XX hagi osaühingu Y vastu saamatajäänud töötasu, puhkusehüvitise ja viivise ning lisanduva viivise nõudes ja osaühingu Y hagi XX vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.02.2018.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
XX apellatsioonkaebuse hind 5157,90 eurot ja osaühingu Y vastuapellatsioonkaebuse hind 7404,99 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
ja
osaühingu
Y
nende Hageja I / kostja II (apellant ja vastuvastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja I / hageja II (vastustaja ja vastuapellant): osaühing Y (registrikood XXXXXXXX), tehinguline esindaja Reet Rattur
Kohtuistungi toimumise aeg
01.06.2018.a
Istungil osalenud isikud
Hageja I XX ja hageja I tehinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar ning kostja I tehinguline esindaja Reet Rattur
Resolutsioon:
1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.XX tasub osaühingule Y kokku 2800 eurot hiljemalt 15.07.2018.a. Selle summa tasumisega loevad pooled kõik nendevahelised nõuded lõppenuks. Juhul kui XX ei tasu nimetatud summat nimetatud kuupäevaks, kohustub ta tasuma viivist alates 15.07.2018.a seaduses sätestatud määras võlgu olevalt summalt.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 27.02.2018.a otsus. 1(5)
Tsiviilasi nr 2-17-2649
3.Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Tagastada XX-le pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 162,50 eurot XX pangaarvele nr XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank).
6.Tagastada osaühingule Y pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 237,50 eurot Y OÜ pangaarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX (Luminor Bank AS). Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Eelnev menetluse käik
1.Tööinspektsiooni Pärnu Inspektsiooni töövaidluskomisjon (TVK) vaatas ühes menetluses läbi hageja I (töötaja) avalduse kostja I (tööandja) vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes ning tööandja avalduse töötaja vastu kahju 9999 euro hüvitamise nõudes. 17.01.2017.a otsusega töövaidlusasjades nr 4-1/2301/16 ja 4-1/2663/16 rahuldati töötaja avaldus osaliselt ning mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja 2016.a augusti ja septembrikuu töötasu 695 eurot ning puhkusehüvitis 28 kalendripäeva eest 705,60 eurot. TVK ei rahuldanud töötaja nõuet puhkusehüvitise saamiseks 2677,40 euro osas ja jättis täielikult rahuldamata tööandja avalduse kahju hüvitamiseks. Töötaja hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2.Töötaja palus 27.04.2017.a hagiavaldusega mõista tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1454,64 eurot, puhkusehüvitise 705,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 08.09.2016.a – 27.04.2017.a eest 109,37 eurot ja edasiulatuva viivise hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt töötas töötaja tööandja juures lammutajana alates 01.09.2015.a. Lisaks oma põhitööle asendas ta puuduolevaid veokijuhte. Tööleping oli suuline. Töötaja töötas 2016.a augustikuus 23 tööpäeva ja septembris 6 tööpäeva. Seega pidi töötaja saama 2016.a augustikuu eest kollektiivlepingust tulenevalt vähemalt 620 eurot brutos ja septembrikuu eest 169 eurot. Töötaja töö puhul oli kombineeritud veoauto juhi ja lisaseadmega töötamise ülesanded. Töötaja ei teostanud käsitsi lammutustöid, vaid ladustas ja viis ära ehitusjäätmeid. Ta töötas mehhanismidega, vedades objektidel lammutusjäätmeid, mida lammutasid teised töötajad, tõstis neid konteinerisse, konteineri veokile, samuti tegeles tööandja korraldusel riigisiseste veostega. Sarnase töö tasu oli 2016.a III kvartalis 6,27 eurot. Töösuhe lõppes 08.09.2016.a. Töötaja töötas 2016.a augustikuus 184 tundi ja septembris 48 tundi, kuid ei ole selle eest raha saanud. Kokku on töötajal saamata seega 1454,64 eurot (232 tundi × 6,27 eurot). Töötaja ei puhanud, mistõttu on tal õigus lisaks saamata jäänud töötasule ka puhkusehüvitisele 705,60 eurot ((168 tundi × 4,50 eurot) ÷ 30 päeva × 28 päeva) kasutamata 28 puhkusepäeva eest. Tööandja vastuväited
