Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Olli Maljanen (hageja) esitas 16.05.2017 hagi OÜ Restmec (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et tühine on kostja 19.04.2017 osanike koosolekul tehtud otsus kutsuda tagasi kostja juhatuse liige Villu Otsmann. Samuti palus hageja tuvastada, et tühine on 19.04.2017 kostja osanike koosolekul tehtud otsus nimetada kostja juhatuse liikmeks Kristel Tarkus. Hageja on kostja osanik ja talle kuulub 19% suurune osa. Hagiavalduse kohaselt on 19.04.2017 üldkoosolekul tehtud otsused tühised seetõttu, et: a) osanike koosoleku kokku kutsunud isikutel ei olnud esindusõigust, kuna nende juhatuse liikme volitused olid lõppenud; b) ühingu juhatus ei kutsunud kokku osanike erakorralist koosolekut; c) täitmata oli hageja esitatud üldkoosoleku päevakorra täiendamise nõue. Hageja märkis, et kostja juhatus ei ole koosolekut pidanud ja võtnud vastu otsust kutsuda erakorraline üldkoosolek kokku. ÄS § 171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Kostja põhikirja p 4.1. alusel koosneb kostja juhatus ühest kuni kolmest liikmest, kes valitakse kolmeks aastaks. Esa Timo Tapio Lahtinen valiti kostja juhatusse 20.12.2001, Arles Leht valiti kostja juhatusse 22.12.2004 ja Kaido Tarkus valiti kostja juhatusse 22.12.2004. Seega lõppesid nende isikute volitused ühingu juhatuse liikmetena vastavalt 20.12.2004 ning 22.12.2007. Ühingu osanikud on 30.03.2017 osanike koosolekul valinud juhatuse liikmeks Villu Otsmanni. Teisi juhatuse liikmeid ei ole ühingule valitud, samuti ei ole pikendatud ühingu juhatuse liikmete ametiaegu. Seetõttu on ainsaks juhatuse liikmeks V. Otsmann. Hageja palus täiendada kostja osanike koosoleku päevakorda ÄS § 1711 lg 2 alusel eelnõuga esitada nõue 600 000 eurot Esa Timo Tapio Lahtineni, Kaido Tarkuse ja Arles Lehe vastu. Hagiavalduse kohaselt ei ole äriühingu 2007-2014 majandusaasta aruanded osanike koosolekul kinnitatud, kuigi on äriregistrile esitatud. Ühingu 2015. majandusaasta aruanne kinnitati osanike koosolekul 30.03.2017, seega pärast äriregistrile esitamist. Samal koosolekul valiti ühingu juhatuse liikmeks V. Otsmann. E.T.T. Lahtineni, Arles Lehe ja Kaido Tarkuse ametiaega pikendatud ei ole. Seda ei pikendatud ka 30.03.2017 otsusega majandusaasta aruanne kinnitada.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Esa Timo Tapio Lahtineni, Kaido Tarkuse ja Arles Lehe volitused juhatuse liikmetena on kehtivad. Kostja osanike 30.03.2017 otsusega kiideti heaks 2015. aasta majandusaasta aruanne. Sellega on osanikud kiitnud heaks ka E.T.T. Lahtineni, A. Lehe ja Kaido Tarkuse kui juhatuse liikmete ametiseisundi. Samal osanike üldkoosolekul vastu võetud otsusega kutsuti juhatuse
