Finesta Baltic OÜ hagi AS TULMIN SISUSTUS vastu võlgnevuse saamiseks ja AS TULMIN SISUSTUS vastuhagi Finesta Baltic OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.03.2016.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i TULMIN SISUSTUS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
17 826,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja / vastukostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Finesta Baltic OÜ (registrikood 11516178), tehinguline esindaja vandeadvokaat Daisy Tauk Kostja / vastuhageja (apellatsioonimenetluses apellant): AS TULMIN SISUSTUS (registrikood 10364401; registri andmetel tehtud kustutamishoiatus), tehingulised esindajad Oliver Ennok ja vandeadvokaat Aivar Ennok
Kohtuistungi toimumise aeg
08.09.2017.a
Istungil osalenud isikud
Apellandi tehinguline esindaja Oliver Ennok, apellandi seaduslik esindaja SK
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.03.2016.a otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja kostja vastuhagis esitatud nõuded osaliselt hageja nõuetega tasaarvestas, samuti osas, milles maakohus jättis kostja poolt vastuhagis esitatud ostuhinna tasumise nõude summas 8188,88 rahuldamata ning jättis kostja vastuhagi nõuetelt
viivisenõuded rahuldamata. Maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega lisaks maakohtu poolt otsustatule jäetakse hagi täielikult rahuldamata, jäetakse hageja tasaarvestuse vastuväide rahuldamata, rahuldatakse vastuhagi täiendavalt 8188,88 eurose põhivõlanõude osas ning mõistetakse hagejalt kostja kasuks välja viivis perioodi eest kuni 28.09.2017.a summas 2185,05 eurot. AS-i TULMIN SISUSTUS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:
5.1.välja mõista Finesta Baltic OÜ-lt AS-i TULMIN SISUSTUS kasuks põhivõlg summas 10263,83 eurot.
5.2.Välja mõista viivis perioodi eest kuni 28.09.2017.a summas 2185,05 eurot. Välja mõista viivis summalt 10263,83 eurot alates 29.09.2017.a kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
5.3.Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.09.03.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 8188 eurot 80 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras viivise põhivõlgnevuselt alates 24.11.2014.a kuni tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hagejale 18.01.2014.a hinnapakkumise korteri täislahendusega sisekujunduse projekti koostamiseks, mh köögimööbli joonised, 3D projekti ning joonis-skeemid (sisekujunduse teenuse leping). Kostja tegi 02.06.2014.a hinnapakkumise köögimööbli müügiks ja paigaldamiseks. 04.06.2014.a tegi kostja uue hinnapakkumise. Muuhulgas oli kostja muutnud mõõte, mille tagajärjel köögimööbel enam hageja kööki ei mahtunud. Muudetud mõõte ei olnud pakkumises markeeritud. Hageja ei teinud mõõdistusi ega kontrollinud, kas tellitav mööbel hageja ruumi mahub. 05.06.2014.a saatis kostja hagejale mööbliosa ja paigalduse tellimuse kinnituse. Kostja pakkumise kohaselt oli köögimööbli hind koos paigaldusega 16 377,60 eurot, millest 8188,80 eurot tuli tasuda ettemaksena. Hageja tasus ettemakse. Pakkumise kohaselt oli köögimööbli tarneaeg neli kuni viis nädalat, s.o tähtajaga 14. – 17.07.2014.a. 30.09.2014.a, s.o enam kui kahekuulise hilinemisega, teatas kostja, et kogu köögimööbel on tarnitud. Samal päeval teatas hageja, et sellist köögimööblit ei ole ta tellinud ega võta seda vastu. 03.10.2014.a teatas hageja, et köögimööbli puuduste hulk ei ole aktsepteeritav, ning palus ettemakse tagastada ning detailid objektilt hiljemalt 08.10.2014.a ära viia. 08.10.2014.a andis hageja kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 22.10.2014.a. 20.10.2014.a teatas kostja, et puudused saab kõrvaldada kuupäevaks 28.11.2014.a, kuid hageja antud tähtaja jooksul puudusi
2(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 ei kõrvaldanud. 23.10.2014.a esitas hageja kostjale hinna alandamise avalduse, milles teatas, et ta ei oleks mingil juhul ostnud sellise kvaliteedi ja pakutava tarneajaga mööblit 16 377,60 euro eest, ning tegi ettepaneku müügihinna alandamiseks 30% ehk 4913,28 euro võrra, nii et lõplik müügihind oleks 11 464,32 eurot. Pooled pidasid 2014.a novembris ka kompromissiläbirääkimisi. 17.11.2014.a taganes hageja sisekujunduse teenuse lepingust ja köögimööbli müügilepingust (müügileping) ning palus kostjal tagastada köögimööbli ettemakse. Hageja toimetas mööbli 08.12.2014.a kostja asukohta ning soovis seda tagastada, kuid kostja keeldus mööblit vastu võtmast. Hageja on kehtivalt lepingust taganenud ning soovib seetõttu tasutud ettemakse tagastamist ja seadusjärgses määras viivist. Kuivõrd hageja taganes lepingust, ei pea ta tasuma teist osamakset 8188,80 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hageja ei ole poolte lepingust kehtivalt taganenud, kuivõrd puudub oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 mõttes, mis annaks hagejale aluse sisekujunduse teenuse lepingust ning köögimööbli müügilepingust taganeda. Kostja vastuhagi
3.Kostja esitas 22.09.2015.a vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista põhinõude 12 043,84 eurot ja viivise. Põhinõue moodustub kostja tasutud OÜ Asur Team arvest ja hageja jaoks tellitud teenuse kulust 555,04 eurot, ruumikujundusalaste konsultatsioonide tasust 3300 eurot (arved nr 103 ja 109) ja müügilepingu järgi tasumata osamaksest 8188,80 eurot. Hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud ja võlgneb kostjale teise tasumata osamakse. Hageja vastuväited
