Nauvo Fish OY hagi Xxxja Xxxvastu kinnisasja võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Nauvo Fish OY (registrikood 2388127-7, asukoht Sandöntie 149, 21650 Lillandet, Soome Vabariik) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik (epost [email protected]) Kostja I xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) Kostja II Xxx(isikukood xxx, elukoht XxxTallinn) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Võtta hagist loobumine vastu.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-1841 Nauvo Fish OY hagis xxx ja Xxxvastu kinnisasja võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks.
3.Tühistada Harju Maakohtu 06.02.2018 määruse punkti 2 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras kanda käsutamise keelumärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx (aadressiga Harju maakond, Xxx) kantud ning Xxx(isikukood xxx) omandis olevale osale kinnisasjast Nauvo Fish OY (registrikood 2388127-7) kasuks.
8.Välja mõista kostjatelt Xxxja Xxxsolidaarselt Nauvo Fish OY kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 1 453,16 eurot, millest õigusabikulud on 1 295 eurot (käibemaksuta) ja muud kulud 158,16 eurot.
9.Jätta rahuldamata hageja taotlus menetluskulude summas 973 eurot kostjatelt väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.Nauvo Fish OY esitas 05.02.2018 Harju Maakohtule hagi samanimeliste kostjate Xxxja Xxxvastu kinnisasja võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks.
2.Hagist nähtuvalt tegi Soome Vabariigi Kaubanduskoja juures asuv arbitraažikohus 28.07.2017 asjas FAI 36/2016 otsuse, millega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhinõue summas 1 221,80 eurot ja intress Soome intressiseaduse jaotise 4.1 kohaselt summalt 1 092,89 eurot alates 06.03.2016 kuni makse sooritamiseni; solidaarselt kõigilt kolmelt kostjalt hageja õigusabikulud summas 13 570,60 eurot (käibemaksuta) koos intressiga sellelt summalt Soome intressiseaduse jaotise 4.1 kohaselt alates 28.07.2017 kuni tasumiseni; ning solidaarselt kõigilt kolmelt kostjalt arbitraažikulud kogusummas 14 670 eurot. Harju Maakohtu 31.01.2018 kohtumäärusega tunnustati ja tunnistati ülalnimetatud otsus Eestis täidetavaks. Kostja I on 14.12.2017 teinud kinnistamisavalduse temale kuulunud Xxxasuva kinnistu omandi osa üleandmiseks oma pojale (kostja II). Kostja II kanti 21.12.2017 kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna.
3.Kohus rahuldas 06.02.2018 määrusega hagi tagamise avalduse, mille alusel kanti kostja II omandisse läinud kõnealuse kinnisasja käsutamise keelumärge.
4.Hageja esitas 25.04.2018 kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt on kostja I hagejale Soome vahekohtu otsusest tuleneva võlgnevuse täitemenetluse käigus vabatahtlikult tasunud. Sellest tulenevalt on täitemenetlus lõppenud ja hagejal puudub vajadus käesolevas asjas tehingu tagasivõitmist nõuda.
5.Hageja palub menetluskulud TsMS § 168 lg-le 5 tuginedes jätta kostjate kanda. Hageja põhjenduste kohaselt ei rahuldanud kostjad küll tehingu tagasivõitmise nõuet, kuid on rahuldanud sellega otseselt seonduva rahanõude, mis tingis hagist loobumise. Seega kuulub viidatud säte rakendamisele ja kostjad peavad solidaarselt hüvitama hageja menetluskulud. Hagi tagamise palub hageja jätta jõusse kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni hagejale. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kantud menetluskulud 2 426,16 eurot, millest õigusabi on osutatud 12,25 tundi tasumääraga 160 eurot (käibemaksuta) ja kantud kulud kokku 466,16 eurot. Hageja kinnitab, et kõik loetletud menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
6.Hageja jääb 09.05.2018 kohtule saadetud vastuses oma seisukoha juurde, et raha maksmine täitemenetluses tähendas antud juhul sisuliselt nõude vabatahtlikku rahuldamist ka tagasivõitmise vaidluses. Kostjad põhjustasid oma käitumisega tagasivõitmise nõude esitamise. Raha maksmisega, s.o samuti kostjate käitumisega, langes nõude alus ära. Seega võib raha maksmise võrdsustada antud juhul nõude rahuldamisega. Hageja esindaja ja
kostjate esindaja tehtud tööde maht on enam-vähem võrdne, vastavalt 12,25 tundi ja 11,20 tundi, mistõttu ei ole hagejal vastuväiteid kostjate menetluskulude suurusele.
KOSTJA SEISUKOHT
7.Kostjad esitasid 03.05.2018 kohtule vastuse hageja taotlusele jätta hagist loobumise korral menetluskulud kostjate kanda. Kostjad on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ning mõista kostja I kasuks hagejalt välja 1 612,80 eurot. Juhul, kui kohus jätab hageja menetluskulud kostjate kanda, siis vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid 600 euroni.
8.Kostjad põhjendavad menetluskulude hageja kanda jätmist asjaoluga, et kostjad ei ole rahuldanud hageja hagis esitatud nõuet. Kostjad on rahuldanud hageja rahalise nõude täitemenetluses ning seda ei saa võrdsustada hagis esitatud nõude rahuldamisega. Esitatud hagi ei olnud suunatud rahalise nõude täitmisele, vaid hagi esemeks oli kostjate vahelise tehingu tagasipööramine ja tahteavalduste asendamine. Hageja esitas oletusliku hagi, milles hageja ei teadnud, kas kinnistu võõrandati kinkelepingu või müügi teel. Hageja esitas hagiavalduse perioodil, mil kehtis veel vabatahtlikuks täitmiseks antud aeg. Seega oli hageja eesmärgiks, mitte rahalise nõude rahuldamine, vaid tingimata kostjate vahelise tehingu tagasipööramine, mistõttu puudub alus TsMS § 168 lg 5 kohaldamiseks. Hageja loobus hagist ilmselt pärast seda, kui oli ilmsiks saanud hagi perspektiivitus, sest kostjate vaheline tehing oli tehtud turutingimustel. Antud juhul tuleb kohaldada TsMS § 168 lg 4 ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
9.Kostjate seisukohast nähtuvalt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda ning antud juhul esinevad TsMS § 162 lg 4 kohaldamist tingivad asjaolud. Hageja esitas hagi nõude vabatahtlikuks täitmiseks määratud ajal, kostja on korduvalt kinnitanud, et teeb seda. Hageja keeldus põhjendamatult nõude vähendamisest 6 044,34 euro võrra, mis tingis nõude rahuldamise edasilükkumise vabatahtlikuks täitmiseks antud perioodi sees. Hageja ei esitanud kostja soovitud nõude täpset arvestust, mistõttu tegi kostja selle lõpuks ise. Hageja on hiljem kinnitanud kostja I tehtud arvestusi ja vähendanud oma nõuet täitemenetluses. Kostjad on tõendanud, et hageja poolt nõuti tehingu tagasivõitmist, mis on tehtud turutingimustel ning mistõttu oli hagi ilmselgelt perspektiivitu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Hagist loobumise vastuvõtmine
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
11.Hageja on 25.04.2018 esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Hagi tagamise abinõu tühistamine
12.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Hageja on palunud hagi tagamine jätta jõusse kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni hagejale. Kohus on seisukohal, et asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada. Kohus märgib, et TsMS § 386 lg 4 ei anna kohtule kaalutlusõigust jätta hagi tagamine jõusse, kui asjas menetlus lõpetatakse, ning sellises olukorras oleks hagi tagamise
abinõu tühistamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt ka RKTKo 3-2-1172-15, p 21).
13.Tulenevalt asjaolust, et kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse seoses hagist loobumisega, tühistab kohus 06.02.2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtumäärusega. Riigikohus on märkinud, et just otsuse resolutsiooniga kohustab kohut rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused lahendama ka TsMS § 442 lg 5 esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi tagamise tühistamine ei jõustuks enne hagi rahuldamata jätvat kohtuotsust (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-16409, p 40). TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Seega määrab kohus hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks käesoleva kohtumääruse jõustumisega. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.
15.Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb käeoleval juhul jätta solidaarselt kostjate kanda.
16.Antud juhul on kostjad hageja rahalise nõude rahuldanud pärast hageja poolt tehingu tagasivõitmise hagi kohtule esitamist. Kostja vastuväitest tulenevalt on hageja esitanud nõude kohtule ennatlikult, st ajal, mil hagejale võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks määratud tähtaeg ei olnud veel möödunud.
17.Kohus hageja vastuväitega ei nõustu. Hageja esitas kohtule hagi, millega eesmärgiks oli võita tagasi kostjale I kuulunud vara, mille arvel saaks täita hageja rahalist nõuet kostja I vastu. Kuivõrd kostja I ei tasunud hagejale kogu võlgnevust vabatahtlikult ja oli talle kuuluva vara juba võõrandanud lähikondsele, oli hageja õigustatud, arvestades hagi eesmärki, esitama kohtule tagasivõitmise hagi, ootama ära kostjale I täitemenetluses määratud vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja möödumist. TsMS § 187 lg 2 võimaldab tagasivõitmist nõuda ka siis, kui on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Seadus ei takista esitamast tagasivõitmise hagi enne täitemenetluses vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. Esitatud hagi eesmärk oli ühelt poolt takistada kinnisasja edasist võõrandamist ja teisalt võita tagasi vara, mille arvel täita kostja I vastu suunatud rahalist nõuet. Kostja I oli hagi esitamise ajal hageja ees jätkuvalt võlgnevuses. Hageja esindaja on kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt kostjatele 28.02.2018 teatanud, et hageja ei nõustu maksegraafikuga ja soovib kogu võlgnevuse kohest tasumist. Kohus on seisukohal, et kostjate esiletoodud asjaolud (lisaks eelpooltoodud asjaoludele ka vaidlus tasumisele kuuluva võlgnevuse suuruse osas) ei õigusta menetluskulude jaotamist TsMS § 162 lg 4 alusel.