3.Tööandja vaidles töötaja hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Töötaja sai nii töötasu kui ka puhkusehüvitise sularahas. Tööandja ei vaielnud vastu töötaja töötatud ajale. Väljamakset tõendab Maksu- ja Tolliametile esitatud TSD deklaratsioon. Sarnaselt sai töötaja töötasu ka enne 2016.a augustit. Väljamakse dokumendile ei andnud töötaja allkirja, sest ta oli eelpensionil, mille oleks töötasu saamine välistanud. Viivisenõue on aegunud, sest seda ei esitatud TVK menetluses. Tööandja kinnitusel oli poolte kokkulepe töötasuna 430 eurot brutokuutasuna, mis on tunnitasuna 2,54 eurot tunnis. Tööandja ei ole riigisisese veoseveoga tegelev ettevõte ega Autoettevõtete Liidu liige. Töötaja peamine ülesanne ei ole olnud veosevedu. Töötaja peamised tööülesanded olid otsesed lammutustööd, mida tehti käsitsi – eemaldati vanu detaile ja pandi neid konteinerisse ning alles selle järgselt tuli need konksliftiga
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-2649 sõidukile tõmmata ja ära vedada. Töötaja käsutuses oli üks veok, ehitusmasinaid hoonete õhkimiseks ei olnud. Tööandja hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
7.Tööandja palus 17.02.2017.a hagiavalduses mõista töötajalt välja kahju hüvitise 10 069,29 eurot ja sellelt viivise alates hagi esitamisest põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt põhjustas XX 08.09.2016.a Ugala teatri objektil tööandja veoki ja tõsteseadme kasutamisel ebaõigete töövõtete rakendamise tagajärjel kahjujuhtumi. Töötaja kasutas tõsteseadet pinnase olulises külgkaldes, mis tõi kaasa veoki ümbermineku ning paiskumise vasakule küljele. Veokiga koos paiskus ümber ka sellel paiknenud mobiilne tõsteseade, mis sai olulisi kahjustusi. Tõsteseade oli 31.08.2016.a ülevaatuse läbinuna töökorras, kuid ei olnud kindlustatud. Kui töötaja oleks paigaldanud veoki pinnase kaldega risti, mitte piki kallet, siis ei oleks ümberminekut toimunud. Sõiduki massijaotuse põhimõtete järgimine on iga veoauto juhi kohus. Töötaja oli veoki ja sellel paikneva tõsteseadmega töötanud töölepingu alusel alates 01.09.2015.a ja enne töövõtu korras ning käinud sõidukit koos tööandja juhatuse liikme RR-ga ka Hollandis ostmas ja Eestisse toomas, läbides seadme kasutamise väljaõppe. Töötaja töötas sõiduki ja tõsteseadmega alates sõiduki ostmisest ja tegi seda töövõtulepingu alusel. Töötajal oli C-kategooria mootorsõiduki juhiluba. Töötajal oli pikaajaline tööstaaž veoautojuhina veoki massijaotuse kohta vajalikke teadmisi nõudvatel töödel ja ametikohtadel. Tööandja vähendas nõuet 20% ulatuses, kuivõrd nähes veoki paigutamist külgkalde tingimustesse, ei jõudnud ta enam hoiatada, et veok võib ümber minna. Kahju hüvitis koosneb järgmistest summadest. Veoki ja tõsteseadme taastamise ja vahetamise kulu oli 8311,25 eurot ja veoki varuosade kulu 129,36 eurot. Tööandja ei saanud veokit remontimata ja osade ning tarvikute soetamiseta kasutada. Veok oli remondis 08.09.2016.a – 01.11.2016.a. Asendusseadme kasutamise kulud Paikuse objektil, Sääse ja Ahaste objektil, Seljametsa lasteaia objektil, Sääse 4 objektil ja Ahastes olid kokku 4146 eurot. Tööandja oli nõus loobuma arvel nr A00201 märgitud teenustest 02.09.2016.a ja 07.09.2016.a kogusummas 100 eurot, sest need veod on arvetel märgitud varasema kuupäevaga kui kahjujuhtum. Töötaja vastuväited
8.Töötaja vaidles tööandja hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Töötaja ei vaidlustanud kahju tekkimise aluseks oleva sündmuse faktilisi asjaolusid. Tööandja ei ole tõendanud, et tõsteseade oli täielikult töökorras, sest puuduvad andmed viimasest tehnilisest kontrollist. Tõsteseade oli küll põhimõtteliselt töökorras, kuid kronstein oli enne juba pragusid täis, millest töötaja rääkis korduvalt tööandjale, kuid tööandja andis korralduse tööd jätkata. Sõiduki ümberpaiskumise dünaamika modelleerimist ning tõsteseadme mehhanismi vigastuste tekkepõhjuse detailset analüüsi lõplike elementide meetodil ei ole tehtud. Sõiduki ostmisel 2014.a juulis Hollandis