4.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja ei tellinud ruumikujundusalaseid konsultatsioone ajavahemikul 22.06. - 13.11.2014.a ning tal puudub kohustus tasuda arve nr 103. Ka eluliselt ei ole usutav, et hageja oleks soovinud kostjalt mistahes konsultatsioone pärast köögimööbli ebaõnnestunud tarnet. Samuti ei ole hageja tellinud ruumikujundusalaseid konsultatsioone ajavahemikul 13.08. kuni 11.12.2014.a ning tal puudub kohustus tasuda arve nr 109. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus tegi 18.03.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi täies ulatuses ja vastuhagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7165,40 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Hagiga seotud menetluskulud jäid kostja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määranud menetluskulude suurust kindlaks. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja kohustuste täitmisel puudusi esines. Kappide hilinemine ei ole oluline lepingurikkumine, küll aga muutub see oluliseks lepingurikkumiseks, kui kohustatud isik ei täida kohustust ka selle täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Kostja kõiki puudusi täiendaval tähtajal ei kõrvaldanud. Seega on müügilepingut oluliselt rikutud (VÕS § 116 lg 2 p 5). Hageja antud täiendav tähtaeg 14 päeva oli ka mõistlik, kuivõrd kahenädalane tähtaeg on üldjuhul mõistlik ja kapid oleksid pidanud kohal olema juba palju varem. Hageja mure ei ole see, kuidas ja mil viisil kostja oma tähtajaks täitmata kohustusi täiendaval tähtajal täidab. Kostja ei kõrvaldanud puudusi ka ühe kuu jooksul. Lisaks taganes kostja oma algselt välja pakutud tähtajast 28.11.2014.a ja nimetas uueks tähtajaks 7. – 8.12.2014.a. Pidevalt muutuvate lubaduste tõttu oli hagejal õigus kostjat enam mitte usaldada ja jätta uued täiendavad tähtajad aktsepteerimata. Hageja on müügilepingust kehtivalt
3(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 taganenud. Hagejal on õigus nõuda tasutud ettemakse tagastamist ja viivist. Seetõttu ei ole hagejal kohustust tasuda ka teist osamakset ning vastuhagi jääb vastavas osas rahuldamata. Vastuhagi kohaselt esitas OÜ Asur Team kostjale arve mööbliosa paigaldamise ning pakendi utiliseerimise eest kokku 590,04 eurot. Kostja tasus selle arve. Kostja arvates on hageja kohustatud hüvitama arve alusel tellitud teenuse kuluna 555,04 eurot. Hageja ei ole sellele kostja nõudele esitanud ühtegi vastuväidet. Seetõttu tuleb lugeda nõue hageja poolt omaksvõetuks ja rahuldada vastuhagi vastavas osas. Kostja nõude õige ja põhjendatud suurus arve nr 109 alusel on 600 eurot (millele lisandub käibemaks). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et tasumata on 20% töödest, kuid arve on esitatud 25% tööde eest. 20% kogumahust 3000 eurot on 600 eurot (millele lisandub käibemaks). Samas on nõue lõppenud tasaarvestusega. Hageja tasaarvestuseks kasutatud nõue on selge ja tõendatud. Hageja nõudis õigustatult tasu kostjale kuuluva mööbli ladustamise eest, sest kostja ei olnud nõus seda hageja omandilt ära viima. Hageja ei ole tasunud arvet nr 103 sisustusprojekti lõpetuse eest, põhjendades seda asjaoluga, et projekt on lõpetamata. Kostja esitas 16.02.2016.a uusi tõendeid, mis väidetavalt tõendavad vastuhagis esitatud nõudeid, sh nõutud jooniste hagejale saatmist. Selleks, et kostja oleks õigustatud saama hagejalt 2000 eurot (millele lisandub käibemaks), peab kostja olema teinud kokkulepitud tööd. Kostja on teinud üheksast tööst kolm. Seega ei ole kostja nõue täielikult põhjendatud. Kuivõrd pooled ei ole esitanud kohtule hinna kalkuleerimise alust või iga eraldi töö väärtust, nimetas kohus ise õiglase hinna, lähtudes faktilistest ja tuvastatud asjaoludest. Kohus leidis, et kui 2000 eurot vastab üheksale tööle ja kolm tööd üheksast on üks kolmandik, tuleb ka kolme tehtud töö väärtuseks võtta üks kolmandik 2000st, milleks on 666,66 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded. Kuna mõlemad pooled on esitanud ka viivisenõuded, arvestas kohus viivist mõlema poole kasuks kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohtuotsusest edasi arvestas kohus viivist üksnes nõudelt, mis pärast tasaarvestust alles jäi. Apellatsioonkaebus
6.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas ja osas, millega vastuhagi jäeti rahuldamata. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel oli lepinguline suhe, mille kohaselt kostja osutas hagejale sisearhitektuuri alaseid teenuseid Tallinnas Lai tn 37 elamu korterites 4 ja 5, mh kohustus kostja tarnima hagejale eritellimusena köögimööbli Itaaliast. Vaidlust ei ole, et köök telliti ja tarniti kohale. Kohapeal selgus, et saabunud mööblist on puudu mõned kapid (seinakapid). Hageja esitas puuduste kõrvaldamise nõude ja seejärel hinna alandamise avalduse 30% võrra. Kostja teavitas puuduste kõrvaldamisest, kuid ootamatult taganes hageja kogu köögimööbli tellimusest ja nõudis kogu ettemaksu tagastamist, kuigi mööbel oli juba korterisse tarnitud. Kostja möönab, et tuvastas ülemiste kappide (4 tk) puudumise ja valamukapi ukse vahetamise vajaduse ning kinnitas seda ka hagejale, kuid antud puudused olid kõrvaldatavad. Kostja poolt oli hagejale tarnitud õigeaegselt 93% köögimööblist ning hagejapoolne tehingust taganemine oli ebaproportsionaalse õiguskaitsevahendi kasutamine. Tegemist oli eritellimusmööbliga spetsiaalselt ebastandardsete mõõtudega korteri jaoks ning selle mujal kasutamine on võimatu. Tehingust taganemisega tekitas hageja ebamõistlikult suure kahju, millest oleks saanud hoiduda. Maakohus jõudis tõendeid hinnates ebaõigele järeldusele, et hagejal esines õigus lepingust taganeda. Kostja hinnangul puudus temapoolne oluline lepingurikkumine. Hageja ei andnud reaalset võimalust puuduste kõrvaldamiseks, kuna taganes juba enne kostja teatatud tähtaega. Kostja soovis puudusi kõrvaldada. Arvestades, et puuduste kõrvaldamine eeldas täiendava
