Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
28. mai 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-15843 Laiaküla Arendus OÜ hagi IT WGB OÜ vastu taganemisavalduse kehtivuse tunnustamiseks, tahteavaldust andma kohustamiseks ja kahju hüvitamise nõudes ning IT WGB OÜ vastuhagi Laiaküla Arendus OÜ vastu tahteavalduse andmise kohustamise ja leppetrahvi nõudes Hagi osas 42 246,20 eurot ja vastuhagi osas 23 500 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine Hageja (vastuhagis kostja): Laiaküla Arendus OÜ (registrikood 14057251, Rävala 8, Tallinn 10143; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Oksana Sobko (Advokaadibüroo Heringson GLO, Maakri 23a, Tallinn 10145; tel: 610 8108; e-post: [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): IT WGB OÜ (registrikood 11885177, Ahtri tn 12, Tallinn 10151; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Harland Paas (OÜ Civicrim, Allika 32, Roela alevik, Vinni vald 46602, Lääne-Viru maakond; tel: 5559 7981; e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
väidetavalt kostja lepinguline esindaja sellise variandi (menetluskulud jäävad poolte endi kanda) kooskõlastamata kostja seadusliku esindajaga. Selline kostja väide tundub kummalisena, kuna kostja lepinguline esindaja alati arutas hagejaga erinevaid kompromissvariante kostja nimel. Tegelikult lahendasid pooled kohtulikud vaidlused kompromissiga (sh oli saavutatud kokkulepe ka menetluskulude osas), mida kinnitab ka p 3.3 notariaalses lepingus. Hageja leidis, et ei ole alust jätta kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja poolt viidatud sätte kohaselt, ei ole kostjal (vastuhagejal) alust nõuda hagejalt (vastukostjalt) enda menetluskulude kandmist. Samuti ka TsMS § 168 lg 5 kohaselt ei ole alust panna kostja kulud hageja kanda. Antud juhul loobus kostja esitatud vastuhagist seetõttu, et kostja sooviks on vastuhagist loobumise avalduse esitamise kaudu püüda oma menetluskulud jätta hageja kanda. Tegemist on oma menetlusõiguste kuritarvitamisega. Hageja märkis, et olukorras, kui pooltel oli kokkulepe, mida üks pool on ilma põhjuseta jätnud täitmata, ei ole millegagi põhjendatud nõuda teiselt poolelt enda menetluskulude hüvitamist. Seda enam, hageja ei ole kostja nõuet rahuldanud, ning ta ei ole jätkanud ka vabatahtlikult võlaõiguslepingu täitmist. Pooled sõlmisid kompromissi, mille tingimuseks oli uue müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine. Kuna kompromissvariantide arutamisel lähtusid pooled alati sellest, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole millegagi põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja märkis, et 07.05.2018 sõlmisid pooled notari Ülle-Riin Raja juures müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega lahendati antud tsiviilasi kokkuleppe teel. Hageja märkis, et kuna vaidlus juba kokkuleppe saavutamise tõttu puudub, kuid kompromiss jäi kostja poolt allkirjastamata, siis menetluse lõpetamiseks esitab hageja hagist loobumise avalduse. Seoses eeltooduga ning juhindudes TsMS §-st 429 loobus hageja esitatud hagiavaldusest ning palus lõpetada menetlus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotles poole tasutud riigilõivu, so 500 euro tagastamist hageja kontole nr EE341010220253240225 AS-is SEB Pank. Kostja esitas koos oma 22.05.2018 seisukohtadega kohtule detailse menetluskulude nimekirja. Kostja märkis, et poolte vahel 07.05.2018 notariaalse lepingu sõlmimisega muutusid nii hageja hagi kui kostja esitatud vastuhagi, mis mõlemad olid suunatud võlaõiguslikust lepingust taganemise õiguse tuvastamisele, sisuliselt esemetuteks. Sellest tulenevalt esitas kostja 08.05.2018 kohtule vastuhagist loobumise avalduse. Sarnase avalduse hagist loobumiseks esitas Laiaküla Arenduse OÜ 15.05.2018. Kostja märkis, et kostja lepinguline esindaja nõustus algselt hageja lepingulise esindajaga ekirjavahetuses algselt menetluskulu jätmisega poolte endi kanda. Kostja lepinguline esindaja selgitas nimetatud asjaolu kostja seaduslikule esindajale ning samuti asjaolu, et menetluskulu osas kokkuleppe mittesaavutamisel määrab selle jaotuse kohus. Kostja seaduslik esindaja ei nõustunud menetluskulu jätmisega poolte endi kanda, kuivõrd leidis, et kohtumenetlus oli tingitud ainult hageja poolsest pahatahtlikkusest ja endale võetud kohustusi rikkuvast tegevusest. Kostja märkis, et käesoleval ajal saabki kompromissi sisuks olla ainult menetluskulu jaotamine. TsMS § 168 lg 4 sätestab, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Tulenevalt asjaolust, et hageja loobus hagist mitte kostjast tuleneval põhjusel, siis kannab ta ka kostja menetluskulu. Kostja
