eurot ilma käibemaksuta põhjendatud. Küll aga leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamisel on osaliselt ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirjas on ühtlasi kajastatud toiminguid, mis ei olnud menetluses vajalikud.
179.Kohus ei loe põhjendatud ajakuluks 05.06.2017 kulunud 2 tundi hagi lisade tõlkimiseks, sest tõlkekulude kohta on hageja esitanud eraldiseisvad arved. Kohus ei loe põhjendatud ajakuluks kokku kulu 5,75 tunni ulatuses, mis oli vajalik hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esindajaks oli vandeadvokaat, kes oleks saanud koheselt esitada kohtule puudusteta hagiavalduse ja puudusteta hagi tagamise taotluse. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal kulunud 23.10.2017 menetlusdokumendi koostamiseks ja sellega seotud analüüsideks kokku 23,9 tundi, kuid antud ajakulu on selgelt üle paisutatud. Hageja menetlusdokument oli esitatud 7,5-l lehel ning see ei sisaldanud varasemate menetlusdokumentidega võrreldes uusi seisukohti. Osaliselt oli dokumendis sisalduv õiguslik käsitlus asjakohatu. Kohus loeb põhjendatud ning mõistlikuks ajakuluks 7 tundi. Asjakohatu on ajakulu 1 tund, mille esindaja kulutas võrdlustabeli koostamiseks, sest sellise tabeli koostamiseks kohus ettepanekut ei teinud ning tegemist oli asjakohatu hageja seletusega.
180.Kohus ei loe põhjendatud ajakuluks 10.11.2017 kulunud aega 0,75 h informeeritud kasutaja küsimuste vastamise metodoloogia koostamiseks, sest vastavat metodoloogiat ei palunud kohus
hageja esindajal koostada ning seda ei esitatud kohtule. Kohus ei loe põhjendatuks ka ajakulu 0,8 tundi protokolli parandamise taotluse koostamiseks, sest taotlus oli põhjendamatu ja jäi rahuldamata. Põhjendamatud on 05.12.2017, 12.12.2107, 14.12.2017, 15.12.2017, 27.12.2017 ja 04.01.2018 tehtud toimingud kokku 7,05 tunni ulatuses, sest kohtumenetluses ei olnud vajalik kostjaga koos ühise küsimustiku või nimekirjade koostamine või koos tasakaaluliikurite ülevaatamine. Kohus tegi vaid pooltele ettepaneku leida ühine asjatundlik kasutaja, kuid pooled sellise kasutaja osas kohtule ettepanekut ei teinud. Kui selline asjatundlik kasutaja oleks leitud, oleks kohus ise määratlenud talle esitatavad küsimused ning toimingud, mida ta oleks pidanud tegema. Samuti ei nõustu kohus, et alternatiivse nõude koostamisele ja kõnele kliendiga sai kokku aega kuluda 2 tundi. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Kogumis ei loe kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks 35,25 tunni ulatuses. Hageja õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud 94,70 tundi – 35,25 tundi = 59,45 tunni ja 11 890 euro ulatuses.
181.Lisaks õigusabikuludele loeb kohus hageja põhjendatud kuludeks tõlkekulusid summas 768,88 eurot, asjatundjate arvamuse koostamise kulusid summas 2460 eurot ning kulu riigilõivule summas 500 eurot. Kogumis on hageja põhjendatud menetluskulud 11 890 eurot + 768,88 eurot + 2460 eurot + 500 eurot = 15 618,88 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskuludena 15 618,88 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 15 618,88 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.