4(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 mööbli tellimist ja tarnimist Itaaliast, ei saanud lähtuda hageja soovitud ebamõistlikust tähtajast. Kostja teatas, et kõrged kapid on tellitud ja saavad valmis 28.11.2014.a. Kõrgete köögikappide puudumine ei oleks takistanud hagejal köögimööblit 93% ulatuses kasutamast. Ülemise kapi puudumine ei oleks takistanud asja peamiste omaduste kasutamist. Kappidesse pandavaid asju oleks ajutiselt saanud ladustada mujal ning ülemiste kappide hilinemise eest oleks olnud õigus nõuda põhjendatult hinna alandamist või kahju hüvitamist. Hageja poolt antud tähtaeg ei olnud mõistlik ning kostja ei saanud kiiremini puudusi kõrvaldada, kui Itaalias eritellimus valmis saab ja Eestisse tarnitakse. Kui isegi kõige kiireima tellimise juures ei oleks olnud võimalik seda tähtaega täita, ei saa seda lugeda mõistlikuks. Seega tulnuks kohaldada VÕS § 114 lg-t 1. VÕS § 114 lg-st 3 tulenevalt ei oleks hageja võinud kasutada muid õiguskaitsevahendeid peale enda poolt kohustuse täitmisest hoidumise ja kahju hüvitamise nõude esitamise. Hagejapoolse taganemise tulemusena on tekkinud ebamõistlikult suur kahju, kuna eritellimusel mööblit ei saa keegi kasutada. Samas nõuab hageja ka ettemaksu tagasi. Kõike seda oleks olnud võimalik vältida, kui hageja oleks käitunud mõistlikult ja heas usus (VÕS §-d 5 ja 7). Hageja teatas 12.11.2014.a e-kirjas, et taganeb köögimööbli tehingust, kui kompromissi koheselt ei leita. Sama päeva õhtul pakkus kostja välja kompromissi ning sellest tulenevalt oleks saanud jätkata läbirääkimisi (hinna alandamise, kahju hüvitamise vms teemal). Hageja aga taganes lepingust. Õiguskaitsevahendi valikul peaks pool hindama, mis on selle kasutamise tagajärjed ning valima ja kasutama poolte jaoks vähimat kahju toovat võimalust, kuid antud juhul hageja sellega ei arvestanud. 23.10.2014.a esitas hageja hinna alandamise avalduse. Järelikult oli hageja täitmise vastu võtnud ning tema hilisem vastuoluline käitumine ja tehingust taganemine on õiguslikult alusetu. Eeltoodud asjaolusid ei ole maakohus käsitlenud. Kostja hinnangul oleks hageja pidanud kasutama VÕS § 108 lg-st 6 tulenevat õiguskaitsevahendit. Kohus märkis, et ei ole vaidlust asjaolu üle, et enam kui kahekuulise hilinemisega, s.o 30.09.2014.a teavitas kostja, et köögimööbel on täies ulatuses tarnitud. Kohus ei ole võtnud arvesse, et 93% mööblist oli tarnitud õigeaegselt, kuid mööblit ei olnud objektile viidud seoses hageja korteris toimunud ehitustööde venimisega üle varasema tähtaja. Kostjale teadaolevalt ei ole ka hageja seda asjaolu vaidlustanud, kuid selguse huvides esitab kostja apellatsioonkaebuse lisana kauba saatelehe (CMR), millest nähtub, et Itaaliast on 18 kasti mööblit 31.07.2014.a välja saadetud ja 07.08.2014.a Tallinna saabunud. 18.08.2014.a toimetati mööbel kostja laost hageja korterisse. Kuna kostjale teadaolevalt puudus enamuse mööbli õigeaegses saabumises vaidlus, kuid kohus tugines otsuses vastupidisele, tuleb eksimus uute tõenditega kõrvaldada. Lisaks märkis kohus ekslikult, et kostja korduvalt muutis enda lubatud tähtaegu, kui 28.11.2014.a asemel pakkus uueks tarneajaks 07. – 08.12.2014.a. Kostja kirjutas juba 12.11.2014.a hagejale, et kõrged kapid on tellitud ja saavad valmis 28.11.2014.a, seejärel toimub tarne Eestisse, mis võtab omakorda ca nädal aega. Arvestada tuleb VÕS § 116 lg-s 4 sätestatut. Kostja oli mööbli tellinud, tasunud ja enamuses kohale tarninud, tegemist oli eritellimusmööbliga. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kostja seisukohal, et ülakappide puudumine moodustas ebaolulise osa kogu lepingust ning seega ei olnud ka hagejal alust ainult seetõttu lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 5). Lisaks esitas hageja paljasõnalise väite, et tellitud mööbel ei mahtunud ruumi ära. Asjas esitatud joonistelt nähtub üheselt, et ruumi seina pikkusmõõt on mõõdistusjoonise järgi 616 cm ja mööblirea pikkus 580 cm. Seega kuigi kostja soovis tekkinud kahju kõrvaldada, tellis puuduolevad mööblidetailid ning pakkus välja hüvitise, käitus hageja vastuoluliselt ja võttis pärast mõistlikult esitatud hinna alandamise avaldust kasutusele ebamõistliku ja ebaproportsionaalse õiguskaitsevahendina lepingust taganemise. Lepingust taganemiseks puudus alus, kuna puudub oluline lepingurikkumine ning samuti ei andnud hageja mõistlikku tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
5(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 Kohus ei ole vastuhagi rahuldamata jätmist köögimööbli teise osamakse osas eraldi põhjendanud. Kostja hinnangul kuulub teine osamakse tasumisele, kui hageja taganemine lepingust ei ole kehtiv. Hagejal on õigus nõuda hinna alandamist või kahju hüvitamist seoses osa mööbli hilinemisega ning seega võib teine osamakse selle võrra väheneda. Arve nr 109 osas ei vaidlusta kostja maakohtu järeldust, et arve suurus on 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Samas ei nõustu kostja, et hagejal oli õigus antud nõue tasaarvestada köögimööbli ladustamise arvega. Antud olukorra lahendus selgub, kui kohus tuvastab, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda või mitte. Juhul kui hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, kuulub kaup hagejale ning tal tuleb ka tasuda ladustamisega seotud kulud. Kostja ei nõustunud kohtuga arve nr 103 osas. Kohus leidis, et selleks, et kostja oleks õigustatud hagejalt saama 2000 eurot (millele lisandub käibemaks), peab kostja olema teostanud eelloetletud üheksa tööd. Kohtu hinnangul on tõendatud kolme töö tegemine, mistõttu on õigus saada 1/3, st 666,66 eurot. Lai tn 37-4 objekti maht oli kokku 55 joonist. Arve nr 103 on esitatud perioodi 22.06. – 13.11.2014.a eest ning antud perioodi mahub 22 joonise teostamine. Hageja leidis, et puudu on üheksa tööd ja kohus nõustus, et puudu on kuus tööd. Seega kohtu seisukohta arvestades on 22st joonisest 16 teostatud. Seega peaks kostja nõue olema 73% osas põhjendatud (16 ÷ 22 = 72,7%) ning hagejal on kohustus tasuda vähemalt 1460 eurot (73% 2000st, millele lisandub käibemaks). Kostja jäi selle nõude juurde ning palus hagejalt välja mõista arve nr 103 tasumata osa 1460 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Edasine menetluse käik
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.10.2016.a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada, jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või saata asi uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja kanda. Riigikohus tühistas 19.04.2017.a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule, rahuldades kassatsioonkaebuse.