liikme kohalt tagasi O. Maljanen. Teisi registrisse kantud juhatuse liikmeid kostja osanikud tagasi ei kutsunud. Seega oli vähemalt 81 % osanike tahe, mh läbi 2015. aasta majandusaasta aruande kinnitamise, et E.T.T. Lahtinen, A. Leht ja Kaido Tarkus jätkaksid kostja juhatuse liikmetena. 06.06.2017 toimus erakorraline kostja osanike koosolek, kus osanikud otsustasid kinnitada 19.04.2017 koosolekul vastuvõetud otsuste kehtivuse, millega kutsuti tagasi kostja juhatuse liikme kohalt V. Otsmann ja valiti uueks juhatuse liikmeks Kristel Tarkus; kinnitati juhatuse liikmete E.T.T. Lahtineni, A. Lehe ja Kaido Tarkuse volitused nii tagasiulatuvalt kui ka pikendati nende volitusi edasiulatuvalt kolme aasta võrra, s.o kuni 06.06.2020. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud juhul, kui hageja taotletud päevakorrapunkt oleks päevakorda lisatud ning sellest oleks osanikele ette teatatud vähem kui seitse päeva. Seda osanikud ei teinud ning otsustasid arutada hageja pakutud otsuse eelnõud järgmisel osanike koosolekul.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2017 otsusega hagi ja tuvastas, et tühised on kostja 19.04.2017 osanike koosolekul vastuvõetud otsused V. Otsmanni juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise ja Kristel Tarkuse juhatuse liikmeks nimetamise kohta. Menetluskulud jäeti kostja kanda ja hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 1740 eurot. Menetluskulud mõisteti kostjalt välja hageja kasuks. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja juhatuse liikme Esa Timo Tapio Lahtineni ametaja algus oli 20.12.2001; Arles Leht oli kostja juhatuse liige alates 22.12.2004, Kaido Tarkus alates 22.12.2004 ja Olli Maljanen alates 22.12.2004. Seaduse ja osaühingu põhikirja kohaselt lõppes E.T.T Lahtineni ametiaeg 20.12.2004, ülejäänud juhatuseliikmetel – 22.12.2007. Vaidlust ei ole ka selle üle, et alates nimetatud kuupäevast ei ole kostja osanikud võtnud vastu ühtegi otsust juhatuse liikmete ametiaja pikendamise või juhatuse liikmete valimise kohta, mis nähtub ka kostja esitatud osanike 06.06.2017 koosoleku protokollist (tl 89-92). Nimetatud koosoleku päevakorrapunkti 4 kohaselt kiitsid osanikud tagasiulatuvalt heaks Arles Lehele ja Kaido Tarkusele alates 2009. aastast juhatuse liikme tasu maksmise. Maakohus leidis, et majandusaasta aruande kinnitamisega ei saa lugeda tehtuks osaniku otsust, et juhatuse liikmete edasine tegutsemine on kiidetud heaks. Tagantjärele heakskiit on võimalik ainult nende juhatuse liikmete suhtes, kes on allkirjastanud äriühingu majandusaasta aruande, mis esitati osanikele kinnitamiseks. Seetõttu ei saa olla vaidlust selle üle, et Lahtineni, Lehe ja Maljaneni kui kostja juhatuse liikmete volitus lõppes vastavalt 2004. ja 2007. aasta lõpus ning heakskiit on ajas tagasiulatuv, sest juhatuse liikme ametiaja võis lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel. Kaido Tarkus, kes allkirjastas ja esitas kostja 2015. majandusaasta aruande nii äriregistrile kui ka osanike koosolekule kinnitamiseks, võis olla saanud kostja osanike tagasiulatuva heakskiidu juhatuse liikmena tegutsemise kohta 30.03.2017 osanike koosolekul. Sealhulgas sai Kaido Tarkus ainuisikulise juhatuse liikmena ka tagasiulatuvalt heakskiidu 30.03.2017 osanike koosoleku kokkukutsumiseks. Selle koosoleku kokkukutsumise osas ei ole ühelgi osanikul vastuväiteid, välja arvatud päevakorra täiendamise osas. Notariaalselt koostatud ja välja antud osanike koosoleku protokolli kohaselt on kostja osanikud 30.03.2017 päevakorrapunkt nr 4 all võtnud vastu napisõnalise otsuse „Kiita heaks 2015.
