2-17-19178
Määruse tegemise aeg ja koht
22. mai 2018.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
A. K.`i hagi Sihtasutuse Eesti Kaevandusmuuseum vastu nõukogu 15.12.2017.a. otsuse tühisuse tuvastamise nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Hagiavalduse tühistamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
A. K. (IK xxxxxxxxxxx; e-post: xxxx)
Hageja esindaja:
Raul Johanson (volikirja e-post: [email protected])
Kostja:
SA Eesti Kaevandusmuuseum (RK 90003321, Jaama tn 100, KohtlaNõmme; 30503 Toila vald, IdaVirumaa; e-post: [email protected])
Kostja esindaja:
Vandeadvokaat Margus Kiir (e-post [email protected] )
läbivaatamata jätmine / Hagi tagamise
alusel;
A. K. esitas 22.12.2017.a. Viru Maakohtule hagi SA Eesti Kaevandusmuuseum nõukogu 15.12.2017.a. koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks). Hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-17-13386. 08.09.2017.a esitasid SA Eesti Kaevandusmuuseumi (KAMU) nõukogu liikmed V. K. ja A. S. hagi KAMU nõukogu 31.08.2017.a. otsuste tühisuse tuvastamise nõudes ning taotlesid hagi tagamisena peatada KAMU nõukogu 31.08.2017.a vastuvõetud otsused. Viru Maakohus rahuldas 11.09.2017.a hagi tagamise taotluse ning peatas SA Eesti Kaevandusmuuseum nõukogu 31.08.2017.a. koosolekul vastu võetud otsused (otsuste toime/täitmine) alates nende vastuvõtmisest kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-17-13386. Käesoleval hetkel on eelnimetatud hagi tagamine jõustunud. Eeltoodud hagi tagamise kohtumäärusega peatati teiste hulgas 31.08.2017.a nõukogu otsuse punkt 3, milles valiti nõukogu esimeheks S. K. ja aseesimeheks T. H.. Seega käesoleval hetkel on S. K. ning T. H. KAMU nõukogu (liht)liikmed. 07.12.2017.a edastas KAMU nõukogu liige S. K. e-posti teel KAMU nõukogu koosoleku kutse 15.12.2017.a, jättes seejuures märkimata nõukogu koosoleku toimumiskoha. SAS § 29 lg 1 teine lause sätestab sõnaselgelt, et nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. S. K. oli 07.12.2017.a seisuga nõukogu (liht)liige, kellel puudus seadusest tulenev õigus koosolekut kokku kutsuda. KAMU nõukogu endine esimees V. K. ning endine aseesimees A. S. olid 28.06.2017.a Kohtla-Nõmme Vallavalitsuse korraldusega nr 95 tagasi kutsutud. Selle korralduse on eelnimetatud isikud kohtus vaidlustanud ning Viru Maakohus menetleb hagi ts asja 2-17-11520 raames. Käesolevaks hetkeks eelnimetatud ts asjas jõustunud kohtuotsust ei ole. Asjaolu, et 07.12.2017.a ei olnud de jure KAMU nõukogul esimeest ega aseesimeest, ei anna S. K.u’le õigust kutsuda kokku KAMU nõukogu, kuna lähtuvalt seadusest saab nõukogu kokku kutsuda ainult nõukogu esimees või aseesimees. KAMU nõukogu 2017.a koosolekute toimumise kuupäevad on määratud KAMU nõukogu 21.12.2016.a koosolekul ning fikseeritud koosoleku protokollis. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et sisuliselt on tegemist nõukogu esimehe V. K. poolt kokku kutsutud koosolekutega. Nõukogu koosolek pidi toimuma 21.12.2017.a kell 15:00. Erakorralise nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks 15.12.2017.a puudus lisaks seaduslikule alusele ka otsene vajadus. 