9.Tallinna Ringkonnakohus andis 19.04.2017.a kirjaga pooltele võimaluse esitada Riigikohtu otsusest tulenevalt täiendavaid seisukohti, selgitusi, asjaolusid, taotlusi või tõendeid. Hageja esitas tähtaegselt täiendava seisukoha, paludes vastu võtta ka uue tõendina 30.05.2017.a taganemise avalduse. Seisukoha kohaselt möönis hageja, et kui Riigikohtu otsuse kohaselt ei olnud käesoleval juhul kaks nädalat mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks, oli hagejapoolne hinna alandamine vastuolus VÕS § 114 lg-ga 3, kuna puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei olnud hinna alandamise ajaks möödunud (Riigikohtu hinnangul pikenes puuduste kõrvaldamise tähtaeg kuni 17.11.2014.a). Seega ei ole 23.10.2014.a hinna alandamise avaldus kehtiv. VÕS § 224 punktidest 1 ja 2 tuleneb VÕS §-s 222 sätestatud täitmisnõude primaarsus hinna alandamise kui ostja õiguskaitsevahendi suhtes, kuivõrd sisuliselt välistavad need ostja poolt hinna alandamise juhul kui müüja on valmis lepingutingimustele mittevastava asja parandama või asendama ja teeb seda mõistliku aja jooksul. Hageja esitas täitmisnõude 08.10.2014.a tähtajaga kuni 22.10.2014.a (s.o kaks nädalat puuduste kõrvaldamiseks). Riigikohus on leidnud, et hageja poolt puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg kaks nädalat ei olnud käesoleval juhul mõistlik aeg. Sellest järeldub, et hageja ei saanud 23.10.2014.a kehtivalt hinda alandada kuna
6(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 täitmisnõude tähtaeg pikenes kuni 17.11.2014.a (mis oli Riigikohtu hinnangul mõistlik aeg). Riigikohus leidis, et kohtud ei ole arvestanud, et kui ostja on müüjale andnud täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, on tema õiguskaitsevahendite kasutamise õigus ajutiselt piiratud. VÕS § 114 lg 3 järgi, kui täiendav tähtaeg on antud lepingulise kohustuse rikkumise korral, võib võlausaldaja selle tähtaja jooksul keelduda oma kohustuse täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning viivise maksmist, kuid ei või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Hageja hinnangul tulenes kohtute ja hageja arusaam asjaolust, et kaks nädalat kohustuste täitmiseks on piisav ja mõistlik aeg. Kuivõrd Riigikohus otsustas, et kaks nädalat antud asjaoludel ei olnud piisavalt mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks, puudus hagejal 23.10.2014.a seadusest tulenev alus kehtivalt hinda alandada. Riigikohtu otsuse kohaselt jääb kohtute tuvastatud asjaoludest ebaselgeks, milliste puuduste tõttu hageja hinda alandas. Hageja täpsustab, et ta esitas hinna alandamise avalduse täitmise viivituse tõttu. Riigikohus leidis, et täitmisega hilinemine ei saa VÕS § 112 lg 1 järgi olla hinna alandamise alus. Seega ei saanud hageja alandada hinda seetõttu, et köögimööbel tarniti ja paigaldati 2014.a juuli asemel septembri lõpus. Riigikohtu seisukoht, et köögimööbel tarniti ja paigaldati 2014.a juuli asemel septembri lõpus, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõendite ja kohtute poolt tuvastatuga. Köögimööblit ei ole tervikuna tänaseni tarnitud ning köögimööbel on tänaseni paigaldamata (kolm aastat hiljem), seega ei ole õige Riigikohtu seisukoht justkui köögimööbel tarniti juulikuu asemel septembrikuus 2014.a. Hinna alandamise avalduse esitas hageja olukorras, kus kostja oli ilmutanud koostöövalmidust puuduste (lepingutingimustele mittevastavus) fikseerimiseks tehase ekspertide abil, kinnitanud, et pooltevahelise õigussuhte alus oli 02.02.2014.a hinnapakkumine (ehk kohustus tarnida nurgakapp 115 × 70 mõõtkavas), et pooltel on sõlmitud ostu-müügi tehing ja lisas 02.06.2014.a hinnapakkumise, mille koosseisu kuulus nurgakapp 115 × 70, ning viivituse heastamise. Taganemise avalduse esitas hageja olukorras, milles kostja oli eksitanud hagejat tehase ekspertide saabumisest 11.11.2014.a ja omapoolsest soovist lepingutingimustele mittevastavus fikseerida, teatanud et köögimööbel on toodetud kvaliteetselt ja vastab kõrgetele standarditele, teatanud et kostja ei pidanud tarnima 115 × 70 nurgakappi, vaid vanalinna muinsuskaitselises majas tuli 15 cm köögiseina maha võtta, et köögimööbel mahutada seinareljeefi, jätnud täitmata 08.10.2014.a täitmisnõude ning pakkunud täitmise tähtaegu, mida ta muutis või pikendas. Hageja pidas põhjendatuks Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2016.a otsuse punktides 67 ja 65 märgitut. Lisaks ringkonnakohtu poolt märgitud muutunud elulistele asjaoludele muutus kostja käitumine ning soov lepingutingimustele mittevastavust ekspertide abil fikseerida ja olukorda hagejale heastada. Kostja asus süüdistama ehitajaid, kostja asus süüdistama köögitehnikat, kostja asus süüdistama köögimööbli tootnud tehast, kostja asus süüdistama allakirjutanut, et tarnitud köögimööbel hageja köögi seinareljeefi ei mahtunud. Lisaks tegi 02.09.2014.a vahetult enne köögimööbli paigaldamist kostja sisekujundusteenuse pakkujana tabeli pooleliolevatest ja teostavatest töödest, sh ehitaja töödest. Nimetatud tabelis ei ole märgitud, et köögi (ruum 221) paekivisein vajaks 15 cm ulatuses mahavõtmist. Seega kõik kostjapoolsed süüdistused, et ehitaja eksis projektis, ei ole asjakohased. Vaatamata asjaolule, et kohtud ei ole andnud hinnangut hageja väitele, et kostja esitas temale kahel järjestikusel päeval kaks sama numbriga, kuid erineva mõõtkavaga tellimuse kinnitust ning hagejat ei teavitatud nurgakapi mõõtude muutmisest, on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kostja pidi hagejale tarnima 115 cm nurgakapiga köögimööbli. Hoolimata kohtute ebatäpsusest seisukohtade põhjendamisel köögimööbli müügisuhte aluseks oleva hinnapakkumise kinnituse valikul, jääb selgusetuks, et kui müügisuhte aluseks lugeda 03.06.2014.a tellimuse kinnitus nr 59, miks ei tarnitud 115 cm nurgakappi ja kui müügisuhte aluseks lugeda 04.06.2014.a tellimuse kinnitus nr 59, võis kohtule esitatud avalduste ja kirjelduste põhjal olla tegemist tühise tehinguga, kuna ostja on teinud tehingu olulise eksimuse mõjul. Kohtud on jätnud tähelepanuta
7(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 hageja väite, et kostja väljendas oma tahet 20.10.2014.a vastuses hagejale „meil on sõlmitud ostu-müügi tehing“ ning lisanud 02.06.2014.a hinnapakkumise, mille koosseisu kuulus nurgakapp 115 × 70. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS §-ga 29 ning vajadusel saab kaaluda ka VÕS § 27 lg 2 kohaldamist kokkulepitud tingimuse määratlemisel. Vaatamata asjaolule, et kohtud on jätnud andmata hinnangu kostjapoolsele vaikimisi köögimööbli gabariitide muutmisele, nõustus hageja ringkonnakohtu järeldusega punktis 64. Hageja hinnangul on ringkonnakohus õigesti tuvastanud köögimööbli ja köögimööbli paigalduse lepingutingimustele mittevastavuse ning kohaldanud VÕS § 217 lõikeid 1, 2 ja 5. Ringkonnakohus kohaldas õigesti ka VÕS § 226 lõiget 1 kuna tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja ostis köögimööbli kostja poolt koostatud jooniste, fotode ja kapiukse näidise järgi. On tõendatud, et lepingutingimustele mittevastavus eksisteeris asja üleandmise ajal. Seega kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele ja vastav puudus esines asjal selle ostjale üleandmise ajal, vastutab VÕS § 218 lõike 1 kohaselt müüja selle eest. Käesoleval juhul erandid ei rakendu kuna ostja täitis oma hoolsuskohustust (ta oli tellinud endale sisekujundusteenuse kostjalt, kelle kohustuseks oli muuhulgas koostada kõik sisearhitektuursed tehnilised lahendused andes konsultatsioone, koostades jooniseid ja teostades objektil selle osas järelevalvet). Samuti teavitas hageja kostjat puudustest koheselt (30.09.2014.a, 03.10.2014.a ja 08.10.2014.a). 30.05.2017.a taganemisavaldusest tuleneb, et kostja on sundlõpetamisel, mistõttu on ilmselge, et ta ei ole suuteline köögimööblit tervikuna tarnima, paigaldama ega garantiid andma juhul, kui 17.11.2014.a taganemisavaldus peaks osutuma kohtu hinnangul tühiseks. Hageja pidas 17.11.2014.a taganemisavaldust kehtivaks. Kohtumenetluse materjalidest nähtub, et ka kostja on pidanud 17.11.2014.a taganemisavaldust kehtivaks, kuna ta ei ole kolme aasta jooksul köögimööblit tervikuna tarninud ega paigaldanud. Kostja on sundlõpetamisel (tsiviilasi nr 217-5267). Kostja ei kavatse täita Ernestomeda köögimööbli tarne-, paigaldamise- ja garantiikohustust, mistõttu taganes hageja Ernestomeda köögimööbli ostu-müügilepingust veelkord 30.05.2017.a ning palus ettemaksu summas 8188,80 eurot tagastada.
