2-18-2627/5 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-18-2627 mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused  Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).  Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st viivis kokku mitte üle põhivõla summa.  Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot (tl 20) ja kohtuvälised kulud summas 320 eurot (arve-saateleht 18021901, tl 19), sh võla sissenõudmisega seotud kulud 20 eurot ja hagiavalduse koostamisega seotud kulud 300 eurot.  TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab 2 (3)

kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt Riigikohtu 22.06.2010. a otsus asjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.04.2015. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13). Kohus selgitab, et toimiku materjalidest nähtuvalt on kõik menetlusdokumendid allkirjastanud ja esitanud kohtule hageja juhatuse liige isiklikult. Hageja seaduslik esindaja on edastanud kohtule kuludokumendina arve US Inkasso OÜ-lt, kes aga ei ole esindajana teinud käesolevas menetluses ühtegi menetlustoimingut. Kohtuga on suhelnud vaid hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Elina Peial, samuti on kohus suhelnud vaid hageja seadusliku esindajaga. Üksnes hageja väidetud abi hagiavalduse koostamisel ei muuda US Inkasso OÜ-d hageja esindajaks käesolevas kohtumenetluses. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Tsiviilasjas nr 2-18-2627 toimunud menetluses ei ole US Inkasso OÜ ega US Inkasso OÜ töötajad menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, seega ei saa teda lugeda hageja esindajaks. Toimikus ei ole ka andmeid, et US Inkasso OÜ oleks osalenud menetluses hageja nõustajana TsMS § 228 mõttes. Samuti ei kuulu nõustaja kulud TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kohtuväliste menetluskulude nõue summas 300 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotleb menetluskuluna ka võla sissenõudmiskulude summas 20 eurot hüvitamist, samuti US Inkasso OÜ arve alusel. Riigikohus on pidanud teatud tingimustel professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulutusi hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 09.02.2011. a lahend nr 3-2-1-138-10, p 29). Käesolevas asjas pole hageja selgitanud muud, kui et hageja kandis võla sissenõudmisega seoses kulusid. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli vajalik ja aitas kaasa vaidluse lahendamisele. Hageja ei ole kulude kandmise vajadust põhistanud ega tehtud toimingute kohta (telefonikõned, saadetud kiri ja tähitud kiri) tõendeid esitanud. Seega ei aidanud kohtule teadaolevate andmete alusel inkassoteenuse kasutamine käesoleva asja lahendamisele kaasa ja selle hüvitamine ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 75 eurot. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 320 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.