2-18-2421/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

13.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud XXX esitas 14.02.2018. a. kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik XXX on oma olukorra ja maksejõuetuse kujunemise kohta andnud alljärgnevaid selgitusi: Võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on tingitud mitmete üle jõu käivate laenude võtmisest. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et kuna tal on olnud seljatrauma ja seetõttu piiratud liikumine ning tuvastatud keskmine puue, on tal keeruline leida stabiilset ja enda võimete kohast tööd. Sissetulekuks on tal hetkel töövõimetoetus ligikaudu 250 eurot kuus. Käesoleval ajal on selge, et selliste sissetulekute juures nõudeid rahuldada ei ole võimalik. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, lisaks maksab ta kolmandale lapsele elatist summas 83 eurot kuus. Kuna võlgnikule endale on ettenähtud elatusmiinimum, käesoleval ajal miinimumpalga ulatuses summas 500 eurot, mida arestida ei ole võimalik, sellele lisandub 1/3 miinimutasust alaealise lapse kasuks ja samuti ei kuulu arestimisele võimalikud sotsiaaltoetused, siis võib pankroti väljakuulutamise järgselt kujuneda olukord selliseks, et töötasu praktiliselt menetluses arestida ei ole võimalik, või on seda võimalik teha väga väikeses ulatuses. Võlgnik leiab, et ta on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetusest ülesaamine on puuduva sissetuleku tõttu ebatõenäoline. Võlgnik ei pea ise reaalseks, et ta suudaks kõnealust võlga ka tulevikus tasuda. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud ka avalduse kohustustest vabastamiseks. Võlgnikul on kohustusi aruande koostamise seisuga võlgniku pankrotiavaldusest ja päringu vastustest tulenevalt kokku summas vähemalt 16 136,24 eurot alljärgnevate võlausaldajate ees: Politsei- ja Piirivalveamet 57,69 eurot, Keila Linnavalitsus 58 eurot, AS Inbank (Julianus Inkasso kaudu) 3110,04 eurot, ITM Inkasso OÜ 996,58 eurot, Plus & Plus Capital As 9 615,53 eurot, Salva Kindlustuse AS 2 028,45 eurot, Elisa Eesti AS 279,95 eurot. Loetletud nõuded ei pruugi olla lõplikud, samuti vajavad täpsustamist täiturite tasud.

Täitemenetluse registri andmetel on XXX suhtes toimivaid täitemenetlusi kuus. Võlgnikul muid kohustusi ei ole, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees puuduvad. Aruande koostamise seisuga võlgnikul vara täielikult puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Maanteeameti ajutise halduri päringu vastuse kohaselt võlgnikule kuuluvad järgmised registrisse kantud liiklusvahendid: Peugeot Boxer mahtuniversiaal, registrinumber XXX (esmane registreerimise aasta 2002); Brentex-trailer, registrinumber XXX (2015). Võlgniku sõnul ei ole Peugeot (vähemalt hetkel) sõidukõlbulik. Võlgnik hindab sõidukite väärtuseks ligikaudu 3500 eurot. Maanteeameti vastusest nähtub, et võlgnik on viimastel aastatel võõrandanud järgmised liiklusvahendid: Mootoratas Honda, reg.märk XXX (esmane registreerimisi aasta 1993), võõrandatud 09.01.2017.a; Ford Escort, reg.märk XXX (esmane registreerimise aasta 1994), võõrandatud 17.03.2017.a; SMC, reg.märk XXX (esmane registreerimise aasta 2012), võõrandatud 15.07.2016.a; Audi, reg.märk XXX (esmane registreerimise aasta 1993), võõrandatud 10.02.2017.a. Swedbank AS-s omas võlgnik arvelduskontosid, kuid need on võlgnevuse tõttu suletud. AS SEB Pangas omas võlgnik arvelduskontot, kuid see on suletud. Kõige üldisemas mõttes võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Liiklusvahendite võõrandamiste tingimused tuleb pankrotimenetluse käigus täiendavalt üle kontrollida. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on olnud üle jõu käivate laenukohustuste võtmine, samuti tervisekahjustus ehk kasutades pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Arvestades kohustuse suurust ja võrreldes seda sissetulekute reaalse suurusega, samuti asjaolu, et võlgnik on ise esitanud pankrotiavalduse, tuleb võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja palub välja kuulutada pankroti. Võlgnik soovib võlgadest vabastamist läbi pankrotimenetluse. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja XXX pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on

esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 16 136,24 eurot, kuid vara sõidukite näol umbes 3500 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks summas 114 eurot, kokku 684 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks summas 114 eurot, kokku 684 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik