Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Pärandi hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.

käesoleva

kohtumääruse

kättetoimetamisest

Kohtla-Järve

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tuginedes pärimisseaduse (PärS) § 111 lg 6 teatas Jõhvi notar Kristel Jänese 08.03.2018.a Viru Maakohtule 08.02.2012.a surnud M. K. pärandvarale hoiumeetmete rakendamise vajadusest. Notari menetluses on M. K. pärimisasi. Pärimismenetluse algatas Kohtla-Järve linn. Pärimismenetluses on väljastatud pärimistunnistus, mille kohaselt on pärijaks tema poeg Sergei K. (IK xxx, kelle elukoht ei ole teada. Pärija pärimismenetluse käigus notariga ühendust ei võtnud, pärija suhtes on läbi viidud üleskutsemenetlus ja edastatud teade testamendis toodud aadressile, kuid pärijaga ei olnud võimalik ühendust saada. Ei ole teada, kas pärandvara, sh pärandvara hulka kuuluvat korteriomandit asukohaga xxxlinn, mille reaalosaks on korter nr 1, registriosa nr 2692807, keegi valdab või kasutab. 14.03.2018 Viru Maakohtu määrusega algatas kohus hagita menetluse M. K. pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. 28.03.2018 esitas puudutatud isik, Kohtla-Järve Linnavalitsus kohtule seisukoha, milles märgib, et korteris aadressil: xxx puudub kütte- ja veevarustust ja seda korterit ei saa kasutada ja käsutada ning lähiajal maja muutub elamiskõlbmatuks, seega hooldaja määramine ei ole otstarbekas. 30.05.2018 kell 15.00 kohtunik Olev Mihkelson istungisekretäri Svetlana Padda, Kohtla- Järve

linnavalitsuse esindaja J. S. ja Sompa linnaosa spetsialisti V. M. juuresolekul teostas paikvaatlust aadressil: xxx. Korteris on aknad ja uksed ees, uks on suletud. Naabri sõnul, kes elab selles majas ca 60 aastat, peale M. K. surma ca 4 aastat ei ole keegi selles korteris käinud. Naaber väitis, et M. K.’i poeg elab xxx’is ja Eestisse tulla ei saanud. M. K. läks oma tütrega riidu ja tütar ei ilmunud isegi ema matustele, tütre elukoht on teadmata. Naaber teatas, et selles majas puudub keskküte ja terve maja peale elab 2 inimest, seda kinnitas ka Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja J. S. ja teatas ka seda, et linn ei taha maja keskküttega varustada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et tuleb rakendada hoiumeetmed M. K. pärandvara suhtes. Kohus tuvastas, et M. K. ́ile kuulus korter asukohaga: xxx M. K. suri 08.02.2012. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 p 1, 2, 3 ja § 111 lg 3 kohaselt, pärandaja surma korral rakendab kohus pärandvara hoiumeetmeid, kui: pärija ei ole teada; pärija ei viibi pärandvara asukohas; või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. PärS § 110 lg 2 alusel pärandvara hoiumeetmed on: pärandvara valitsemise korraldamine ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Pärimisseaduse mõttest tulenevalt hooldaja määratakse eelkõige pärandvara valitsemiseks (näiteks PärS § 112 lg 1), kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. Kohtule ei ole teada pärija asukoht ega see kas pärija on pärandi vastu võtnud. Kohus leiab, et M. K. pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamine kaitseks nii pärija(te) kui ka võlausaldajate huve ning võimaldaks vältida hilisemaid vaidlusi pärandvara suhtes. Pärandvara täpsemat koosseisu on võimalik välja selgitada pärimismenetluses ja inventuuri teostamisel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad alused pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on vajalik pärandvara hoiumeetmena korraldada pärandvara valitsemine. PärS § 112 lg 1 ja 2 kohaselt pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Korterelamus ei ole tegelikult tegutsevat korteriühistut, sest tegelikult elab selles elamus kaks korteriomanikku. Korterelamu on välisel vaatlusel heas korras ja ainsaks probleemiks on asjaolu, et Kohtla-Järve Linnavalitsus (või tema taotlusel vastava teenuse osutaja) on katkestanud hoone varustamise keskküttega. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides ja kohese hüvituse eest. Põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ..., välja arvatud seadusega sätestatud korras. Maakohus leiab, et hooldaja määramata jätmine võib kahjustada pärijate seadusega kaitstud õigusi ja sellega seoses tuleb nimetada pärandi hooldaja. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt Kohtla-Järve linnavalitsus ei või olla pärandvara hooldaja ning kohtule ei ole teada muid

isikuid, kes sooviks olla pärandava hooldaja. Kohus määrab M. K. pärandvara hooldajaks Kohtla-Järve Linnavalitsuse. PärS § 112 lg 3 p 1, p 3 p 4 kohaselt, hooldaja on kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele. Vastavalt TsMS § 590 lg 1 hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. PärS § 115 kohaselt, kohus lõpetab pärandvara hoiumeetmed, kui on ära langenud käesoleva seaduse §-des 110 ja 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused. TsMS § 586 lg 2 kohaselt hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale. PärS § 112 lg-te 4 ja 7 alusel hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 590 lg 1 alusel paneb kohus pärandi hooldajale kohustuse esitada kohtule aruanded üks kord aastas, iga aasta 06. juunil. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 06. juunil 2019.a. TsMS § 590 lg 2 kohaselt märgitakse aruandes esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141. PärS § 138 kohaselt, notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Kui pärand avanes välisriigis, määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. Kui pärand avanes välisriigis ja pärandvara hulka ei kuulu Eestis asuvat kinnisasja, määrab notar kohtutäituri omal äranägemisel. PärS § 139 lg 1-7 kohaselt, inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme kohaldamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad käesoleva seaduse §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt, pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks tuleb inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Sama § lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

üleriigilise levikuga päevalehes teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: teade pärandaja surmast ja sellest, et pärija või muu õigustatud isik nõuab pärandi inventuuri; üleskutse pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates; nõudest või õigusest tähtaegselt teatamata jätmise tagajärjed. Üleskutsemenetluses ei pea teatama nõuetest, mis on tagatud käsipandiga või avalikku registrisse kantud pandiga, samuti käesoleva seaduse §- des 131–133 nimetatud nõuetest. PärS § 141 lg 1, 2 kohaselt, pärandvara nimekirja kantakse pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja käesoleva seaduse § 140 lõikes 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Vastavalt PärS § 145, kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Kohus on seisukohal, et pärandi inventuuri tegijaks tuleb määrata kohtutäitur Risto Kütt, kellele annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks, kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Tulenevalt PärS § 114 pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. TsMS § 586 lg 2 kohaselt, hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Tagatise nõue PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141. TsMS § 584 kohaselt, kohus võib pärandi hoiumeetmete rakendamise avalduse esitajat või isikut, kelle huvides pärandi hoiumeetmeid rakendatakse, kohustada tasuma pärandi hoiumeetmete rakendamise kulude katteks selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pärandvarast selleks ei jätku. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata Kohtla-Järve Linnavalitsusel tuleb tasuda tagatisena Rahandusministeeriumi kontole kohtutäituri tasu 50 EUR, 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest alates.

Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.