10.04.09.2017.a esitas hageja taotluse vaadata asi läbi kirjalikus menetluses või lahendada asi istungil vastustaja osavõtuta. 05.09.2017.a teatas hageja, et 05.09.2017.a määrusega algatas Harju Maakohus kostja likvideerimismenetluse ja määras likvideerijaks Sirje Tael’a. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ning osas, milles maakohus kostja nõuded hageja nõuetega tasaarvestas. Asjas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega hagi jäetakse rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse maakohtu otsusele lisaks köögimööbli ostuhinna tasumata osa väljamõistmise nõude osas. Muude vastuhagis esitatud nõuete osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.
12.Hageja esitas kohtusse hagi, milles tugines sellele, et ta taganes hageja ja kostja vahel sõlmitud köögimööbli müügilepingust, et ta tasus ostjana kostjale poole mööbli ostuhinnast ning nõuab sellest tulenevalt müügilepingu alusel kostjale tasutud ostuhinna tagastamist. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hagejal ei olnud taganemiseks õiguslikku alust. Kostja esitas hageja suhtes vastuhagi, mille esimeses nõudes tugines sellele, et hagejal kui ostjal on tasumata pool köögimööbli ostuhinnast, nõudes vastava rahasumma tasumist. Sellest tulenevalt sõltub hagi ja vastuhagi esimese nõude rahuldamine sellest, kas hagejal on müügilepingust taganemisest tulenev tagasitäitmise nõue, st kas hageja on kehtivalt müügilepingust taganenud.
8(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 Lepingust taganemine eeldab nii taganemisavalduse esitamist kui ka taganemiseks õigusliku aluse olemasolu. Hageja tugineb käesoleva tsiviilasja raames sellele, et ta esitas kostjale kaks lepingust taganemise avaldust- 17.11.2014.a taganemisavaldse ja 30.05.2017.a taganemisavalduse. Hageja leiab, et kehtiv on esimene lepingust taganemine, kuid juhul, kui esimene ei peaks kehtiv olema, on kehtiv teine taganemine. Eespool toodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtul hinnata kõigepealt esimese lepingust taganemise kehtivust ning juhul kui see kehtiv ei ole, siis teise taganemise kehtivust.
13.Kuna hageja esitas 23.10.2014.a kostjale hinna alandamise avalduse, tuleb tuvastada, milliste puuduste osas hageja hinda alandas, kas hinna alandamine on kehtiv ja millises osas lepingust tulenevad kohustused hinna alandamise tõttu muutusid. Hinna alandamine on kujundusõigus, mida üks lepingupool võib seaduses sätestatud eelduste (VÕS § 112) esinemise korral kasutada. Hinna alandamine saab puudutada üksnes neid puudusi, mille osas hinda alandav lepingupool otsustab kujundusõigust kasutada. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas need puudused, millele hinna alandamise avalduses tugineti, esinesid või mitte. Muud, kui need puudused, millele hinna alandamise avalduses tugineti, ei saa hinna alandamise aluseks olla. Hinna alandamise avalduses (t I kd lk 27) tugines hageja mööbli tarnega hilinemisele ja sellele, et müügipakkumise juures oleva fotoga sarnast köögimööblit ei ole ostjale tarnitud. Hageja väljendas, et ta ei oleks ostnud kokkulepitud hinnaga käesoleva kvaliteediga ja pakutud tarneajaga köögimööblit. Samas hinna alandamise avalduses viitas hageja ka 08.10.2014.a puuduste kõrvaldamise nõudele. Seega soovis hageja alandada hinda kahel alusel- tarne viibimine ja kvaliteediprobleemid. Riigikohus väljendas käesolevas tsiviilasjas tehtud 19.04.2017.a otsuses, et hinna alandamise alus ei saa olla täitmisega viivitamine. Seega said hinna alandamise aluseks olla üksnes võimalikud kvaliteediprobleemid. Hageja hinna alandamise avalduses võimalikke mööbli kvaliteedialaseid probleeme ei ava, kuid viitab 08.10.2014.a puuduste kõrvaldamise nõudele. Seega tuleb hinnata, kas hageja tõi 08.10.2014.a puuduste kõrvaldamise nõudekirjas esile ka kvaliteediprobleemid ning kas hageja poolt kohtu ette toodud faktiväidete ja esitatud tõendite alusel saab tuvastada, et kvaliteedi osas esines mööbli lepingutingimustele mittevastavus.
14.Hageja poolt kostjale 08.10.2014.a saadetud puuduste kõrvaldamise nõudekirjast (t I kd lk 25) nähtub, et hageja tugineb sellele, et köök on valesti projekteeritud (köögi laius ca 18 cm valesti mõõdetud), köögimööbel peab seisma vastu tagaseina. Hageja käsitles seda puudusena. Kostja vaidles sellele vastu, leides, et hageja ja kostja leppisid kokku, et köök tulebki sellistes mõõtmetes toota ning hagejal tuleb tagada, et ühe nurga osas eemaldatakse köögi seinast ca 18 cm jagu krohvi, selleks, et kapp seina ära mahuks. Hageja vaidles sellele kostja väitele vastu. Järelikult tuleb kontrollida, kas hageja ja kostja leppisid kokku just selliste mõõtmetega köögimööbli ostus või pidi kostja tarnima hagejale sellise köögimööbli, mis olemasolevasse kööki ära mahub.