märkis ühtlasi, et hageja lepingulise esindaja tasu on proportsionaalselt kostja esindaja tasuga võrreldes märkimisväärselt suurem. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 373 lg 3 kohaselt vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine ja kostja vastuhagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on asjas 3-2-1-63-11 oma 28.09.2011.a otsuse p-des 13 ja 14 leidnud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka TsMS §-s 168 sätestatud menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni puhul. Kohus märgib, et hageja 09.05.2018.a menetlusdokumendi lisana esitatud 07.05.2018 notariaalsest lepingust nähtub, et pooled lahendasid käesolevas asjas peetavad vaidlused kohtuvälise kompromissiga. Lepingu p 3.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu sõlmimisega on nende vaidlus lõppenud ning et lisaks lepingule sõlmitakse nende vahel ka kirjalik kompromiss, milline esitatakse kinnitamisele Harju Maakohtule ning kompromissi kinnitamisega lõpetatakse ka tsiviilasja nr 2-17-15843 menetlus. Kohus märgib, et TsMS § 168 lg-st 3 tuleneb eeldus, et kui pole kokku lepitud teisiti, siis kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise. Ühtlasi on hageja välja toonud ning ka kostja on möönnud, et kui poolte lepingulised esindajad algselt arutasid e-kirjades kohtuliku kompromissi tingimusi, siis kirjavahetuses nõustusid pooled menetluskulu jätmisega poolte endi kanda. Kohus märgib, et alusetu on kostja väide, et 07.05.2018 notariaalse lepinguga on hageja kostja nõuded rahuldanud. Lepingu p-st 3.1 tuleneb selgelt, et nii hageja kui ka kostja on taganenud
vaidlusalusest 03.08.2017 lepingust, mistõttu loetakse vaidlusalune leping lõppenuks. Ühtlasi ei ole hageja viidatud lepingu alusel rahuldanud või võtnud endale kohustust rahuldada kostja vastuhagis esitatud leppetrahvi nõuet. Kohus leiab, et arvestades pooltevahelist kirjavahetust, TsMS §-168 lg-t 3 ning asjaolusid, et pooled on sisuliselt omavahelised vaidlused lõpetanud kohtuvälise kompromissiga ning pooled võtsid endale kohustuse esitada kohtule kinnitamiseks kompromissleping, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt jätta poolte endi kanda, kuna eelviidatud olukorras oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kui üks pooltest peaks kandma teise poole menetluskulusid. Kohus märgib, et kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus täiendavalt menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja ja kostja on esitanud taotlused poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et poolte taotlused poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuuluvad rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on 23.10.2017 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 1000 eurot. Seega tuleb määruse jõustumisel tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot, ja kanda see Laiaküla Arendus OÜ arveldusarvele nr EE341010220253240225. Kostja tasus 22.01.2018 Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastuhagilt riigilõivu summas 1050 eurot ning 07.02.2018 laekus Rahandusministeeriumi arveldusarvele Xxxpoolt kostja eest vastuhagilt tasutud täiendav riigilõiv summas 150 eurot. Seega tuleb määruse jõustumisel tagastada kostjale pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 600 eurot, ja kanda see IT WGB OÜ arveldusarvele nr EE532200221048857803.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.