2-17-119164 Polarfoam OÜ hagi Xxxvastu võla ja viivise tasumise nõudes 8 014, 46 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Polarfoam OÜ (12240732), asukoht Rohuneeme tee 1/7, 74001 Viimsi vald Hageja esindaja: Martin Kruus, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, menetluspost: [email protected] Kostja: Xxx(xxx), elukoht xxx, e-post: vxxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Polarfoam OÜ nõue summas 3 650,34 eurot (põhinõue summas 3 110,40 eurot ja viivis summas 539,94 eurot) läbi vaatamata seoses nõude osalise tagasivõtmisega.
2.Ülejäänud osas Polarfoam OÜ hagi Xxxvastu võla ja viivise tasumise nõudes rahuldada.
3.Välja mõista XxxPolarfoam OÜ kasuks 4 364,12 eurot (põhivõlg 896,83 eurot ning viivis 3 467,29 eurot). Menetluskulude jaotus
4.Jätta hageja menetluskulud 54% ulatuses Xxxkanda. Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole.
5.Välja mõista XxxPolarfoam OÜ menetluskulu 691,20 eurot Polarfoam OÜ kasuks.
6.Välja mõista XxxPolarfoam OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (691,20 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.06.09.2017 esitas Polarfoam OÜ (hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxx(kostja) ja OÜ Farmerstone (endine ärinimi Fassaadikeskus OÜ) vastu 6 400 euro saamiseks. Kohus tegi 14.09.2017 võlgnikele makseettepaneku, nõue koos menetluskuludega kokku oli 6 612 eurot. Xxxesitas 14.09.2017 nõudele vastuväite. OÜ Farmerstone suhtes koostas kohus eraldi määrusena maksekäsu vastavalt TsMS § 489 lg-le 1. Seoses Xxxvastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue Xxxvastu anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). 23.10.2017 määras kohus jätkata nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat tähtajaks esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 06.11.2017 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse ja viivise tasumiseks ning kohus võttis 30.11.2017 hagi menetlusse. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
2.Hagiavalduse kohaselt kostja on hagejale võlgu. Hageja sõlmis 15.07.2016 Fassaadikeskus OÜ-ga müügilepingu isolatsioonimaterjali müümiseks. Hageja müüs Fassaadikeskus OÜ-le kokku kuuel korral isolatsioonimaterjale, esitades selle eest igakordselt arve. Fassaadikeskus OÜ sattus arvete tasumisega koheselt viivitusse. Neli esitatud arvet on tasumata ning üks arve on tasutud üksnes väikeses osas. Kostja võttis sama lepinguga endale kohustuse vastutada kõigi müügilepingust tulenevate Fassaadikeskus OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Hageja nõuab põhivõlgnevuse ja viivise tasumist kostjalt kui solidaarvõlgnikult. Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks põhivõla tasumist summas 4 007,23 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga ületab arvestatud viivis põhivõlgnevust enam kui kahekordselt, mistõttu vähendab hageja viivisenõuet ja nõuab selle tasumist põhikohustusega võrdses määras. Kokku nõuab hageja, et kohus mõistaks hagejalt välja 8 014,46 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata. Hageja on esitanud kohtule valeandmeid. Hageja nõuded on tasaarvestatud. Hageja üritab kostjalt kui käendajalt raha välja pressida ja tegemist on pettusega.
Viivis on arusaamatu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hageja nõue summas 3 650,34 eurot (põhinõue summas 3 110,40 eurot ja viivis summas 539,94 eurot) tuleb jätta läbi vaatamata seoses nõude osalise tagasivõtmisega hageja poolt. Ülejäänud osas tuleb hageja nõue võla ja viivise tasumiseks rahuldada.
