XxxxOÜ hagi AS XXXX(likvideerimisel) vastu võlgnevuse saamiseks ja AS XXXX(likvideerimisel) vastuhagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine Hageja/vastukostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx; asukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daisy Tauk (epost: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja/vastuhageja: AS XXXX(likvideerimisel) (registrikood xxxx; asukoht xxxx), lepinguline esindaja Oliver Ennok (e-post: [email protected]). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS XXXX(likvideerimisel) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Välja mõista XxxxOÜ-lt kostja AS XXXX(likvideerimisel) kasuks menetluskulud 8 132 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli XxxxOÜ hagi AS XXXXvastu võlgnevuse saamiseks ja AS XXXXvastuhagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks. 18.03.2016.a otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi täielikult ning vastuhagi osaliselt. Hagiga seotud menetluskulud jäeti kostja kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda. 07.10.2016.a otsusega jätis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muuti osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jäeti seega rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Riigikohus tühistas 19.04.2017.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 7.oktoobri, 2016.a otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 28.09.2017.a otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.03.2016.a otsuse osas, mille maakohus hagi rahuldas ja kostja vastuhagis esitatud nõuded osaliselt hageja nõuetega tasaarvestas, samuti osas, milles maakohus jättis kostja poolt vastuhagis esitatud ostuhinna tasumise nõude rahuldamata ning jättis kostja vastuhagi nõuetelt viivisenõuded rahuldamata maakohtu otsus tühistati ka menetluskulude jaotuse osas. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda. Riigikohus jättis 18.12.2017.a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Käesolevas tsiviilasjas on lõpplahend jõustunud.
2.08.01.2018.a kohtukirjaga palus Harju Maakohus kostjal esitada menetlusökonoomikast lähtuvalt enda kompaktne menetluskulude nimekiri kohtule hiljemalt 22.01.2018.a. Kostja esitas enda menetluskulude nimekirja Harju Maakohtule 22.01.2018.a, millele hageja esitas enda vastuväited 26.02.2018.a, tähtaegselt.
3.Kostja menetluskulud on käesolevas tsiviilasjas kokku summas 8860 eurot, millest kostja palub hagejalt välja mõista 95%. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele
4.Kostja menetluskulud maakohtus – kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub hagejalt välja mõista kostja maakohtu menetluskulud, milleks on: riigilõiv summas 650 eurot (600 eurot ja 50 eurot) ja õigusabikulud summas 5280 eurot (4200 eurot arve nr. 15022 alusel) ja (1080 eurot arve nr. 160069 alusel). Hageja hinnangul ei ole kostja õigusabikulud maakohtus summas 5280 eurot põhjendatud ega proportsionaalsed. Esiteks, leiab hageja, et kostja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks arve nr. 160069 alusel summas 1080 eurot tuleb jätta rahuldamata. 5.11.2015.a. esitas kostja maakohtule menetluskulude nimekirja, s.t. arve nr. 15022. Kostja maakohtule arvet nr. 160069 ei esitanud. 10.03.2016.a. on kostja kohtule teatanud: „AS Xxxxon kõik oma seisukohad ja tõendid kohtule esitanud ning ei ole enam midagi täiendavalt lisada”. Hageja hinnangul ei saa käsitleda arvet nr. 160069 kostja menetluskuluna maakohtus kuna arve on koostatud kuu aega pärast maakohtu otsuse tegemist (maakohtu otsus kuulutati välja 18.03.2016.a, arve nr. 160069 on koostatud 15.04.2016.a). Hageja hinnangul peaksid konkreetse menetlusastme kulud olema vastaspoolele ettenähtavad. Teiseks, leiab hageja, et kostja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks arve nr. 15022 alusel summas 4200 eurot tuleb osaliselt jätta rahuldamata. Silmas pidades alljärgnevaid asjaolusid: 1) hagi (8 188,80 eurot) ja vastuhagi hinda (12 043,84 eurot); 2) hagi ja vastuhagi asjaolud olid samad; 3) maakohus rahuldas hagi, ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse tühistamata; 4) tegemist ei olnud keerulise õigusvaidlusega (vaidlus taandus vaid küsimusele, milline on „mõistlik tähtaeg“ ostu-müügilepingust taganemiseks) leiab hageja, et esindaja kulude hüvitamine arve nr. 15022 alusel summas 4200 eurot, tervikuna ei ole vajalik, põhjendatud ega proportsionaalne.