15.Hageja väitis, et tema soovis tellida köögimööbli, mis sobib olemasolevasse ruumi. Ta väitis, et pooled leppisid kokku, et kostja tarnib hagejale sellise köögimööbli, mis olemasolevasse ruumi mõõtude poolest ei mahu ja vastav asjaolu oli poolte vahel eraldi läbi räägitud. Kostja väitis, et kostja koostas enne seda, kui hageja köögimööbli tellimuse kinnitas, joonise, millelt nähtub selgesti, et köögimööbel olemasolevasse ruumi mõõtude poolest ei sobi. Kostja rõhutas, et ta saatis hagejale vähemalt kaks joonist, kust see asjaolu selgesti esile tuleb ning viitas eraldi ka jooniste saatmise e-kirjades sellele, et seina mõõdule tuleb joonise vaatamisel tähelepanu pöörata. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esitatud tõendite alusel tuleb tuvastatuks lugeda, et hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe sellise köögimööbli tarnimiseks, mis ilma seina parajaks tegemata, ruumi ei sobitu. Selline järeldus tuleb teha sellel
9(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 alusel, et kostja saatis hagejale 22.05.2014.a e-kirja (t I kd lk 61), milles teatas, et saadab joonise, mille puhul tuleb tähelepanu pöörata juurde ehitatava seina mõõdule, mis on nüüd koos külmikuga täpsustatud. Samas e-kirjas viitab kostja ka sellele, et tuleb järgmisel päeval objektile ka kohale. Viidatud e-kirjale lisatud jooniselt (t I kd lk 62) nähtub selgesti, et kapp ühe nurga tõttu seina äärde ei sobitu. Kostja tugineb ka sellele, et ta saatis hagejale 26.05.2014.a e-kirja, milles kirjutas, et kostja saadab hagejale veel ühe joonise, millel vastavalt juurde märgitud ehitatava seina mõõdud ning asukoht. Kostja kinnitas, et see on objektil ehitajaga läbi räägitud. Viidatud e-kirja lisas olevalt plaanilt on näha, et mööbel ei sobitu olemasoleva seina äärde. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud tõenditest järeldada, et kappide ja seina mõõdust oli poolte vahel ka suuliselt juttu, et vastav küsimus, et seina tuleb ümber teha, oli hagejaga ka suuliselt läbi arutatud. Isegi siis, kui need küsimused ei oleks eraldi läbi räägitud, pidi hageja kirjeldatud e-kirjadega saadetud plaanidelt aru saama, et kostja pakub talle sellist köögimööblit, mis ilma seinas muudatusi tegemata seina ei sobi. Vastupidise järelduse tegemist ei võimalda ka see hageja väide, et hageja puhul ei ole tegemist spetsialistiga, kes peaks märkama plaanidelt selliseid nüansse ja kes võib lähtuda sellest, et tellitud mööbel peab seina sobituma ja seina ei tule mööbli järgi ümber teha. Ringkonnakohus rõhutab, et pooled võivad sõlmida ka sellise köögimööbli müügilepingu, mis seina ei sobitu ja mille mõõtmete tõttu tuleb sein ümber teha. See eeldab vastava kokkuleppe sõlmimist. Konkreetsel juhul ei saatnud kostja hagejale jooniseid, millele oleks olnud seina ümber tegemise vajadus nö märkamatult ära peidetud. Kostja viitas jooniste saatmise e-kirjades vähemalt kahel korral sellele, et seina mõõdule tuleb tähelepanu pöörata. Seega, isegi siis, kui vastav küsimus ei oleks olnud hageja ja kostja vahel ka eelnevalt suuliselt läbi räägitud, pidi sisekujunduse alal eriteadmisi mitteomav hageja aru saama sellest, millist köögimööblit kostja hagejale pakub. Ringkonnakohus leiab siiski, et viidatud e-kirjade sõnastus ja kontekst viitab sellele, et see küsimus oli poolte vahel ka suuliselt läbi räägitud ja lisaks hagejale oli see läbi räägitud ka hageja ehitajaga. Kostjaga sarnane mõistlik isik, eriti veel olukorras, kus ta osutab hagejale ka sisekujunduse täislahenduse teenust, ei saadaks kahte kirjeldatud lakoonilist e-kirja, kajastamaks probleemi, et mööbli tõttu tuleb seinast tükk eemaldada. Küsimuse esmakordsel käsitlemisel oleks e-kiri kindlasti pikem ja üksikasjalikum. E-kirjadest nähtub, et kostja soov oli, et hageja kappide seina sobitamise küsimuse selgesti teadvustaks, sest sellele küsimusele viidati mõlemas e-kirjas eraldi. Kostja ei pidanud probleemi pikemat kirjeldamist vajalikuks. See viitab omakorda sellele, et vastav küsimus oli poolte vahel mujal ja muus vormis ka veel eraldi läbi räägitud.
16.See hageja poolt esile toodud asjaolu, et 02.09.2014.a tabelis ei märkinud kostja, et seinast tuleb ca 15 cm maha võtta, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks, sest köögimööbli müügileping sõlmiti mitu kuud varem ja enne müügilepingu sõlmimist viitas kostja seina korrigeerimise vajadusele. Hageja ei ole tuginenud menetluses sellele, et ta oleks müügilepingu eksimuse tõttu tühistanud, st et ta oleks teinud tühistamisavalduse. Seetõttu ei oma tähendust hageja poolt esitatud oletus, et müügilepingu puhul võis olla tegemist eksimuse tõttu tühistatava tehinguga.
17.Eespool toodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et seda asjaolu, et köögimööbel ilma seina muutmata seina äärde ei sobitunud, ei saa käsitleda mööbli lepingutingimustele mittevastavusena, sest pooled olid sõlminud kokkuleppe just selliste omadustega köögimööbli tarnimiseks. Sellest tuleb järeldada, et hageja poolt 08.10.2014.a puuduste kõrvaldamise kirjas viidatud esimest etteheidet ei saa lepingutingimustele mittevastavusena käsitleda.
18.Teisena viitab hageja 08.10.2014.a puuduste kõrvaldamise kirjas sellele, et osasid kappe ei ole tarnitud. Sellega kostja nõustus, kuid kuna hageja ei tuginenud hinna alandamise
10(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 avalduses kappide puudumisele ja kuna hageja nõudis kappide tarnimist ka peale hinna alandamise avalduse tegemist ning taganes müügilepingust põhjusel, et kappe ei tarnitud, leiab ringkonnakohus, et hageja ei tuginenud hinna alandamisel sellele, et kappe ei tarnitud. Kui hageja oleks soovinud loobuda kappidest mida veel ei tarnitud, ja selle tõttu vähem ostuhinda tasuda, ei oleks ta peale hinna alandamise avalduse tegemist puudu olevaid kappe jätkuvalt nõudnud.
19.Kolmandana tugines hageja 08.10.2014.a puuduste kõrvaldamise kirjas sellele, et vasakpoolse kõrgema kapi riiulid peavad olema klaasist ja valgustatud LED pirnidega, ning uksed peavad avanema kahele poole. Selle puuduse osas märkis kostja, et riiulid ja valgustus olid tarnitud, kuid eraldi pakendatud ning need paigaldatakse. Ka uste käelisuse lubas kostja ära muuta. Hageja ei ole selle peale väitnud, et need tööd oleksid siiski tegemata. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et nimetatud küsimusi ei saa lepingutingimustele mittevastavusena käsitleda.
