T. V. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja (võlgnik): T. V. (isikukood XXX, elukoht XXXepost XXX) Usaldusisik: pankrotihaldur Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa 41594, e-post: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
30.04.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T. V. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja T. V. (V., isikukood XXX) pankrot 30. aprillil 2025. a kell 13.00 ja algatada T. V. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada T. V. pankrotihalduriks pankrotihaldur Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa 41594, epost:XXX).
4.Määrata virtuaalse võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. mail 2025.a algusega kell 10.00 Viru Maakohtu virtuaalsaalis.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. 1(6)
8.Anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 1080,92 eurot (üks tuhat kaheksakümmend eurot 92 senti koos käibemaksuga). Tasu tuleb välja mõista JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EEXXX Swedbank) kasuks.
9.Pankrotihaldur Hillar Villers täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
10.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta igaaastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 30.04.2026. a.
11.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Määrus saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 8 märgitud väljamakse teostamiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus
1.T. V. esitas 17.03.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. T. V. nõustus usaldusisiku kandidaadiga.
2.Usaldusisik H. Villers esitas 16.04.2025 kohtule usaldusisiku aruande.
3.30.04.2025 kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse juurde. Võlgnik kinnitab, et saab igakuiselt kanda usaldusisikule 886 eurot kuus, so palga ulatuses. Tema netopalk moodustab 886 eurot kuus, kuid tal on vanaduspension 940 eurot. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada T. V. pankrot, sest võlgnik on esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse. Alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätkamiseks puudub. Pankrotihalduriks nimetab kohus Hillar Villersi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
5.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
6.Usaldusisik on tuvastanud järgmist: Võlgniku varad ja kohustused Võlgniku teadaolevad varad 2(6)
Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99800673596, II samba konto saldo oli 25.03.2025 seisuga 0 osakut. Osakud rahas välja võetud. Usaldusisikul ja pankrotihalduril puuduks ka õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid/korteriomandeid ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud ehitis (kaev) vallasasjana, kuid nimetatu asub kinnistul registriosa numbriga 2272650. Tegemist on parandamata jäänud kandega EhR-is ja kaev võlgniku vara seisukohalt väärtust ei oma. Võlgniku tuludeklaratsioonid (nende olemasolul)/andmed võlgniku tulude kohta on toodud lisatud MTA vastuses. Võlgniku pangakontodega seonduv informatsioon on esitatud Lisas 3. Võlgnik oli perioodil 15.10.1982.a.-07.04.1992 abielus V. V. (IK XXX). Varasuhte liigiks on varaühisus. Ühisvara (registreerimisele kuuluvat) menetluses käesoleva ajani tuvastatud ei ole. Usaldusisik on tutvunud võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel ja hindab võlgniku vara ja õiguste esialgselt võimalikuks prognoositavaks väärtuseks aruande koostamise seisuga 0,00 EUR (töötasu ja pensioni maksed kuus on summas kuni 886 eurot TMS kohaselt mittearestitavad, seda summat ületavad laekumised – kui laekuvad - laekuksid pankrotivara koosseisu, kui kuulutatakse välja pankrot). Võlgniku teadaolevad kohustused. Pooleliolevad kohtuvaidlused: Aruande koostamise ajaks ei ole teada, et oleks pooleliolevaid kohtuvaidlusi. Arvestades Lisa 6 toodut on võlgnikul kohustusi summas 65 117,17 eurot. Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 65 117 euro võrra. Võlgniku kohustuste täpne suurus täpsustub edasises pankrotimenetluses, kui võlgnik jääb oma maksejõuetusavalduse juurde.
7.Hinnang võlgniku maksejõulisusele Usaldusisik on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara ja sissetulekud, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2).
8.Usaldusisiku hinnang edasise menetluse kohta Võlgnik on maksejõuetusavalduses esitanud taotluse pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FiMS § 17 lg 2 sätestatu kohaselt peab usaldusisik esitama omapoolse hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku taotlus on põhjendatud, võiks välja kuulutada võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse, kuna edaspidiselt (eeldusel, et töösuhe jätkub) on menetluses võimalik mittearestitavat summat ületavate rahaliste vahendite arvelt täita kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas märgib usaldusisik tuginedes FiMS § 45 sätestatule, et usaldusisikule ei ole teada kas esineb FiMS § 45 lg 3 p 1 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgniku vastu olevad nõuded (sh nende põhjendatus) selguksid edasises pankrotimenetluses kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot.
9.Usaldusisiku hinnang võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta 3(6)
Menetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa usaldusisik väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud võlgniku hinnangul seoses järgnevaga: „Olen maksejõuetu ja mul on püsivad makseraskused. Sai aidatud last võttes laene mille maksmisega alguses sai/ saime ilusti hakkama, kuid peale töökohalt koondamist Soomest tekkisid suured rahalised raskused. Et kuidagigi tasuda sai võetud veel mõned lisalaenud, et laenu maksta laenuga, kuid see halvendas minu olukorda veelgi. Kuna lapsel endal ka rahalised raskused, siis polnud ka tema võimeline mind nende maksete maksmisel aitama. Samuti sai tehtud rumal otsus proovida õnne kasiinos, et ehk sealt tuleb õnn ja saan võlad makstud, kuid ka see tegelikult halvendas olukorda, panin ka endale peale piirangu maksu-ja tolliameti lehel, et ei saaks enam sinna raha raisata.“ Peab möönma, et suure tõenäosusega ei ole ka võlausaldajad (võimalik, et eirates vastutustundliku laenamise põhimõtet) eelnevalt kontrollinud võlgniku maksevõimet ja on andnud kergekäeliselt laenu, millega on kaasa aidanud käesoleva olukorra tekkele. Kuna võlausaldajate nõuded põhinevad jõustunud kohtulahenditel ja pankrotimenetluses loetakse sellest johtuvalt nõuded tunnustatuks kaitsmiseta, siis puudub käesoleval ajal ja ka edasises võimalikus pankrotimenetluses vajadus ja alus analüüsida vastutustundliku laenamise tingimuste järgimist võlausaldajate poolt. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates kokkuvõtvalt asjaolu, et võlgnik on võtnud vastutustundetult laene (sh kolmanda isiku tarbeks, hasartmängude mängimiseks), omamata oma ses osas kohustuste täitmiseks piisavalt sissetulekuid/vara. Seega on maksejõuetuse tekkel oma suur roll võlgnikul, kuna ta on üle hinnates oma maksevõimet võtnud laene. Kogutud andmetel võlgnikul ka puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid selleks võib suure tõenäosusega olla 2022. aasta. Olemasoleva informatsiooni põhjal on usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning maksejõuetusmenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaks täita täies mahus kohustusi ning võlgnik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma võimekusega neid täita, samuti laenuna saadud rahalised vahendid kulutanud kolmanda isiku elukorralduse heaks ja hasartmängude mängimiseks.. Tulenevalt eeltoodust tegi usaldusisik ettepaneku kuulutada välja T. V. pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus; nimetada T. V. pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.
10.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud 4(6)
võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
12.Usaldusisik Hillar Villers on esitanud tasunõude 1080,92 eurot (sh käibemaks 22%). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
12.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1080,92 eurot koos käibemaksuga.
13.Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
14.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
14.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi.
5(6)
Tulenevalt eeltoodust määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks 1080,92 eurot (sh käibemaks eurot 22%), annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 1080,92 eurot (sh käibemaks) ja määrab 1080,92 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu tuleb välja mõista JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EEXXX Swedbank) kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.