majandusaasta aruanne.“ Majandusaasta allkirjastanud juhatuse liikme ametiaja pikendamise kohta edasiulatuvalt ei ole koosolek otsust vastu võtnud. Samuti puudub Kaido Tarkuse kirjalik nõusolek jätkamise kohta juhatuse liikmena (tl 46-48). Viidatud protokolli päevakorrapunkt nr 3 kohaselt otsustas koosolek valida kostja juhatuse liikmeks Villu Otsmannni, teisi kandidaate ei esitatud. Maakohus leidis, et alates osanike koosoleku otsuse tegemisest, so 30.03.2017, oli kostja ainus juhatuse liige V. Otsmann. Kaido Tarkuse, kelle allkirjastatud majandusaasta aruanne kinnitati, ametiaega juhatuse liikmena ei pikendatud edasiulatuvalt, st tulevikku suunatult, vaid aktsepteeriti tema tegevust äriühingu juhatuse liikmena ka pärast seda, kui lõppes tema ametiaeg vastavalt kostja põhikirjas sätestatule. Kuid see heakskiit lõppes 30.03.2017 osanike koosolekul, sest edasiulatuvalt Kaido Tarkuse ametiaega ei pikendatud. Eeltoodust tulenevalt ei vasta seadusele ja kostja põhikirjale 19.04.2017 osanike erakorralise koosoleku kokkukutsumine. ÄS § 171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Kostja põhikirja punkt 5.2. sätestab sama korra. ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Tulenevalt kostja 30.03.2017 osanike koosolekul vastu võetud otsusest oli äriühingu ainus juhatuse liige V. Otsmann, kes pidi kokku kutsuma järgmise osanike koosoleku. Vaidlust ei ole selle üle, et V. Otsmann 19.04.2017 koosolekut kokku ei kutsunud. Kui teised kostja osanikud leidsid, et 30.03.2017 koosoleku otsuseid tuleb muuta või täiendada, kuid juhatus V. Otsmanni isikus osanike koosolekut kokku ei kutsu, pidid nad juhinduma ÄS §-s 171 lg-s 3 sätestatust. Hageja suhtes on rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda ja hageja seda ei aktsepteeri/ei kiida heaks. Eeltoodud asjaoludel ja tulenevalt ÄS §-s 1721 sätestatust on tühised kostja 19.04.2017 osanike koosolekul vastu võetud otsused kostja juhatuse liikme kohalt Villu Otsmanni tagasikutsumise kohta ja Kristel Tarkuse valimise kohta kostja juhatuse liikmeks. Asjakohatu on hageja viide päevakorra punkti täiendamisele. Kui koosolekut ei saanud kokku kutsuda, ei saanud ka selle päevakorda täiendada. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude põhjendatud suurus on 1740 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt: 1) tuvastas maakohus ebaõigesti, et kostja 19.04.2017 osanike koosoleku kutsus kokku isik, kes juhatuse liige ei olnud. Koosoleku kutsus kokku Kaido Tarkus, kes oli sel ajal juhatuse liige. Kostja osanikud olid seisukohal, et kõigi osanike, kes olid valitud ka juhatuse liikmeteks, volitused on kehtivad. Selle tõttu oli 30.03.2017 toimunud koosoleku päevakorras punkt kutsuda juhatuse liikme kohalt tagasi Olli Maljanen. Vähemalt 81 % häältega esindatud kostja osanikest olid sellist olukorda aktsepteerinud; 2) on maakohtu seisukoht vastuolus kostja osanike tahtega; 3) on maakohtu otsus vastuoluline;
4) on Riigikohus selgitanud, et osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine (3-2-1-92-08, p 11); 5) pikeneb juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmisel juhatuse liikme ametiaeg põhikirjas ette nähtud aja võrra. Põhikirja punkti 4.1. kohaselt valitakse juhatuse liikmed kolmeks aastaks. Kui 30.03.2017 kinnitati kostja 2015. majandusaasta aruanne, pikendati sellega Kaido Tarkuse kui isiku, kes juhatuse liikmena esitas majandusaasta aruande osanikele kinnitamiseks, ametiaega ka edasiulatuvalt kuni kolme aasta täitumiseni otsuse vastuvõtmisest; 6) on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et puudub Kaido Tarkuse nõusolek juhatuse liikmena jätkamise kohta. Kaido Tarkus on juhatuse liikmena