20.Neljandana tugines hageja 08.10.2014.a puuduste kõrvaldamise kirjas sellele, et osad push-pull mehhanismid on puudu ja olemasolevad ei tööta nõuetekohaselt. Kostja märkis sellele etteheitele vastuseks (t I kd lk 26), et müügilepingu järgi ei pidanudki kõikidel ustel vastavaid mehhanisme olema ning tehas saatis standardse lahenduse, st vaikselt sulguvad uksed. Hageja ei ole tõendanud, et kõikidel ustel pidid olema push-pull süsteemid. Sellest tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul selle etteheite alusel mööbli lepingutingimustele mittevastavuse kohta järeldust teha.
21.Viiendana tugines hageja 08.10.2014.a puuduste kõrvaldamise nõudekirjas sellele, et prügikasti kapi uks on paigaldatud valetpidi. Selle etteheite osas kinnitas kostja, et see uks läheb vahetamisele ning uks valmib 28.11.2014.a. Ringkonnakohus leiab sarnaselt eespool toodule, et nii nagu puudu olevate kappide puhul, nii ei soovinud hageja ka selle ukse osas hinda alandada, st selle uue ukse saamisest loobuda ja ootas ust hilisemaks tähtpäevaks.
22.Kuuendana tugines hageja oma 08.10.2014.a nõudekirjas sellele, et külmkapi kohal oleva kapi äärtes on praod liiga suured. Sellele vastas kostja (t I kd lk 26), et see on reguleerimise küsimus ja see reguleeritakse õigeks. Peale seda, kui hageja viis köögimööbli korterist minema, ei olnud reguleerimine enam võimalik. Isegi siis, kui hageja soovis hinna alandamise läbi pilu kohaseks reguleerimisest loobuda ja selle asemel köögimööbli eest vähem maksta, tuleks asuda seisukohale, et liiga suure piluga, kuid kohaseks reguleeritava köögimööbli väärtus ei erine ilma piluta köögimööbli väärtusest, sest liiga suure pilu reguleerimine on võimalik ja kergesti teostatav. Hageja ei ole ka tõendanud, et õigeks reguleeritava pilu olemasolu võiks vähendada köögimööbli väärtust. Sellel põhjusel tuleb asuda seisukohale, et kõnealune pilu ei saanud anda hagejale õigust hinna alandamise läbi saavutada väiksema ostuhinna tasumise õigust.
23.Seitsmendana tugines hageja puuduste kõrvaldamise nõudes sellele, et sahtlid ja uksed on viltu ja tasapinnast väljas. Sellele etteheitele vastas kostja (t I kd lk 26), et need rihitakse parajaks. Selline rihtimine toimub tavaliselt köögimööbli lõplikul paigaldamisel. Käesoleval juhul aga köögimööbli lõplikku paigaldamist ei toimunud, sest hageja viis köögimööbli sellest korterist, kuhu see paigaldada tuli, minema. Sellest tulenevalt ei saa selle etteheite alusel lepingutingimustele mittevastavust tuvastada.
24.Kaheksandana viitas hageja sellele, et mööbli raamil on mõrad. Kostja vastas sellele, et mööbli raami dekoratiivkandil on transpordi kahjustus ja raam asendatakse. Asendamine sai
11(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 toimuda muude puuduolevate mööbliosade tarnimisega koos. Sellest tuleb järeldada, et hageja ka selles osas hinda alandada ei soovinud ning jäi ootama mööbliosa tarnimist koos teiste mööbliosadega.
25.Üheksandana heitis hageja kostjale 08.10.2014.a puuduste kõrvaldamise nõudekirjas ette seda, et köögimööbli viimistlus ei ole kvaliteetne ning ei vasta hagejale esitatud näidistele. Sellele etteheitele vastas kostja esimeses vastuses (t I kd lk 26), et tegemist on sedavõrd üldise etteheitega, et sellest ei ole võimalik aru saada. Kostja kinnitas, et tegemist on kvaliteetse mööbliga, millel kvaliteediprobleeme ei esine. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole avanud, milles väidetavad kvaliteediprobleemid seisnevad, samuti ei ole hageja vastavate puuduste olemasolu tõendanud. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kõnealune etteheide ei saa olla hinna alandamise alus.
26.Eespool toodust tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et hageja soovis hinda alandada mööbli tarne hilinemise tõttu, mis Riigikohtu poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukoha kohaselt ei saa olla hinna alandamise alus, samuti soovis hageja hinda alandada täpsustamata ja tõendamata kvaliteediprobleemide tõttu, ning probleemide tõttu, mida kostja lubas kõrvaldada ja mille esinemisele ei ole hageja hiljem tuginenud või probleemide olemasolu tõendanud. Hageja ei soovinud hinda alandada puudu olnud köögimööbli osade puudumise alusel, vaid soovis puudu olevaid mööbliosasid jätkuvalt saada. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et 23.10.2014.a hinna alandamise avaldus ei lõpetanud hageja õigust nõuda puudu olevaid kappe ja muid detaile ning viidatud hinna alandamise avalduse esitamise tagajärjel ei tekkinud hagejal õigust maksta köögimööbli eest algselt kokkulepitust vähem.
27.Hageja leiab, et kuna ta taganes 17.11.2014.a kogu köögimööbli müügilepingust, ei ole hagejal seetõttu köögimööbli eest tasumise kohustust ning hagejal on õigus nõuda juba tasutud ostuhinna osa tagastamist. Taganemise alusena on hageja käesoleva kohtumenetluse raames käsitlenud seda, et kostja ei tarninud puudu olevaid mööbliosasid hageja poolt täitmiseks määratud täiendava tähtaja jooksul. Seega tugineb hageja sellele, et taganemise õigust andev oluline lepingurikkumine seisnes selles, et lepingut rikkunud pool ei täitnud ükskõik millist kohustust täitmiseks määratud täiendava tähtaja jooksul (VÕS § 116 lg 2 p 5). Kostja vaidles sellisele käsitlusele vastu, leides, et hageja määras täitmiseks sedavõrd lühikese tähtaja, mis ei võimaldanud kostjal puudu olevaid kappe ja mööblidetaile Eestisse toimetada ja nende abil puudusi kõrvaldada. Seega tuleb kohtul hinnata, kas esines taganemise aluseks olev oluline lepingurikkumine sellel alusel, et kostja ei kõrvaldanud puudusi hageja poolt määratud täiendava tähtaja jooksul või oli hageja poolt määratud tähtaeg ebamõistlikult lühike, mis pikenes seetõttu mõistliku tähtajani (VÕS § 114 lg 1 lause 3).