5.26.01.2018 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, milles avaldas, et võtab osaliselt haginõude tagasi (tl 47-48). Hageja selgitab, et eksimuse tõttu on tal jäänud tähelepanuta asjaolu, et Fassaadikeskus OÜ on vastuseks hageja 01.02.2017 e-kirjale (tl 40) edastanud tasaarvestamiseks enda arve (tl 38). Arve nr 20160809/M summas 1 566 eurot ja arve nr 20160830/M summas 1 566 eurot on Fassaadikeskus OÜ tasaarvelduse teel tasunud 02.02.2017 summas 3 110,40 eurot (tl 38). 21,60 eurot arvest nr 20160830/M ja arve nr 20160909/M tasus Fassaadikeskus OÜ 31.03.2017. Eelnevast tulenevalt loeb hageja arvete nr 20160809 ja nr 20160830 alusel tekkinud põhikohustuse tasaarvestuse teel täidetuks summas 3 110,40 eurot Fassaadikeskus OÜ poolt arve koostamise kuupäeval, s.o. 02.02.2017. Hageja vähendab seetõttu vastava summa võrra (3 110,40 eurot) haginõude põhikohustust ning 539,94 euro ulatuses viivist ning võtab hagi selles ulatuses (kokku summas 3 650,34 eurot) tagasi. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 896,83 eurot ning viivis 3 467,29 eurot. Kostja vastuväiteid hageja osalisele nõude tagasivõtmisele ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Nimetatut saab kohaldada ka osas, kui hageja on osaliselt nõude tagasi võtnud. Seega jätab kohus hageja nõude summas 3 650,34 eurot (põhinõue summas 3 110,40 eurot ja viivis summas 539,94 eurot) läbi vaatamata. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Seega ei kuulu hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7.Kohtu hinnangul on tuvastatud ja tõendatud ning käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et: -
hageja, kostja ja Fassaadikeskus OÜ (ostja) on sõlminud 15.07.2016 müügilepingu, millega kostja on võtnud endale kohustuse vastutada solidaarselt Fassaadikeskus OÜ-ga kõigi müügilepingust tulenevate Fassaadikeskus OÜ kohustuste täitmise eest (tl 25-27);
-
müügilepingu alusel müüdud kaupade eest on hageja esitanud Fassaadikeskus OÜ-le kuus arvet: 1) arve nr 20160809/M summas 1566 eurot maksetähtajaga 17.09.2016; 2) arve nr 20160830/M summas 1566 eurot maksetähtajaga 29.08.2016;
3) arve nr 20160909/M summas 314,28 eurot maksetähtajaga 20.10.2016; 4) arve nr 121595/MÜ summas 388,80 eurot maksetähtajaga 03.02.2017; 5) arve nr 121598/MÜ summas 259,20 eurot maksetähtajaga 03.02.2017; 6) arve nr 121619/MÜ summas 248,83 eurot maksetähtajaga 09.03.2017; -
arve nr 20160809/M summas 1 566 eurot on hageja kogu ulatuses tasaarvestanud 02.02.2017;
-
arve nr 20160830/M summas 1 566 eurot on hageja tasaarvestanud summas 1 544,40 eurot 02.02.2017 ning Fassaadikeskus OÜ poolt tasutud summas 21,60 eurot 31.03.2017;
-
arve nr 20160909/M tasus Fassaadikeskus OÜ 31.03.2017;
-
müügilepingu punkti 5.1. kohaselt kui ostja viivitab tasumisega, on müüjal õigus nõuda viivisintressi null koma viis (0,5%) tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest (tl 26).
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida ka lepingust.
9.VÕS § 208 lg 1 sätestab müügilepingu mõiste, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ei ole vaidlust, et hageja on ostjale kaupa müünud, ostja on kaubad kätte saanud, hageja on esitanud ostjale müüdud kauba eest arved, ostja on arved kätte saanud ning need osaliselt tasunud ja hagejaga kokkuleppel vähemalt osaliselt tasaarvestanud. Seega on hageja täitnud endale lepingutega võetud kohustused, kuid kostja solidaarvõlgnikuna on jätnud tasumise kohustuse osaliselt täitmata. Hageja nõue põhineb müügilepingust tulenevatel täitmata kohustustel, mis põhineb ostjale esitatud arvetel nr 121595/MÜ, 121598/MÜ ja 121619/MÜ kokku summas 896,83 eurot.