tegutsenud alates tema juhatuse liikmeks valimisest ega ole kunagi esitanud avaldust juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks ehk võtnud juhatuse liikmena tegutsemise nõusolekut tagasi; 7) on Riigikohus leidnud, et (endise) juhatuse liikme poolsele juhatuse liikmena jätkamisele viitav käitumine on võimalik lugeda kaudseks tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 3 kohaselt (3-2-192-08, p 11. Vaidlust ei ole selles, et Kaido Tarkus tegutses juhatuse liikmena edasi ka pärast 30.03.2017 toimunud koosolekut. Seda, et hageja seda teadis ja aktsepteeris, kinnitab muu hulgas ka hageja enda käitumine, kuna 13.04.2017 dokument esitati just Kaido Tarkusele. Kirjaliku nõusoleku puudumine ei tähenda, et Kaido Tarkus oleks loobunud juhatuse liikme ülesandeid täitmast või ei oleks soovinud tegutseda juhatuse liikmena; 8) rikkus maakohus TsMS § 442 lõiget 8, kui ei arvestanud kostja esitatud tõendit – 06.06.2017 koosoleku protokolli. Sellel koosolekul kiideti heaks Esa Timo Tapio Lahtineni, Arles Lehe ja Kaido Tarkuse tegutsemine OÜ Restmec juhatuse liikmetena ja selle koosoleku otsuse tühisust ei ole tuvastatud.
5.Hageja vaidles apellatsioonile vastu. Vastuse kohaselt: 1) ei saanud mitte keegi peale Villu Otsmanni kutsuda koosolekut kokku; 2) ei saa lugeda puhtalt majandusaasta aruande kinnitamisega mistahes juhatuse liikmete ametiaega pikendatuks olukorras, kus samal koosolekul on päevakorras punkt juhatuse liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks. Kui selline punkt on päevakorras, peaksid selles küsimuses tehtavad otsused selles punktis ka tehtud saama ning sellesse päevakorrapunkti puutuvate otsuste kaudselt tehtuks lugemist teistes päevakorrapunktides ei saa lugeda võimalikuks; 3) näeb äriseadustik ette imperatiivsed normid osanike tehtavatele otsustele. Muul viisil ja väikeosanike teadmata ja osavõtuta ei saa selliseid otsuseid teha. ÄS § 1721 kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Hageja märkis, et tsiviilasi oleks võimalik kompromissiga lahendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hageja tuvastusnõude rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja menetluskulud jätta hageja kanda.
7.Ringkonnakohus rahuldas istungil poolte taotlused ja võttis asja juurde materjalid, millest nähtub, et pärast maakohtu lahendit on õiguslik olukord muutunud. Maakohus tegi käesolevas asjas otsuse 16.10.2017, kuid pärast seda leidsid aset järgmised käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulised sündmused: 1) 29.12.2017 rahuldas maakohus tsiviilasjas nr 2-17-18910 K. Tarkuse, E.T. Lahtineni ja A. Lehe hagis OÜ Restmec vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks hagejate taotluse hagi tagamiseks ning keelas V. Otsmannil menetluse ajaks OÜ Restmec nimel tehingute tegemise ja määras menetluse ajaks osaühingu ajutiseks juhatuse liikmeks Kristel Tarkuse; 2) 09.01.2018 astus V. Otsmann OÜ Restmec juhatuse liikme kohalt omal soovil tagasi; 3) 26.01.2018 jättis maakohus tsiviilasjas nr 2-17-18910 K. Tarkuse, E.T. Lahtineni ja A. Lehe hagi OÜ Restmec vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks läbi vaatamata põhjusel, et V. Otsmann oli juhatuse liikme kohalt tagasiastunud ning hagejate soovitud eesmärki ei ole enam võimalik hagiga saavutada; 4) OÜ Restmec osanike 21.02.2018 erakorralisel koosolekul kinnitati, et osaühingu juhatuse liikmete Kaido Tarkuse, Esa Timo Lahtineni ja Arles Lehe volitused juhatuse liikmetena on olnud jätkuvad ning kehtivad alates nende juhatuse liikmeteks valimisest kuni 21.02.2018, samuti kiideti heaks nende tehingud ja toimingud tagasiulatuvalt ning pikendati nende volitusi kolme aasta võrra.