18.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi oli esitatud põhjendatult ja hageja ei pidanud ootama täitemenetluses vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist, et pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja tasus sissenõutavaks muutunud võlgnevuse pärast hageja kohtusse pöördumist, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
19.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 175 lg 1
sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.
20.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest tuleb kohtul kindlaks määrata hageja põhjendatud menetluskulude suurus. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluses kandnud järgmisi kulusid: 20.1 Arve 20170799 -
Hagi ettevalmistavad toimingud ja hagi koostamine (read 1-4) – 8,5 tundi. Kohus loeb hagi koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi.
-
Hagi tagamise määrusega tutvumine ja edastamine Tartu Maakohtule (rida 5) – 0,5 tundi. Suhtlus kohtuga seoses avaldaja poolt esitatud registriavaldusega (rida 6) – 0,25 tundi. Tutvumine Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna otsusega (keelumärge) (rida 7) – 0,25 tundi. Kohus loeb hagi tagamise määrusega ja sellega seonduvatele toimingutele (read 5-7) ajakulu põhjendatuks kokku 0,5 tunni ulatuses.
Kohus loeb loetletud toimingutele kulunud aega põhjendatuks kokku 6,5 tunni ulatuses. -
Lisaks taotleb hageja riigilõivu ja pangateenuse summas 300,16 eurot, päringutasu 8 eurot ja juriidilise teenuse eest 108 eurot kostjalt väljamõistmist. Kohus ei pea riigilõivu täies ulatuses kostjatelt väljamõistmist põhjendatuks, kuna hagist loobumise korral on hageja õigustatud TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotlema hagilt tasutud riigilõivu osalist (poole) tagastamist. Hageja ei ole avaldust riigilõivu tagastamiseks esitanud. Seega on põhjendatud kostjatelt välja mõista riigilõiv ja teenustasu summas 150,16 eurot ja päringutasu 8 eurot, kokku 158,16 eurot. Kulude real märgitud juriidilise teenuse 108 eurot kostjatelt väljamõistmist ei pea kohus põhjendatuks, kuna hageja osales menetluses juriidilist kvalifikatsiooni omava esindaja kaudu ning kulu kirjeldusest ei nähtu, et tegemist oleks vajaliku kuluga.
20.2 Arve 20170897 -
Kostja lepingulise esindaja poolt saadetud e-kirjale vastuse koostamine, sh detailsed arvestused nõude ja leppetrahvi suuruse kohta (rida 1) – 1,25 tundi.
-
Tutvumine kostja vastuse ja selle lisadega, advokaat Koppeliga suhtlemine müügilepingu saamiseks (rida 2) – 0,75 tundi.
-
Suhtlemine advokaat Koppeliga seoses vähemmakstud intressiga (rida 3) – 0,25 tundi.
-
Menetluse lõpetamise taotluse koostamine (rida 4) – 0,5 tundi.
Kokku 2,75 tundi. Kohus loeb loetletud toimingutele kulunud aega põhjendatuks hageja märgitud ulatuses.
21.Hageja vajalik ja põhjendatud õigusabi osutamisel tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg kokku on 9,25 tundi.
22.Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindaja tunnihind õigusabi osutamisel 160 eurot (käibemaksuta), mis ületab oluliselt kohtupraktias aktsepteeritava õigusabikulude suuruse. Arvestades eeltoodud seisukohta vähendab kohus hageja esindaja tasumäära 140 euroni (käibemaksuta) ja määrab hageja vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks 1 295 eurot (käibemaksuta, arvestusega 9,25 tundi x 140 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb
seadusest, mistõttu loeb kohus hageja tasutud riigilõivu summas 300,16 eurot vajalikuks kuluks. Kostjatelt on põhjendatud välja mõista pool nõudelt tasutud riigilõivust koos teenustasuga, s.o 150,16 eurot ning päringutasu 8 eurot. Tasu ja kulud kokku 1 453,16 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele.
23.Ülejäänud osas, s.o 973 euro ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud kostjatelt välja mõistmata (2 426,16 – 1 453,16 = 973).
24.TsMS § 177 lg-s 2 sätestatu kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul ei ole hageja vastavat taotlust esitanud.
25.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.