21.12.2017.a toimiva koosoleku kordusteavituse edastas hageja KAMU nõukogu liikmetele 11.12.2017.a koos nõukogu 21.12.2016.a nõukogu protokolliga. Kuigi hageja informeeris 11.12.2017.a oma e-kirjaga nõukogu oma viibimisest 15.12.2017.a Riigikogu kultuurikomisjonis kohtumisel, otsustati 15.12.2017.a nõukogu algset päevakorda seoses hageja puudumisega koosolekult muuta ning lisada päevakorda punkt 2.3.1.2 „Juhatuse liikme tagasikutsumine“. Otsuse punktiga 2.5.5 on hageja juhatusest tagasi kutsutud alates 18.12.2017.a. KAMU nõukogu liikmete tegevus riivab nii hageja kui KAMU õigust efektiivsele õiguskaitsele ning loob olukorra, kus KAMU nõukogu tegevuse tõttu luuakse eeldused õigusvastaselt käitunud isikute soosimiseks ja karistusest/kahju hüvitamisest pääsemiseks. Lähtuvalt eeltoodust ning järgnevatest õiguslikest põhjendustest taotleb hageja hagi tagamisega peatada KAMU nõukogu 15.12.2017.a vastuvõetud otsused või rakendada kohtu poolt vajalikuks peetavaid muid abinõud kuni käesoleva kohtuasja otsuse jõustumiseni. Hageja palus hagi tagamise korras peatada juba
Registriosakonnale esitatud kandeavalduste menetlemine ning keelata uute registrikannete tegemine kuni käesoleva kohtuasja otsuse jõustumiseni. 27.12.2017 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise määruse, peatades SA Eesti Kaevandusmuuseum nõukogu 15.12.2017.a. koosolekul vastu võetud otsused (otsuste toime / täitmine / registrikannete tegemine / muutmine) alates nende vastuvõtmisest kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 27.12.2017 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja esindaja esitas 11.01.2018 määruskaebuse Viru Maakohtu 27.12.2017 hagi tagamise määrusele. 22.01.2018 nõudekirjaga kohustas kohus hageja esindajat esitama seisukoha kostja esindaja O. K.`i 11.01.2018 määruskaebusele. R. J. esitas 01.02.2018 kohtule vastuse 11.01.2018 kohtunõudele ja taotluse menetluse peatamiseks. 02.02.2018 nõudekirjaga palus kohus kostja seaduslikul esindajal, so uuel juhatuse liikmel esitada kohtule seisukoht kohtule esitatud 11.01.2018 määruskaebuse ja 01.02.2018 menetluse peatamise taotluse osas. 26.02.2018 esitas kaebuse esitaja esindaja kohtule taotluse, milles loobub 11.01.2018 esitatud määruskaebusest ja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. 02.03.2018 määrusega kohus lõpetas kostja SA Eesti Kaevandusmuuseum poolt 11.01.2018 Viru Maakohtu 27.12.2017 hagi tagamise määrusele nr. 2-17-19178 esitatud määruskaebuse menetluse seoses kaebuse esitaja loobumisega määruskaebusest. Kohus tagastas kostjale määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu 50 eurot. 