10.Hageja on seisukohal, et Fassaadikeskus OÜ ja kostjaga 15.07.2016 sõlmitud müügilepingu nr 8-2 eritingimustes sisalduvad kokkulepped, millega kostja on võtnud endale solidaarvastutuse kõigi müügilepingust tulenevate Fassaadikeskus OÜ kohustuste täitmise eest (tl 25-27), on sisult kokkulepe, mis vastab VÕS §-is 178 sätestatud kohustusega ühinemisele, kuivõrd kokkuleppe eesmärgiks oli täiendava tagatise andmine hagejale ja kostjal kui Fassaadikeskus OÜ toonasel osanikul ja juhatuse liikmel oli kahtluseta isiklik majanduslik huvi tagatava tehingu tegemise vastu. Samas võib tehingu õiguslikult kvalifitseerida ka VÕS §-s 142 alusel käenduslepinguks, kuivõrd tehingu tingimused vastavad olemasoleval kujul kõigile VÕS §-s 143 sätestatud eeldustele ning tuvastatav ka kostja vastutuse piirmäär 5 000 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-66-14 p 25). Eelnevast tulenevalt on hageja ja kostja vahel 15.07.2016 müügilepingus sõlmitud kohustusega ühinemise kokkulepe või käendusleping, millest tuleneb kostja vastutus. VÕS § 178 lg 1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). VÕS § 178 lg 3 kohaselt kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-is 144 sätestatud vorminõudeid. VÕS § 144 lg 2 kohaselt tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. VÕS § 178 lg 4 kohaselt kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse
lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 ja 152 sätestatut. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja, kostja ja Fassaadikeskus OÜ on sõlminud müügilepingu, milles kostja on võtnud endale kohustuse vastutada solidaarselt Fassaadikeskus OÜ-ga kõigi müügilepingust tulenevate OÜ Fassaadikeskus kohustuste eest (tl 25-27) ning kohtule esitatud lepingust ei nähtu kokklepet, et kostja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja vastutab solidaarselt krediidilimiidi eest 5 000 eurot (tl 25). Vastuväiteid solidaarse kohustuse olemasolu osas kostja kohtule esitanud ei ole. Seega on kostjal kohustus solidaarselt vastutada Fassaadikeskus OÜ kohustuste täitmise eest.
11.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 896,83 eurot ja viivis summas 3 467,29 eurot, kokku 4 364,12 eurot. Kohus märgib, et kostja ei ole vastu vaielnud Fassaadikeskus OÜ-le esitatud arvete ega nende maksetähtaegade osas. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et arve nr 20160809/M summas 1 566 eurot on hageja kogu ulatuses tasaarvestanud 02.02.2017; samuti, et arve nr 20160830/M summas 1 566 eurot on hageja 02.02.2017 tasaarvestanud summas 1 544,40 eurot ning Fassaadikeskus OÜ poolt tasutud summas 21,60 eurot 31.03.2017; samuti, et arve nr 20160909/M tasus Fassaadikeskus 31.03.2017. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 115 lg 1 ja lg 2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus märgib, et on andnud pooltele võimaluse enda seisukohtade osas tõendite ja taotluste esitamiseks (tl 88-89 p). Kostja on küll esitanud vastuväited, et hageja on esitanud kohtule valeandmeid, et hageja nõuded on tasaarvestatud, viivis arusaamatu ning et hageja üritab kostjalt raha välja pressida, kuid kuivõrd kostja oma vastuväiteid täiendavalt põhjendanud ega tõenditega seostanud ei ole, jätab kohus kõik eeltoodud kostja vastuväited arvestamata. Kohus märkis 20.04.2018 määruses, et kostja paljasõnalisest nõude mittetunnistamisest ei piisa hagi rahuldamata jätmiseks, vaid kostja peab esitama asjakohased vastuväited ja neid tõendama (tl 53), kuid kostja enda vastuväiteid põhistanud ei ole. Asjaolu, et osaliselt on hageja nõue Fassaadikeskus OÜ poolt hiljem esitatud arvega tasaarvestatud, ei ole vaidlusalune, hageja on selle omaks võtnud ja oma nõuet vastavalt korrigeerinud. Kostja ei ole menetluses esitanud mingeid selgitusi, kuidas Fassaadikeskus OÜ või kostja ülejäänud osas solidaarkohustuse on täitnud või kohustuste täitmist ülejäänud osas tõendanud. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid täitmata kohustuste osas, mis põhinevad Fassaadikeskus OÜ-le esitatud arvetel nr 121595/MÜ, 121598/MÜ ja 121619/MÜ kokku summas 896,83 eurot. Käesoleval juhul ei nähtu asjaolusid, mis vabandaksid kostja poolt müügilepingust tulenevate kohustuste rikkumist või annaksid aluse jätta võlgnevus kostjalt välja nõudmata.
