Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus leiab, et hageja intressi ja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (VÕS §-d 404, 406, 408). Käesoleval juhul ei ole kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostjale oleks laenulepingus või muul viisil kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada antud andmed krediidiandja nime ja aadressi ning maksete kogusumma ja krediidi kulukuse määra kohta. Kuna kostja on laenu kätte saanud, ei too krediidi kulukuse määra lepingus märkimata jätmine VÕS § 408 lõigete 1 ja 2 järgi siiski kaasa lepingu tühisust. Krediidi kulukuse määra lepingus märkimata jätmise korral saab aga intressi VÕS § 408 lg 4 järgi nõuda ainult VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras. Perioodi 16.12.2016 kuni 16.12.2017 eest on seadusjärgne intress 0 eurot, sest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud viimane intressimäär on viidatud perioodil 0% aastas. VÕS § 408 lg 10 näeb ette, et kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 0,066% päevas, tuginedes laenulepingu üldtingimuste p-le 4. Kohus leiab, et kuna viidatud laenulepingu

üldtingimustes ega ka maksegraafikus ei ole kokku lepitud viivise määras, puudub hagejal alus arvestada kostja laenulepingust tulenevale võlgnevusele viivist intressiga samas määras. Kohtu arvutuste kohaselt, kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee), on seadusjärgne viivis hagis nõutud perioodi 17.12.2017 kuni 02.04.2018 eest 4,69 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu 36 eurot ja õigusabikulud 270 eurot. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 90 eurot. TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 185 eurot (75 + 20 +90). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 82% kostja kanda ja 18% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 151,70 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.