Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, tasu väljamaksmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Määruse p.10 peale võib määruskaebuse esitada ka usaldusisik.

Asjaolud ja menetluse käik R.J. (avaldaja, võlgnik) esitas 29.07.2024.a Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused pärast kooselu lõppemist laste isaga. Võlgniku nimel oli temale kingitud maja, sellega tagatud laen ja muud kooselu ajal võetud laenukohustused. Võlgnikule kuulunud maja pandi sundmüüki, sundmüügi käigus vähendati maja väärtust 30 000 euro võrra. Laekunud rahaga ei olnud võimalik kohustusi täita ja tekkis võlgnevus. Sellele järgnesid laste isa poolt algatatud kohtuasjad seoses laste kasvatamisega, mille tulemusena halvenes avaldaja vaimne tervis, tekkis depressioon. Võlad kuhjusid. Võlgnik oli aastaid ülalpeetav. Püüdes uuesti tööturule naasta, lõi võlgnik osaühingu, mille raames juuksuriteenust pakkuda. Samas puudus vajalik algkapital ja ka vaimne tervis ei võimaldanud iseseisvalt teenust pakkuda. Nüüdseks on võlgnik käinud mitu aastat teraapias, et suuta uuesti tööturule naasta. Praegusel ajal töötab võlgnik osalise töökoormusega. On ravikindlustus, mille toel saa vajalikku eriarstiabi. Võlgnikul on üks alaealine laps, kes kasvab oma isa juures. Võlgniku eesmärk on vaimse tervise paranedes töökoormust suurendada, saada ka suuremat sissetulekut, et erinevaid kohustusi katta. Võlgniku kohustused erinevate võlausaldajate ees on vähemalt 54 000 eurot. Algatatud on rida täitemenetlusi. Kohus kuulas võlgniku ära telefoni teel. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ta on üldjoontes teadlik oma kohustustest pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses ja on valmis neid täitma. Kohus algatas R.J. maksejõuetusmenetluse, nimetas usaldusisikuks Peep Lillemäe ja määras vara- ja võlgade nimekirja esitamise tähtaja. Maksejõuetusmenetlust algatades peatas kohus R.J. suhtes toimuvad täitemenetlused. Usaldusisik Peep Lillemäe esitas 06.04.2025. a kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Nimekirja kohaselt on võlgnikul varana olemas (transpordiameti andmetel võlgniku nimel) kolm sõidukit esmase registreerimise aastaga 1988, 1994, 1996. Võlgniku väitel on kõik kolm sõidukit võõrandatud ostu-müügi lepingutega, kuid Transpordiameti andmebaasis selliseid lepinguid ei ole. Võlgniku väitel ei ole ühtki neist sõidukitest enam alles. Võlgnikule kuulub varana (osalus 100%) ka OÜ xxxxxxxxxxxx OÜ (registrikood 14145794). Veel kuulub võlgnikule Pensionifondi pensionikonto (II sammas) kokku osakute väärtusega 1985,54 eurot. Võlgniku varaks on ka tema töötasu xxxxxxxxxxxxxxConsult OÜ-s, mille suurus 395 eurot kuus. Võlgniku nimel on avatud kaks pangakontot (AS SEB Pank ja Luminor Bank AS). Pangakontode jääk 31.03.2025 seisuga on 305,64 eurot. 3

Võlgnikul on rahalisi kohustusi 13 võlausaldaja ees kokku summas 53 853,03 eurot. Suurem osa kohustusi on kinnitust leidnud kohtute lahendites. Suurima nõudega võlausaldaja on Luminor Bank AS nõude suurusega 42 543,08 eurot. Võlgnikul on võlgnevus ka talle kuuluva äriühingu ees (osakapitali sissemakse võlgnevus 2500 eurot), elatisenõuded lastele (üks laps on nüüdseks saanud täisealiseks). Võlgniku igakuised väljaminekud on näidatud summas 386 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Esinevad alused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku R.J. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik käsitleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusi ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõttes. Usaldusisik selgitas võlgnikule tema kohustusi pankrotimenetluses, s.h. kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Usaldusisik esitas kohtule võlgniku majandusliku olukorra kohta kogutud andmed. Kohus kuulas võlgniku ära 02.mail 2025.a. telefoni teel. R.J. nõustus vara- ja võlanimekirjas esitatuga, ta soovib osaleda pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses. R.J. soovib, et seni tema arvel olevad sõidukid registris saaksid kustutatud, neid ei ole enam. Samuti soovib ta selgust Sotsiaalkindlustusametilt saadava elatisabi nõuete osas. Võlgniku väitel lisandub Maksu- ja Tolliameti poolt elatisabi nõudeid, ehkki ta maksab laste isale elatist otse, ilma kinnipidamiseta 100 eurot kuus. Temale kuuluv äriühing ei tegutse, millegipärast ei saa seda registrist maha võtta, enne on vaja raamatupidamisdokumente esitada, kuid tal pole raha raamatupidaja palkamiseks. Ta on nõus tegema eraldisi võlausaldajatele ja soovib pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetlusega. Usaldusisiku poolt esitatud dokumentidega on tutvunud ja nõus nendega. Kohus selgitas R.J.-ile tema kohustusi pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses. R.J. on valmis kohustusi täitma. Kohtu seisukoht ja põhjendused FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja 4

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Usaldusisik on arvamusel, et tuleb kuulutada välja võlgniku R.J. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Sama on taotlenud maksejõuetusavalduses võlgnik ise. Kohus arutas võlgnikuga sobivaima maksejõuetusmenetluse liigi valikut. Kohtu arvates on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega sobiv menetlusliik selle võlgniku jaoks. Samal arvamusel on ka võlgnik. Seega tuleb lähtuda võlgniku enda avalduses esitatust ja usaldusisiku hinnangust, et R.J.-ile on sobivaim maksejõuetusmenetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnik töötab juuksurina osalise koormusega xxxxxxxxxxxxx Consult OÜ-s, osalise koormuse põhjuseks on tema vilets tervis, on nii vaimse tervise kui ka kehalise tervise probleemid. Võlgniku igakuine töötasu on 395 eurot. Realiseeritav vara võlgnikul puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on enam kui 53 000 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et R.J. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Peep Lillemäe andis kohtule nõusoleku pankrotihaldurina ja usaldusisikuna jätkamiseks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Peep Lillemäe on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku R.J. pankroti välja 02.mail 2025 kell 16.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Peep Lillemäe ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 19.05.2025. a algusega kell 14.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, 5

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.04.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:  

 





Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). 6



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Peep Lillemäe esitas 06.04.2025. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 14 tunni eest, paludes tasu määrata tunnitasuga 140 eurot 1 tunni eest pankrotivara arvelt ja 13 tunni eest määraga 66 eurot tund (33 eurot pooltund), 7

kokku 858 eurot (26x33=858) riigi vahenditest. Kokku tasu 998 eurot, käibemaksu ei lisandu. Usaldusisiku tegevus selles menetluses on olnud järgmine: võlgniku maksejõuetusavalduse ja materjaliga tutvumine 2 tundi, päringud ja teabenõuded registritesse 3 tundi, saabunud vastuste läbitöötamine ja analüüs 3 tundi, majandusliku olukorra määratlemine, hinnangu andmine 2 tundi, usaldusisiku vara- ja võlanimekirja koostamine 4 tundi. Kokku 14 tundi. Taotletav tasu 140 + (26x 33= ) 998 eurot. Tasutaotlus on esitatud FiMS § 54 lg 4 kolmanda lause kohaselt ja järgitud on PankrS § 23 lg 51 ettenähtud aluseid justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 kohaselt. Kohus hindab usaldusisiku töömahu 14 tundi vastavaks sellele menetlusele, võttes arvesse selles menetluses vajalikke hulgalisi andmepäringuid. Kokku usaldusisiku tasu menetluses 998 eurot. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. Kohus peab põhjendatuks mõista usaldusisiku tasu välja võlgnikult PankrS § 23 lg.4 alusel, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, 5 1 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 858 eurot. Puudujäävas osas ehk 1 tunni tasu 140 eurot mõista välja pankrotivara arvelt. Tasu tuleb välja mõista büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (PankrS § 23 lg.6), kohus on kontrollinud, et Lillemäe Õigusbüroo OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, s.t. käibemaksu ei lisandu. FiMS § 54 lg.2 esimese lause järgi tuleb usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamisel lähtuda ajutise halduri tasu sätetest. PankrS § 65 lg.11 sätestab: Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest tuleb määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.