5.Kostja menetluskulud ringkonnakohtus. Kostja menetluskuluks ringkonnakohtu menetluses on riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulu summas 960 eurot (arve nr. 160069). Hageja hinnangul ei vasta apellatsioonkaebuse sisu ja maht kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule (8 tundi). Apellatsioonkaebuses kordas kostja üle maakohtus esitatud
seisukohti ning põhjendatud ajakulu võib olla poole väiksem kohtule deklareeritust.
6.Kostja menetluskulud Riigikohtus. Kostja menetluskuluks riigikohtus on õigusabikulu summas 600 eurot (arve nr. 17004 alusel) ja õigusabikulu summas 200 eurot (arve nr. 223). Hageja hinnangul on arve nr. 17004 alusel läbi viidud toimingud (kassatsioonakebuse koostamine) seoses tsiviilasja kohtumenetlusega märgitud ulatuses (5 tundi) põhjendatud ja vajalikud. Koostatud kassatsioonkaebuse sisu ja maht vastavad kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Küll, aga peab hageja põhjendamatuks uue esindaja (advokaat Ennok) kulude hüvitamist 2 tunni ulatuses.
7.Kostja menetluskulud ringkonnakohtus. Kostja menetluskuluks ringkonnakohtus on 3,5 tunni õigusabikulu summas 420 eurot (arve nr. 170207). Hageja leiab, et kostja ei vajanud teistkordsel ringkonnkohtu istungil õigusabi 3,5 tunni ulatuses kuna 8.09.2017.a. kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 1,26 tundi ning pärast kolme kohtuastme läbimist ei vajanud kostja enam 2-tunnist ettevalmistusaega kohtuistungiks. Kohtumääruse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
10.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
11.Kostja menetluskulud on käesolevas tsiviilasjas kokku summas 8 860 eurot, millest kostja palub hagejalt välja mõista 95%. Kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär on menetluse jooksul olnud 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kõik kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
12.Järgnevalt hindab kohus kostja menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas ning hageja poolt esitatud vastuväiteid. Hageja leiab, et hüvitamisele ei saa kuuluda arve nr 160069, kuivõrd nimetatud arvet ei esitanud kostja menetluse käigus, vaid alles menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Arve nr 150222 tuleks hageja hinnangul aga rahuldada osaliselt, arvestades hagi ja vastuhagi hinda; asjaolu, et hagi ja vastuhagi asjaolud olid samad; tegemist ei olnud keerulise vaidlusega.
Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud menetluskulud, millele hageja on vastu vaielnud, on käesoleva tsiviilasja materjale hinnates osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Arve nr 150222 Esmalt, leiab kohus, et dokumentide analüüsi ja hagile vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud, arvestades 1) analüüsitavate dokumentide (hagi ja selle lisade) mahtu, samuti 2) hagivastuse sisu ja mahtu, mis on kohtule esitatud viiel lehel. Eeltoodu ei anna kohtule võimalust pidada esitatud menetluskulusid põhjendamatuks ega mittevajalikuks, arvestades kostja esindaja poolt teostatud tööd, esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Kohus on seisukohal, et vastuhagi koostamise ajakulu tuleb vähendada. Kulude spetsifikatsioonist nähtub, et vastuhagi koostamiseks on kostja lepingulise esindajal kulunud kokku 11,5 tundi. Samas on vastuhagi ise esitatud kohtule seitsmel lehel, millest sisuline osa moodustab ca 5 lehekülge. Samuti nähtub, et nimetatud sisuline osa sisaldab mitmeid sätete väljavõtteid, mille esitamine menetlusdokumendis ei vaja pikemat analüüsi või ümberkirjutamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalik ajakulu vastuhagi koostamiseks ja esitamiseks kohtule on kokku 9 tundi. Kohus peab põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakulu, arvestades 1) dokumentide mahtu istungi toimumise hetkeks, 2) asjaolu, et tegemist oli esimese istungiga, 3) istungi kestust. Kohus leiab, et kostja lepinguline esindaja ei ole aega kulutanud põhjendamatult. Samuti leiab kohus, et kostja esindaja ei ole aega põhjendamatult kulutanud hageja vastuse ning hageja vastusega vastuhagile ja hageja täiendava avaldusega tutvumisele ning analüüsile, arvestades esitatud vastuste sisu ja mahtu. Hageja on esitanud kohtule ka kirjaliku vastuse, mis on kulude spetsifikatsioonis välja toodud 27.10.2015.a kuluna, kokku 3,5 tundi. Kohus on seisukohal, et nimetatud kulu on põhjendatud ja vajalik. Kostja menetlusdokument on kohtule esitatud kokku neljal lehel, millest sisuline osa moodustab ca 3,5 lehekülge. Eeltoodu ei anna kohtule alust pidada kostja esindaja poolt toimingu teostamiseks kulunud aega põhjendamatuks. Kokku loeb kohus arve nr 150222 ajakulu põhjendatuks 32,5 tunni ulatuses, kogusummas 3900 eurot (ilma käibemaksuta), kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane. Arve nr 160069 Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses tuleb arvestada kostja poolt esitatud arvet nr 160069. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus menetluskulud määratakse kindlaks peale menetluses lahendi jõustumist, on pooltel õigus esitada kõik käesoleva tsiviilasja menetluskulud, ka juhul, kui mõni arve on jäänud tsiviilasja sisulise arutamise menetluse käigus esitamata. Kulud kuuluvad hüvitamisele põhjendatud ja vajalikuks osas, arvestades sealhulgas asjaolu, kas nimetatud kulud on ka reaalselt kantud. Hageja ei ole vastu vaielnud menetluskulude sisule, vaid kogu arvele. Siiski hindab kohus arvel esitatud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et täiendavate tõendi esitamiseks kulutatud aeg 2,5 tunni ulatuses on põhjendatud, arvestades tõendite mahtu ning esitatud menetlusdokumenti. Samuti leiab kohus, et istungil osalemise aeg 3 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et istung avati kell 15:35 ning lõppes 18:19. Samas on
kohtukutsel märgitud istungi toimumise ajaks kell 15:00. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostja esindaja istungi ajakulu 3 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Täiendavate tõendite esitamine 3,5 tunni ulatuses on kohtu hinnangul samuti põhjendatud, kuivõrd menetlusdokument on kohtule esitatud kolmel lehel, millest sisuline osa ca 2,5 lehekülge. Samuti on kohu arvestanud tõendite hulka ning nende esitamise ajakulu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus maakohtu kulude osas kostja esindaja poolt esitatud kulud terves ulatuses põhjendatud ja vajalikeks kuludeks. Täiendavalt peab kohus põhjendatuks ka kostja poolt maakohtu menetluses tasutud riigilõive.
13.Kostja kuluks ringkonnakohtu menetluses on olnud riigilõiv summas 750 eurot apellatsioonkaebuse esitamiselt ja õigusabikulu arvel nr 160069. Hageja hinnangul ei vasta apellatsioonkaebuse sisu ja maht kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule (8 tundi). Apellatsioonkaebuses kordas kostja üle maakohtus esitatud seisukohti ning põhjendatud ajakulu võib olla poole väiksem kohtule deklareeritust. Kohus ei nõustu hageja poolt esitatud vastuväitega. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et apellatsioonkaebus on esitatud kaheksal lehel, mille sisuline osa moodustab ca 6,5 lehekülge. Tegemist on menetluslikult uue menetlusdokumendiga ning kuigi osaliselt on kostja pidanud esitama varasemaid seisukohti ja väiteid, ei anna see alust vähendada dokumendi koostamiseks kulunud ajakulu, kuivõrd kostja lepinguline esindaja on teostanud märgitud ulatuses tööd menetlusdokumendi koostamiseks.
