Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 5. aprillil 2018. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu. Üürilepingu kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Kostja on jätnud hagejale tasumata aprilli kõrvalkulud summas 127,44 eurot, mai kõrvalkulud summas 104,17 eurot ja pool juuni kuu kõrvalkuludest summas 35,50 eurot, kokku 267,11 eurot. Hageja ütles üürilepingu 16. juunil 2017. a üles. Hageja võib seega nõuda kostjalt üürilepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, § 292 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel kõrvalkulude summas 267,11 eurot tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Hageja soovib kõrvalkuludelt viivise väljamõistmist kokku summas 92,31 eurot. Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei ole tervikuna põhjendatud. Hageja soovib viivise väljamõistmist üürilepingus kokku lepitud viivisemääras, so 0,2% päevas. Võlaõigusseaduse §-s 113 lõikes 1 on viivise määraks sätestatud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on hetkel null, on seadusjärgne

viivise määr 8% aastas, so 0,022% päevas. Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on VÕS § 275 järgi tühine. Kuna üürilepingus kokku lepitud viivise määr on kõrgem kui seaduses sätestatud viivise määr, on üürilepingus kokku lepitud viivisemäär VÕS §-st 275 tulenevalt tühine. Hageja saab seega nõuda kostjalt viivist ainult seaduses sätestatud määras, so 8% aastas. Hageja võib seega kostjalt nõuda 127,44 euro tasumisega viivitamise eest viivist alates 20. maist 2017 kuni 28. novembrini 2017 summas 5,39 eurot; 104,17 euro tasumisega viivitamise eest alates 20. juunist 2017 kuni 28. novembrini 2017 summas 3,70 eurot ning 35,50 euro tasumisega viivitamise eest alates 20. juulist 2017 kuni 28. novembrini 2017 summas 1,03 eurot, kokku 10,12 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja lõhkunud akna, köögitooli, koridori riiuli, ukse kella ja kirjutuslaua kapi ukse. Kostja on lisaks jätnud hagejale tagastamata ukse võtmed. Hagejale on tekkinud sellest kahju kokku 293,49 eurot. Hageja võib nõuda kostjalt üürilepingu ja VÕS § 115, § 271, § 276 lg 2, § 334 lg 1 ja 2 alusel selle kahju hüvitamist. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Hageja on lisaks soovinud ka advokaadi ja kohtukulude hüvitamist summas 20 eurot. Hageja ei ole samas hagiavalduses välja toonud, mille eest on hageja advokaadi ja kohtukulusid kandnud ning miks on need olnud vajalikud kostjalt võla sissenõudmiseks. Hageja advokaadi ja kohtukulude nõue tuleb seega jätta VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 4 alusel rahuldamata. Kuna hageja on esindanud ennast kohtumenetluses ise, siis ei ole advokaadi ja kohtukulusid TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi kostjalt võimalik ka menetluskuludena välja mõista. Hageja nõue advokaadi ja kohtukulude summas 20 eurot väljamõistmiseks tuleb seega jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 85% ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskulu riigilõiv 125 eurot. Kohus jätab 85% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 15% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja menetluskulude katteks välja mõista 106,25 eurot. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.