Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

12.12.2017 esitas Panther GmbH avalduse Kitawe Ndola OÜ vastu pankroti väljakuulutamiseks. 19.02.2018 kohtumäärusega võttis kohus võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks menetlusse. 07.03.2018 määrusega andis kohus avaldajale tähtaja tasuda kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 000 eurot kuni 16.03.2018. 13.03.2018.a. tasus OÜ Advokaadibüroo Barrister deposiidisumma. 20.03.2018 nimetas kohus ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. 17.05.2018 esitasid Panther GmbH ja XXX avalduse avaldaja asendamiseks XXX vastu, kuna võlausaldaja Panther GmbH loovutas oma nõude võlgnik Kitawe Ndola OÜ vastu XXXle. Ajutine haldur esitas 11.04.2018 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul vara puudub. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 39 521 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on

püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku tavapärane majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu, milleks on kaamerakäru Evolution müük Venemaale, mille eest jäi müügihind võlgnikule laekumata, sh. juhatuse riskide hindamine oma lepingupartnerite valikul. Ajutise halduri käsutuses oleva esialgse informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Kuid ajutine haldur on ka arvamusel, et võlgniku endise juhatuse liikme XXX tegevuses esinevad võimalikud juhtimisvea tunnused. Ajutise halduri hinnangul võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused. 17.04.2018 kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse ning ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot. Võlgniku seaduslik esindaja istungile ei tulnud, kuna pidi viibima samal ajal Narva kohtumajas, kuid kinnitas kirjalikult, et ta on ajutise halduri tasuga nõus. Kohus määras 02.05.2018 kohtumäärusega Kitawe Ndola OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 17.05.2018 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 210 lg 1 kohaselt ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Lg 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Lg 3 kohaselt võib õigusjärglane käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et Kitawe Ndola OÜ pankrotimenetluses tuleb asendada senine avaldaja Panther GmbH XXXga, kuna Panther GmbH loovutas oma nõude võlgnik Kitawe Ndola OÜ vastu XXXle ja nii Panther GmbH kui XXX on asendamist taotlenud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et Kitawe Ndola OÜ (reg.kood: 11124923) ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, võlgnikul vara puudub ning rahalisi kohustusi kokku vähemalt 39 521 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 02.05.2018 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme XXX (isikukood XXX). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 800 eurot (1h on 80 eurot), millele lisandub käbemaks 160 eurot ja kulude katteks 38 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot ja kulude katteks 38 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur taotleb ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist kokku 998 euro ulatuses 13.03.2018.a. OÜ Advokaadibüroo Barrister poolt deposiiti kantud summast. PankrS § 23 lõike 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 järgi tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõige 5 järgi kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Kohus määrab ajutise halduri tasuks 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 ja kulutuste hüvitise 38 eurot (sh käibemaks), mille mõistab välja võlausaldaja OÜ Advokaadibüroo Barrister poolt deposiiti kantud summast. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.