14.Kostja menetluskuluks ringkonnakohtus on olnud veel arvel nr 170207 kujutatud õigusabiteenus ehk ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine kokku 3,5 tunni ulatuses. Hageja leiab, et kostja ei vajanud teistkordsel ringkonnkohtu istungil õigusabi 3,5 tunni ulatuses kuna 8.09.2017.a kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 1,26 tundi ning pärast kolme kohtuastme läbimist ei vajanud kostja enam 2-tunnist ettevalmistusaega kohtuistungiks. Kohus ei nõustu hageja poolt esitatud vastuväitega ning leiab, et kostja esindaja märgitud ajakulu on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Esmalt, leiab kohus, et olgugi, et hageja väitel ei pea peale kolme kohtuastme läbimist esindaja enam istungiks ette valmistuma, olles kursis kogu vajaliku materjaliga, leiab kohus, et professionaalne õigusteenuse osutamine käesoleva mahuka tsiviilasja puhul on vajalik esindatava parimaks esindamiseks kohtuasja menetluses. Kohus on seisukohal, et ei saa eeldada, et esindajal on vaid üks esindatav, kelle kohtuasja ning sellega seotud materjalidega esindaja igapäevaselt tegeleb. See tähendab, et esindajal on vajalik vähemalt osaliselt tutvuda materjalidega, et olla istungiks ette valmistunud, mis menetlusökonoomikast lähtuvalt ja tsiviilasja eduka lahendamiseks on vajalik. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus arvel nr 170207 märgitud õigusabikulu põhjendatud ja vajalikuks kuluks.
15.Kostja menetluskuluks on Riigikohtus arve nr 170004 alusel õigusabikulu summas 600 eurot ja arve nr 223 alusel õigusabikulu summas 200 eurot. Hageja hinnangul on arve nr. 170004 alusel läbi viidud toimingud (kassatsioonakebuse
koostamine) seoses tsiviilasja kohtumenetlusega märgitud ulatuses (5 tundi) põhjendatud ja vajalikud. Hageja hinnangul, koostatud kassatsioonkaebuse sisu ja maht vastavad kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Küll, aga peab hageja põhjendamatuks uue esindaja (advokaat Ennok) kulude hüvitamist 2 tunni ulatuses. Kohus nõustub hagejaga, et arvel nr 170004 kajastatud kulu 600 eurot on hageja väites esitatud asjaoludel põhjendatud ja vajalik kostja menetluskulu. Samas ei nõustu kohus hageja esitatud vastuväitega, et arvel nr 223 kujutatud õigusabikulu, samuti kassatsiooni esitamise eest, 2 tunni ulatuses oleks põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesoleva tsiviilasja menetluses esindas kostjat maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses Oliver Ennok, ei saanud tema siiski füüsiliselt kostjat kassatsioonimenetluses esindada, kuivõrd tegemist ei ole vandeadvokaadiga. Samas ei välista see asjaolu, et menetluses esinenud esindaja ei võiks kassatsiooni koostada koos riigikohtu menetluses kostjat esindava vandeadvokaadiga. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kassatsioonkaebus on kohtule esitatud üheksal lehel, millest sisulise osa moodustab ca 7,5 lehekülge. Oliver Ennokil on kulunud kassatsiooni koostamisele 5 tundi ja Aivar Ennokil kokku 2 tundi. Kohus leiab kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades, et mõlemal arvel kujutatud ajakulu kassatsiooni esitamiseks on põhjendatud ja vajalik.
16.Seega loeb kohus kokku kostja lepingulise esindaja kulusid seoses tsiviilasja menetlusega põhjendatuks mahus 60 tundi summas 7 160 eurot (6 960 + 200). Kokku on kostja õigusabikulud seega 7 160 eurot. Samuti on täies ulatuses põhjendatud kostja menetluskulud riigilõivule kokku summas 1 400 eurot. Kokku on kostja käesoleva tsiviilasja menetluskulud seega 8 560 eurot.
17.Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista 95% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud summas 8 132 eurot (95% 8 560 eurost).
18.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.