8.Ringkonnakohtu istungil väitis hageja, et kuigi õiguslik olukord on käesolevaks ajaks muutunud, siis jääb ta tuvastusnõude juurde ja põhjendas oma tuvastushuvi väikeosaniku seaduslike õiguste ja huvide kaitsmise ja OÜ Restmec kohustusega neid järgida. Ringkonnakohus leiab, et väikeosanik sai oma huve tagasiastunud juhatuse liikme V. Otsmanni kaudu kaitsta ka tsiviilasjas nr 2-17-18910. V. Otsmann oli samaaegselt juhatuse liikmeks olemisele ka hageja O. Maljaneni volitatud esindaja. Nimetatud menetluses jõustunud hagi tagamise määrusega peatusid V. Otsmanni juhatuse liikme volitused ning asja läbi vaatamata jätmise määruse jõustumisega nõustusid menetlusosalised maakohtu järeldusega, et määruse tegemise ajaks oli osaühingul uus juhatus, kellel oli õigus teha ka otsustusi tagasiulatuvald sh heaks kiita varasemaid toiminguid. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva hagi rahuldamisega ei kaitsta väikeosaniku seadusega kaitstud huve ning hageja ei põhistanud veenvalt, milles seisneb tema jätkuv tuvastushuvi 19.04.2017 osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hageja ei toonud esile, milliseid tema kui osaniku varalisi või juhtimisega seotud õigusi saab hagi rahuldamisega kaitsta. Ringkonnakohus märgib, et õiguste kõrval on osanikel TsÜS §-st 32 tulenevalt kohustus omavahelises suhtes, suhtes osaühinguga ning suhetes osaühingu juhtorgani liikmetega järgida hea usu põhimõtet ja arvestada üksteise õigustatud huvidega. Hea usu põhimõtte sisuks on eelkõige osaniku kohustus panustada osaühingu juhtimisse ning mitte kahjustada osaühingu ega teise osaniku õigustatud huve.
9.Hageja tugines tühisuse tuvastamise nõudes kolmele rikkumisele: 1) isikud, kes 19.04.2017 koosoleku kokku kutsusid, ei omanud esindusõigust; 2) kokku ei kutsutud erakorralist koosolekut; 3) päevakorda ei täiendatud hageja esitatud nõudega.
10.Ringkonnakohtule esitatud materjalide kohaselt on käesolevaks ajaks osaühing hilisema otsusega kinnitanud, et isikutel, kes 6.04.2017 edastasid koosoleku kokkukutsumise teate, oli kehtiv esindusõigus.
11.Koosoleku nimetamine korraliseks või erakorraliseks ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, kuna ÄS ei sätesta osaühingu koosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel erisusi.