16.04.2018 nõudekirjas kohustas kohus hageja esindajat esitama kohtule seisukoha tsiviilasja edasise menetluse, sh tsiviilasja perspektiivikuse suhtes. Hageja esitas 26.04.2018 kohtule avalduse, milles võttis hagi tagasi. Hageja märkis, et hageja esitas 01.02.2018 taotluse menetluse peatamiseks põhjusel, et kostja nõukogu 12.01.2018 tehtud otsusega tühistati kostja nõukogu 15.12.2017 aasta otsused ehk samad otsused, mille tühisuse tuvastamist, alternatiivse nõudena kehtetuks tunnistamist hageja ka taotles. Hagejale teadaolevalt ei ole menetluse peatamise määrust koostatud või vähemalt seda ei ole hagejale ega tema esindajale edastatud, seega on hageja seisukohal, et menetlust ei ole peatatud ning eeldab, et kohus menetleb jätkuvalt hagiavaldust. Hageja menetluse peatamise taotlus oli esitatud asjaolust, et hageja ei minetaks käesolevas tsiviilasjas menetlusõigust, juhul kui KAMU (kostja) 12.01.2018 nõukogu otsuse p 2.1 või kõikide otsuste kohta esitatakse tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõue. KAMU nõukogu 12.01.2018 protokoll toimikus olemas. Hagejal ja tema esindajal puuduvad andmed KAMU nõukogu 12.01.2018 otsuse tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise kohta. Samuti puuduvad hagejal võimalused sellise teabe hankimiseks või saamiseks. Hageja palub kohtul kontrollida kas KAMU nõukogu 12.01.2018 otsuste kohta on esitatud tühistamise tuvastamise või kehtetuks tunnistamise taotlus või taotlused. Hageja on seisukohal, et kostja on 12.01.2018 otsusega sisuliselt nõustunud ja rahuldanud hageja 15.12.2017 hagiavalduses esitatud nõuded, milleks oli kostja 15.12.2017 nõukogu otsuste tühisuse tuvastamine, alternatiivselt kehtetuks tunnistamine. Kostja nõukogu on tühistanud hageja poolt hagetud nõukogu koosoleku otsused. Seega on kostja oma tegevustega tõendanud, et on tunnistanud hagi ning on hageja nõude rahuldanud. Eeldusel, et käesolevaks hetkeks on KAMU (kostja) nõukogu 12.01.2018 otsuste tühistamise alused ära langenud ning KAMU nõukogu 12.01.2018 otsused on kehtivad, peab hageja tõdema, et
käesoleva vastuse esitamise hetkeks on hagimenetluse faktilised asjaolud muutnud seetõttu, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Antud asjaoludest lähtuvalt võtab hageja tagasi 22.12.2017 hagiavalduse sest kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud moodustavad kokku 1958 eurot, sh riigilõiv kogusummas 350 eurot (300+50) ja õigusabikulud 1608 eurot (16 tundi 45 minutit, maksumusega 80 eurot tund + käibemaks). Hageja palus menetluskulud TsMS § 168 lg 4, 5 alusel kostjal välja mõista, samuti mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja esindaja esitas 07.05.2018 seisukoha hagi tagasivõtmise avalduse suhtes, milles nõustus hagi tagasivõtmisega. Samas ei nõustunud kostja hageja poolt märgitud põhjendustega. Kostja on seisukohal, et kostja nõukogu poolt otsuste tühistamine ei ole samastatav hageja tuvastusnõuetega. Kostja nõukogu tühistas otsused, kuid ei tunnistanud neid ebaseaduslikeks või tühisteks. Asjaolu, et hilisemalt tehakse uued otsused ja hagejal kaob huvi vaidluseks ei tähenda tuvastamisnõude rahuldamist. Rahuldada saab kohustamisnõuet. Kostja on seisukohal, et antud juhul TsMS § 168 lg 4 ei kohaldu ning et käesolevas kohtuasjas on õiglane jätta menetluskulud poolte enda kanda. Juhul, kui kohus leiab, et mingis ulatuses tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, palub kostja kohtul hinnata nende vajalikkust ja mahtu. Kostja on seisukohal, et loetletud ajakulu ei ole põhjendatud ning vajalik.
Kohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ja hagi tagamise määrus tuleb tühistada. Hagi läbivaatamata jätmine Vastavalt TsMS 423 lg 1 p 2 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja esindaja esitas 26.04.2018 kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. TsMS § 424 kohaselt, hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Kostja nõustus hagi tagasivõtmisega, kuigi ei nõustunud hagi tagasivõtmise põhjendustega. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt TsMS § 426 lg 1 esimese lause kohaselt, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud /---/. Hagi tagamise tühistamine Viru Maakohtu 27.12.2017 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise määruse ja peatas SA Eesti Kaevandusmuuseum nõukogu 15.12.2017.a. koosolekul vastu võetud otsused (otsuste toime / täitmine / registrikannete tegemine / muutmine) alates nende vastuvõtmisest kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
TsMS § 386 lg 4 kohaselt, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seoses hagi läbivaatamata jätmisega tühistab kohus 27.12.2017 hagi tagamise määruse alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtumääruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg 4, 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud; kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel summas 300 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot, kokku 350 eurot (tl. 58-59), kandnud õigusabikulusid kogusummas 1 608 eurot, kokku summas 1 958 eurot. Hageja palub TsMS § 168 lg, 4 5 alusel kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1 958 eurot, samuti viivise menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigilõiv Hageja on märkinud hagihinnaks 3500 eurot ja tasunud riigilõivu summas 300 eurot, samuti on hageja tasunud riigilõivu hagi tagamise taotluselt summas 50 eurot (kohtu 27.12.2017 määrusega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse). Kuna hagi selle esitamise hetkel oli/võis olla perspektiivikas, siis kuulub riigilõiv summas 350 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Õigusabikulud Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 1608 eurot (16 tundi 45 minutit, maksumusega 80 eurot tund+ käibemaks). TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab vajalikuks õigusabikulude osas kohaldada mitte TsMS § 168 lg 5, vaid TsMS § 162 lg 4 sätteid. Kohtul on õigustatud kahtlus selles, et antud juhul on hagi tagasivõtu aluseks siiski mitte see, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud, vaid see, et pärast kostja poolt 12.01.2018 otsuse, millega tühistati kostja 15.12.2017 nõukogu otsus, jõustumist muutus hageja nõue perspektiivituks. Hageja viitas asjaolule, et kui kohus võttis hagi menetlusse ja rahuldas hagi tagamise taotluse, siis on sellega tõendatud, et hagis esitatud nõue oli
perspektiivikas. Kohus selgitab, et hagi menetlusse võtmisel kohus ei saa igakordselt anda hinnangut sellele, kas hagi on 100% ulatuses perspektiivikas või mitte, need asjaolud selguvad siiski menetluse käigus. Hagi menetlusse võtmine ei tähenda veel selle rahuldamist. Antud juhul on aga tegemist olukorraga, kus kostja, tühistades oma 12.01.2018 otsusega tema enda poolt tehtud 15.12.2017 otsuse, sisuliselt ei taastanud hageja jaoks 15.12.2017 otsusele eelnevat olukorda, sest 12.01.2018 võttis kostja muuhulgas sisuliselt vastu sama otsuse, mis oli tehtud 15.12.2017 – kutsus hageja tagasi kostja juhatuse liikme kohalt. Seega ei saa seda lugeda kostja poolt hageja nõude rahuldamiseks, kui, siis võib olla tegemist osalise rahuldamisega. Hageja ei ole kostja 12.01.2018 nõukogu otsust vaidlustanud, kohtule ei ole teada andmeid selle kohta, et keegi teine oleks seda teinud (kohtu infosüsteem KIS2 ei näita sellise tsiviilasja olemasolu kohtus), seega on kostja nõukogu 12.01.2018 otsus jõustunud 12.04.2018. Antud asjaoludest tulenevalt on kohus arvamusel, et hageja poolt hagi tagasivõtmise aluseks on siiski hagejal menetlushuvi puudumine seoses hagi praeguse perspektiivitusega, seega ei ole põhjendatud jätta hageja õigusabikulusid kostja kanda. Kohus arvestab õigusabikulude hageja kanda jätmisel ka sellega, et kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud ebamõistlikult suured (nii on näiteks hagiavalduse koostamiseks vajalike toimingute tegemise ajakulu hõlmatud hagiavalduse koostamise ajakuluga, kuid hageja on need märkinud eraldi kuluna; samuti ei saa kohus lugeda põhjendatuks hagi tagamise määrusega tutvumise ajakulu, jne), kuid kuna kohus jätab hageja õigusabikulud hageja enda kanda, siis ei anna kohus üksikasjalikku hinnangut õigusabikulude põhjendatusele. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 350 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (350 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning kohus jätab kostja võimalikud menetluskulud (kui nad olid tekkinud) täies ulatuses kostja enda kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 386 lg 4, § 423 lg 1 p 2, § 425, § 426, § 427, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 2 jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ja tühistab hagi tagamise määruse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Helgi Vinni
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.