Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

2-18-4173 Avalduse kohaselt on Xxxavaldajat korduvalt peksnud ja lükanud ning see on fikseeritud ka erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). Ta on avaldaja suhtes ka vaimselt vägivallatsenud avaldaja kodus, teda alandades ja sõimates. Viimaste füüsilise vägivalla juhtumitega 20.11.2017 ja 26.02.2018 seoses algatati kriminaalmenetlus ning kohus karistas puudutatud isikut vabadusekaotusliku karistusega tingimisi. Xxxon tema ja avaldaja kooselu vältel avaldajat pidevalt alandanud, lükanud, tõuganud ja kontrollinud. Alates aastast 2008 on ta kasutanud regulaarselt füüsilist vägivalda. Puudutatud isiku poolne kontrolliv käitumine ja füüsiline vägivald avaldaja suhtes on aina suurenenud, mistõttu kardab avaldaja Xxxväga. 16.04.2018 avalduse täienduse kohaselt ei ela puudutatud isik enam avaldajaga koos. Puudutatud isikule on ajutiselt eraldatud sotsiaalpind xxx. Ärakuulamisel avaldas Xxx, et ei arva, et ähvardav vabadusekaotuslik karistus võiks mõjutada puudutatud isikut tema ähvardamisest või ründamisest loobuma. Ka enne ärakuulamist kohtus lõi Xxxteda vastu õlga. Lühem aeg kui 3 aastat on ebapiisav. Xxxon käinud ka hiljuti avaldaja korteris karjumas ja ähvardamas. Ta tuleb pidevalt avaldaja korterisse tagasi, nõuab igasuguseid asju, loobib avaldajat asjadega ning nõuab raha. Avaldaja on pidanud sageli politsei kutsuma. Oma isiklikke asju ei ole puudutatud isik siiani ära viinud. Avaldaja lubaks tal tulla asjade järele ainult politsei juuresolekul. Teiste isikute juures viibimine probleemi ei lahenda. Hetkel puudub koht, kuhu Xxxasjad hoiule viia. Jagamata ühisvara neil ei ole. Avaldaja on pidanud sageli vahetama telefoninumbrit, et puudutatud isik tema numbrit teada ei saaks. Puudutatud isiku seisukoht Xxxei olnud avaldusega nõus ning leidis, et kõik avaldaja väited on valed. Tal on õigus minna oma asjadele järele ning hetkel ei ole tal asju kuskile viia. Avaldajaga ei ole võimalik rahumeelselt rääkida. Puudutatud isikul ei ole praegu elukohta, ühiselamust kolitakse ta kolme päeva pärast välja. Xxxei ole avaldajat ähvardanud, see on vale. Viimasel ajal ei ole ta avaldajaga rahulikult rääkinud, avaldaja ise ignoreerib ka häid suhteid. Telefonis ei ole puudutatud isik ka avaldajat ähvardanud, praegu ma ei saakski ta teha, kuna avaldaja lülitas telefoni välja. Puudutatud isik leidis, et ta ei ole vägivaldne. Avaldaja on kõike teinud korteri nimel, et Xxxsealt välja saaks tõsta. Xxxkirjutas oma osa sellest korterist 10 aastat tagasi avaldaja nimele. Nüüd enam kokkulepped ei pea. Kohtumääruse põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 7 vaatab kohus avalduse lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamiseks isikuõiguste kaitseks läbi hagita menetluses. TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 teise lause kohaselt võib kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

2-18-4173 Riigikohus on lahendis 3-2-1-91-14 p 17 juhtinud tähelepanu sellele, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3). Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku käitumist saab pidada avaldaja isikuõigusi rikkuvaks ning tema tervist ja elu ohustavaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõttes, mistõttu on avaldaja taotletud kaitseabinõu sobiv meede puudutatud isiku piiramiseks. Kohus tugineb oma järeldustes AS Kallavere Haigla 26.02.2018 ja 28.11.2017 vigastuste dokumenteerimise kaardis tuvastatule (tl 6, 6), samuti Harju Maakohtu 28.02.2018 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-18-1734 (tl 4-5) ning samas asja läbi viidud 27.02.2018 kohtuistungi protokollist (tl 27) nähtuvale. Eeltoodu kohaselt on Xxxenam kui ühel korral tekitanud Xxxtahtlikult kehavigastusi. Puudutatud isiku väited selle kohta, et ta avaldaja suhtes vägivaldne ei ole, lähevad suurel määral vastuollu kriminaalmenetluses tuvastatuga. Kohus tugineb oma järeldustes ka menetlusosaliste ärakuulamisel saadud vahetule muljele. Vaatamata Xxxkinnitustele, et ta avaldaja suhtes vägivaldne ei ole, oli ka ärakuulamisel kohtus selgelt tajutav puudutatud isiku poolne vaimse vägivalla kasutamine avaldaja suhtes (pidev avaldaja jutule vahelesegamine äärmiselt ebasõbralikus toonis, kuri hääletoon, teise poole alandamise püüd) ning kohtule oli tajutav ka füüsilise vägivalla kasutamisega ähvardamine puudutatud isiku kehakeele kaudu. Tajutav oli ka see, et puudutatud isikuga ühes ruumis viibimine tekitas avaldajale hirmu. Kohus leiab, et taotletud abinõude kohaldamine võimaldab ära hoida avaldajat ähvardavat isikuõiguste rikkumist. Kohtule esitatud avaldusest nähtuvalt puudub menetlusosalistel otsene vajadus omavahel kokku puutuda, avaldaja eluasemeks olev korter puudutatud isikule ei kuulu (tl 15-17) ning see ei ole registreeritud ka tema elukohana (tl 19). Seetõttu on kohus seisukohal, et lähenemiskeeld ei riiva puudutatud isiku õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Muu abinõu, millega oleks rikkumist võimalik sama tõhusalt vältida ja mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem, kohaldamist kohus võimalikuks ei pea. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb valdavas ulatuses rahuldada. Avaldaja on taotlenud ka kohaldada keeldu helistada avaldaja telefoninumbrile xxx ning saata sellele numbrile tekstisõnumeid. Samas on avaldaja kinnitanud, et ei kasuta enam seda numbrit. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud ei ole keelata puudutatud isikule ülaltoodud numbrile helistada. Ka on Xxxveel mõned asjad avaldaja korteris ning varem või hiljem tekib vajadus need sealt kätte saada. Kuna kumbki pool elektronposti ei kasuta (vähemalt ei nähtu meiliaadressi olemasolu avaldusest, seisukohtadest ega rahvastikuregistrist), ei ole füüsilise

2-18-4173 lähenemiskeelu kohaldamisel peale telefoni muud võimalust kokku leppida avaldaja korterisse jäänud puudutatud isiku isiklike esemete üleandmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.