Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

AS LHV Pank summas 47 916,92 eurot; AS SEB Pank summas 50 902,18 eurot; AS Nordea Finance Estonia summas 4 344,40 eurot. AS SEB Pank nõue tuleneb 10.12.2013.a sõlmitud eluasemelaenust, mille võlgnevuseks on 02.03.2018.a. seisuga 1 557,73 eurot. Nõue on tagatud hüpoteegiga summas 80 500 eurot kinnistule XXX. Samuti on SEB Pank kasuks seatud hüpoteek võlgnikule kuuluvale teisele kinnistule, nagu nähtub kinnistusregistri andmetest. Kuna võlgniku suhtes on olnud algatatud täitemenetlused, võib nimetatud kohustustele lisanduda kohtutäituri tasu. Täitemenetluse registri andmetel on XXX’i suhtes toimivaid täitemenetlusi neli: Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses, sissenõudjaks AS LHV Pank, summas 41 000 eurot; kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses, sissenõudjaks AS Nordea Finance Estonia, summas 4344,40; kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses, sissenõudjaks Politsei- ja Piirivalveamet, summas 720 eurot; kohtutäitur Mati Kadaku menetluses, sissenõudjaks Politsei- ja Piirivalveamet, summas 500 eurot. Võlgnikul muid kohustusi ei ole, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees puuduvad. Aruande koostamise seisuga on võlgnikul järgmine vara: Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt kuulub võlgnikule kinnisvara: kinnistu nr XXX elamumaa XXX; kinnistu nr XXX maatulundusmaa XXX. Võlgnik on hinnanud oma kinnisvara väärtuseks orienteeruvalt 40 000 eurot. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt kuulub võlgnikule 50% suurune osalus äriühingus XXX (registrikood XXX). Äriühing on asutatud aastal 2015. aastal, majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Äriühing ei ole käibemaksukohuslane. Äriühingul kinnisvara puudub. Aruannete puudumine ei võimalda äriühingu väärtust määratleda, kuid olemasolevate andmete põhjal võib teha ka järelduse, et äriühing ei ole ilmselt tegutsev ning sellel puudub väärtus. Maanteeameti ajutise halduri päringu vastuse kohaselt võlgnikule sõidukeid ega väikelaevu ei kuulu. Võlgnikule on kuulunud sõiduauto Datsun Cherry, esmase registreerimise aasta 1981, registrinumbriga XXX, kuid täpsemad andmed sõiduki kuuluvusest hetkel puuduvad seoses andmebaaside uuendamisega. Pankrotihalduri hinnangul isegi kui nimetatud sõiduk kuuluks võlgnikule, siis vanuse tõttu puudub sellel väärtus. AS-s SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr XXX, mille jääk on 0,00 eurot ja kogumishoius nr XXX, mille jääk on 124,98 eurot. AS-s LHV Pank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXmille jääk on 0,00 eurot. Kõige üldisemas mõttes võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Kokkuvõttes on võimalik asuda seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on käendusest tulenevad kohustused ja piisava sissetuleku puudumine ehk pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Arvestades kohustuse suurust ja võrreldes seda varade võimaliku väärtusega, tuleb võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Lisaks tuleb mainida, et võlausaldajatel ei ole õnnestunud võlgniku suhtes algatatud täitemenetluses saavutada edu. Kõik nimetatud asjaolud muudavad pankroti väljakuulutamise möödapääsmatuks. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Võlgnik makseraskuseid tunnistab, kuid soovib sõlmida kompromissi. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja XXX’i pankrot PankrS § 31 lg.1 alusel. Juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 103 163,35 eurot, kuid vara kinnisvara näol umbes summas 40 000 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 760 eurot, millele lisandub käibemaks summas 152 eurot, kokku 912 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 760 eurot, millele lisandub käibemaks summas 152 eurot, kokku 912 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.