12.Ringkonnakohus leiab, et ka hageja tuginemine täiendava päevakorra punkti mittearutamisele ei too kaasa osanike koosoleku otsuse tühisust kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Nimetatud avaldus võib kaasa tuua tühisuse üksnes osas, mis käsitles hageja 13.04.2017 esitatud taotlust pealkirjaga „osanike koosoleku tühisuse teade ja päevakorra täiendamise nõue“. Ringkonnakohus märgib, et hageja avaldus oli vastuoluline, kuna ta palus täiendada osanike koosoleku päevakorda, kuigi leidis, et osanike koosoleku otsused olid koosoleku kokkukutsumise korra tõttu tühised. Hageja esitas 19.04.2017 planeeritud osanike koosoleku päevakorra täiendamise nõude 13.04.2017 kell 17.39, seega enam kui kolm päeva enne koosoleku toimumist. ÄS § 1711 lg 2 tulenevalt oli hageja taotlus päevakorra täiendamiseks õigeaegselt esitatud ja osanikud ei saanud seda täiesti tähelepanuta jätta. Asja materjalidest ei nähtu, et päevakorra täiendamise taotlusest oleks kõiki osanikke enne koosoleku toimumise aega teavitatud. ÄS § 172 lg 3 kohaselt, kui pärast osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. Teade tuli saata ÄS § 172 lg 1 ettenähtud korras ja selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei too päevakorra täiendamise teate edastamata jätmine kaasa osanike koosoleku otsuse tühisust, kuna osanike koosolekul täiendavat päevakorra punkti ei arutatud, st osanike õigust teada, mis on päevakorras ja õigust osaleda hääletamisel ei rikutud ja osanikele üllatuslikke teemasid päevakorras ei olnud. 19.04.2017 toimunud osanike koosoleku protokolli kohaselt otsustati mitte muuta 6.04.2017 kutsel märgitud päevakorda, kuna osanike teavitamine enne koosoleku toimumist ei olnud võimalik ÄS § 172 lg-s 3 ettenähtud tähtaja jooksul. Samal koosolekul otsustati anda juhatusele volitus kokku kutsuda osanike koosolek juunis 2017, millisel arutada ka O. Maljaineni (hageja) poolt 13.04. 2017 esitatud täiendavat eelnõud (lk 22). Ringkonnakohtu arvates olukorras, kus täiendava päevakorrapunkti lisamine tooks vältimatult kaasa osanike koosoleku edasilükkamise, võivad osanikud otsustada, et täiendavat päevakorra punkti arutatakse hilisemal koosolekul. Sealjuures tuleb päevakorra täiendamisel arvestada ÄS § 1711 lg-ga 3, mille kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist. ÄS § 1701 1. lõikes
nimetatud viisil osaleva osaniku osadega esindatud hääli ei arvestata koosoleku kvoorumi hulka. Hageja kui väikeosaniku õigusi ei rikkunud osanike koosolekul vastuvõetud otsused ning kuna täiendava päevakorrapunkti osas kujundasid osanikud seisukoha hilisemal koosolekul, siis ei rikutud vaidlustatud osanike koosoleku otsusega hageja õigusi. Ringkonnakohus märgib, et osanikud peavad sõltumata osa suurusest tegutsema eelkõige osaühingu huvides ning varasema otsuse, mis on uue osanike otsusega heaks kiidetud, tühisuse tuvastamine olukorras, kus see ei too kaasa õigusmuudatusi, toob üldjuhul kaasa tuvastushuvi kaotamise. Asjas ei ole esitatud faktilisi asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et hageja õigusi – osaleda koosolekul ja otsuste vastuvõtmisel, hääletada, saada teavet osaühingu tegevuse kohta, õigus tutvuda dokumentidega – oleks rikutud või et aktuaalsuse kaotanud osanike koosoleku tühisuse tuvastamine aitaks neid enam kaitsta.
13.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja uue otsusega jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb muuta menetluskulude jaotust ning kõik menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Ringkonnakohus ei määra menetluskulude suurust kindlaks, kuna maakohus ei hinnanud kostja menetluskulude vajalikkust ega põhjendatust TsMS § 175 lg 1 alusel. Menetluskulud määrab asjas esitatud menetluskulude nimekirjade alusel kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.