ei korraldatud töötajale väljaõpet. Töötajale ei ole tutvustatud tõsteseadme kasutamise juhendit ega korraldatud vastavat väljaõpet. Tööandja juhatuse liige ei ole ise kompetentne töötaja juhendamiseks. Varasemalt ei töötanud töötaja tõsteseadmega autol ega lammutustöödel. Peatöövõtja ega omanikujärelevalve ei andnud töötajale juhiseid. Tööandja, nähes veoki külgkaldesse minemist, ei jõudnud töötajat sellest hoiatada, mis vabastab töötaja vastutusest täielikult. Veoki ja tõsteseadme väärtus oli remondikuludest väiksem. Remondikulud on ülepaisutatud. Uue tõsteseadme võimsus on suurem. Esitatud arvel on kajastatud teenused, mis on osutatud enne kahjujuhtumi toimumist. Tööandjal endal on vaid üks veok ja lammutustööde tellimuse saamisel on ta alati tellinud teistelt firmadelt autosid juurde. Tööandja veok töötas Ugala Teatri objektil ja pidi pärast selle lõppemist minema Roosna-Allikul asetsevale objektile. Tegemist ei olnud tööandja objektidega ja teenus ei olnud vajalik temale endale. Ta esitas arved objektide omanikele või tellijatele.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-2649 Esimese astme kohtu otsus
9.Pärnu Maakohus tegi 27.02.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.08.2016.a – 08.09.2016.a eest 551,92 eurot ning hüvitise kasutamata jäänud 28 kalendripäeva põhipuhkuse eest 410,33 eurot ja viivise nimetatud summadelt kuni hagi esitamiseni ajavahemiku 08.09.2016.a – 27.04.2017.a eest 48,86 eurot ja viivise arvestatuna võla põhiosalt (s.o 962,25 eurolt) alates 27.04.2017.a kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Maakohus rahuldas sama otsusega tööandja hagi töötaja vastu osaliselt ja mõistis töötajalt tööandja kasuks välja kahju hüvitise 4220,31 eurot, viivise nimetatud summalt alates 17.02.2017.a kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras ning tasaarvestas väljamõistetud summad ja mõistis tasaarvestuse tulemusena töötajalt tööandja kasuks välja 3209,20 eurot ja viivise nimetatud summalt alates 17.02.2017.a kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Töötaja apellatsioonkaebus
10.Maakohtu otsuse peale esitas töötaja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha uue otsuse, millega mõistetakse tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 789 eurot või alternatiivselt 1454,64 eurot ajavahemiku 01.08.2016.a 08.09.2016.a eest ja puhkusehüvitis 705,60 eurot, viivis põhinõudelt ajavahemiku 08.09.2016.a - 27.04.2017.a eest 75,90 eurot (põhinõudelt 1494,60 eurot) või alternatiivselt 109,70 eurot (põhinõudelt 2160,24 eurot) ja viivis põhinõudelt alates 28.04.2017.a kuni põhinõude täitmiseni ja töötajalt tööandja kasuks kahjuhüvitis 754,35 eurot. Töötaja palus väljamõistetud summad tasaarvestada. Tööandja vastuapellatsioonkaebus
11.Maakohtu otsuse peale esitas tööandja vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti tööandja kahjuhüvitise nõue 5848,98 euro ulatuses rahuldamata ja töötaja hagi rahuldati, ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi 10 069,29 euro hüvitise ja viivise nõude osas ja jätta töötaja nõuded rahuldamata. Vastustaja seisukoht
12.Nii töötaja kui ka tööandja vastustajatena vaidlesid üksteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta vastaspoole kaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse vastaspoole poolt vaidlustatud ulatuses muutmata. Menetluse käik
13.01.06.2018.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Apellandid palusid tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
14.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-2649
15.Apellandid taotlesid kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuuluvad need taotlused rahuldamisele. Töötaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 325 eurot. Sellest pool, s.o 162,50 eurot tuleb talle tagastada. Tööandja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 475 eurot. Sellest pool, s.o 237,50 eurot tuleb talle tagastada.
16.Kuivõrd pooled loobusid käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.