12.Vastavalt müügilepingu p-le 5.1. arvestab hageja Fassaadikeskus OÜ-le esitatud arvete tasumisega viivitamisel viivisintressi 0,5% päevas. Hageja on selgitanud, et Fassaadikeskus OÜ on kõigi temale esitatud arvete tasumisega olnud märkimisväärses viivituses või ei ole neid üldse
tasunud. Eelnevast tulenevalt annab müügilepingu p 5.1. hagejale õiguse arvestada tasumisega viivitamisel viivist alljärgnevalt: - arve nr 20160809/M (1566 eurot) tasumisega viivitamisel 138 päeva 1 080,54 eurot; - arve nr 20160830/M osalise tasumisega (1 544,40 eurot) viivitamisel 157 päeva 1 229,31 eurot; - arve nr 20160909/M lõpliku tasumisega (21,60 eurot) viivitamisel 56 päeva 6,05 eurot; - arvete nr 121595/MÜ (388,80 eurot), nr 121598/MÜ (259,20 eurot) ja nr 121619/MÜ (248,83 eurot) arvestuslik viivisintress ületab käesolevaks ajaks ammu arve põhisummat, mistõttu nõuab hageja nende alusel viivisintressi põhikohustusega võrdses summas vastavalt 388,80 eurot, 259,20 eurot ja 248,83 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas nõuab hageja viivist lepinguga kokkulepitud määras. Tõendatud on, et vastavalt poolte vahel sõlmitud müügilepingule on hagejal õigus arvestada tähtaegselt tasumata summalt viivisintressi 0,5% kalendripäevas. Hageja ei ole ühegi arve puhul arvestanud ega nõua viivist summas, mis ületab arvel kajastatud põhikohustust. Lähtudes asjaolust, et hageja vähendas 26.01.2018 menetlusdokumendiga oma põhinõuet, esitas hageja samas ka parandatud viivisarvestuse (tl 52 ), mille kohaselt seisuga 26.01.2018 oli viivist kokku arvestatud 3 467,29 eurot. Kohus on kontrollinud hageja viivise arvestuskäiku ning nõustub sellega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 15.07.2016 sõlmitud müügilepingu kohaselt vastutab kostja kõigi müügilepingust tulenevalt Fassaadikeskus OÜ kohustuste eest. Seega vastutab kostja ka kohustuse täitmisega arvestatud viivise tasumise kohustuse eest. Kuivõrd kostja ei ole oma vastuväiteid vaatamata kohtu selgituskohustusele põhistanud, tuleb haginõue taotletud ulatuses rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 896,83 eurot ning viivise summas 3 467,29 eurot.
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja nõue hagiavalduse esitamisel oli 8 014, 46 eurot. Hageja on osaliselt nõude tagasi võtnud, hageja nõude suuruseks jäi 4 364,12 eurot ehk 54% esialgsest nõudest, mille kohus rahuldab. Seega määrab kohus, et käesolevas asjas jäävad hageja menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning kohtule ei nähtu asja materjalidest kostjal menetluskulude olemasolu. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on maksekäsu ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 500 eurot ning õigusabikulu 780 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi teenust 6,5 tundi tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on selgitanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu arvestab hageja õigusabikulu ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on riigilõivu näol tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohtu hinnangul on samuti põhjendatud hagejale osutatud õigusteenuse toimingud ja nende ajakulu, samuti on kohtu hinnangu hagejale osutatud õigusteenust keskmise tunnihinna alusel. Seega on kohtu hinnangul
hageja õigusabikulu põhjendatud 780 euro ulatuses. Seega on käesolevas tsiviilasjas hageja menetluskulude suuruseks kokku 1 280 eurot (õigusabikulu 780 eurot + riigilõiv 500 eurot), mis tuleb 54% ulatuses, so summas 691,20 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel määrab kohus, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb arvestada TsMS § 177 lg 4 alusel viivist kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 näidatud määras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.