28.Hageja nõudis kostjalt 08.10.2014.a puuduste kõrvaldamise nõudekirjas, et puudused oleksid kõrvaldatud hiljemalt 22.10.2014.a. Puuduste olemusest tulenevalt tuli puudu olevad mööblidetailid tellida Itaalia tehasest, kes mööbli algselt valmistas ning kõik puudused sai kõrvaldada ja köögimööbli sellisena nagu see telliti, valmis seada peale puudu olevate detailide Itaaliast saabumist. Vastuseks hageja poolt täiendava täitmistähtaja määramisele (t I kd lk 25) teatas kostja hagejale kirjalikult enne hageja poolt määratud täiendava tähtaja möödumist (t I kd lk 26), et puudu olevad detailid on tellitud ja saavad tehasel valmis 28.11.2014.a vastavalt tehase tootmistsüklile. Sellest teavitusest pidi hagejaga sarnane mõistlik isik aru saama, et puudu olevad detailid valmivad 28.11.2014.a Itaalias. Hagejaga sarnane mõistlik isik pidi sellest aru saama, et kapid ja mööblidetailid ei jõua samal päeval Eestisse, vaid Eestisse jõudmine võtab nimetatud ajahetkest alates veel mõistliku aja. Sellest järeldab ringkonnakohus, et hageja poolt määratud kahenädalane puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli ebamõistlikult lühike
12(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 VÕS § 114 lg 1 lause 3 tähenduses. Ilmselgelt oli kohane tellida puudu olevad mööbliosad samast tehasest, kus mööbel toodeti. Ilmselgelt ei olnud hageja huvi saada osasid kappe ja mööblidetaile teise tootja käest. Mõistlik aeg puudu olevate kappide ja mööblidetailide valmistamiseks võiks sõltuda tehase tootmistsüklist. Ilmselt oleks ebamõistlik eeldada, et Itaalias asuv tehas peaks kõik muud tootmistööd katkestama ning asuma kohe Eestist tulnud puuduste kõrvaldamise täiendavat tellimust tootma. Mõistlik on eeldada, et puudu olevate mööbliosade tootmine paigutatakse olemasolevasse tootmistsüklisse. Kostja väitis, et esimene ajahetk, millal tehas lubas puudu olevad mööbliosad valmis teha, oli 28.11.2014.a. See periood ei ole oluliselt pikem võrreldes algse mööbli tootmistsükliga. Teatavasti võib erinevatel aastaaegadel tootmistsükkel olla mõnevõrra lühem või mõnevõrra pikem. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tegemist oleks olnud ebamõistlikult pika ajaga. See, milline on mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks, sõltub sellest, mida tuleb mõistlikult võttes konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks teha. Kui puuduste kõrvaldamiseks tuleb pöörduda Itaalias asuva tootmisettevõtte poole, kellel on eelduslikult ka muud tellimused, mõjutab see vaieldamatult mõistliku tähtaja pikkust. Mõistliku tähtaja pikkuse arvestamisel tuleb arvestada ka sellega, et kui detailid valmistatakse Itaalias, tuleb need ka Eestisse toimetada. Seega tuleb puuduste kõrvaldamiseks kuluva mõistliku tähtaja hulka arvestada ka see aeg, mis kulub mõistlikult võttes mööbli toomiseks Itaaliast Eestisse. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et see, kui kostja oli valmis kõrvaldama puudused Eestis hiljemalt 08.12.2014.a, ei kujutanud endast mõistliku tähtaja ületamist ja hageja poolt määratud puuduste kõrvaldamise mõistlik tähtaeg pikenes selle kuupäevani.
29.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja ei saanud taganeda köögimööbli müügilepingust 17.11.2014.a., sest selleks hetkeks ei olnud möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kostja puudused kõrvaldada. Seega ei olnud hagejal 17.11.2014.a lepingust taganemiseks materiaalõiguslikku alust ning taganemisavalduse esitamine ei toonud kaasa lepingu taganemise tõttu lõppemist.
30.Hageja esitas kostjale uue taganemisavalduse 30.05.2017.a, mille kostja sai küll kätte alles peale seda, kui kohus vastava menetlusdokumendi kostjale kätte toimetas. Hageja leiab, et juhul, kui eelmine taganemisavaldus, millele hageja tugines (17.11.2014.a) mingil põhjusel lepingu taganemise tõttu lõppemist kaasa ei toonud, soovib ta tugineda sellele taganemisele ning leiab, et vaidlusalune müügileping lõppes 2017nda aasta mai lõpus toimunud taganemise tõttu. Kõnealuses taganemisavalduses tugineb hageja taganemise alusena sellele, et kostja ei ole kolme aasta jooksul puudu olevaid mööbliosi tarninud, et kostja tegevus viitab sellele, et kostja ei kavatsegi hagejale puudu olevaid mööbliosasid üle anda, ning sellele, et kuna kostja suhtes on esitatud kustutamishoiatus, ei saa kostja täita garantiikohustust. Ringkonnakohus leiab, et need asjaolud ei saa olla vaidlusalusest müügilepingust taganemise alus. Hageja tõi ise käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette asjaolud, et 08.12.2014.a toimetas hageja vaidlusaluse köögimööbli kostja tegevuskohta ja siis, kui kostja mööbli vastuvõtmisest keeldus, hoiustas hageja mööbli ühes laos. Kuna hageja ei olnud 08.12.2014.a seisuga kehtivalt müügilepingust taganenud, ei olnud hagejal õigust lepingu eset tagastada. Sellega, kui hageja eemaldas vaidlusaluse mööbli sellest korterist, kuhu mööbel tuli tarnida ja andis kostjale teada, et ta soovib üleüldse kõik mööbli osad kostjale tagastada, muutis hageja ise võimatuks kostjapoolse igasuguse lepingu täitmise. Kuna hagejal lasus müügilepingust tulenev lepingu esemeks oleva asja vastuvõtmise kohustus (VÕS § 208 lg 1 viimane alternatiiv), sattus hageja sellega vastuvõtuviivitusse. Sellises olukorras ei saa hageja vastuvõtuviivituse tõttu tugineda sellele, et kostja ei ole puudu olevaid mööbliosasid vahepeal tarninud ega mööbli paigaldust lõpule viinud. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolu, et ta oleks teatanud vahepealsel ajal kostjale, et hageja siiski köögimööbli paigaldust soovib. Taganemine ei ole võimalik ka põhjusel, et
13(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 viimase taganemisavalduse esitamise ajaks oli möödunud taganemisõiguse teostamise mõistlik aeg.
31.Hageja tugines 30.05.2017.a taganemisavalduses ka sellele, et kostja ei suuda täita garantiikohustust, sest kostja suhtes on tehtud kustutamishoiatus. Ringkonnakohus leiab, et ka see asjaolu ei saa olla taganemise alus. Hageja sattus köögimööbli osas 08.12.2014.a vastuvõtuviivitusse. Sellest ajast kuni 30.05.2017.a on möödunud enam kui kahe aastane periood, mistõttu ei saa rääkida täiendava müügigarantii andmise või tagamise kohustusest.
32.Ringkonnakohus leiab, et kuna need etteheited, mille tõttu hageja soovis hinda alandada ja need, mille tõttu ta soovis 2014ndal aastal lepingust taganeda, ei kattunud, ei sõlminud hageja ja kostja ka peale hinna alandamise avalduse tegemist lepingu muutmise ega ümberkujundamise kokkulepet.
33.Eespool toodust tulenevalt ei ole müügileping ka hageja poolt 30.05.2017.a koostatud taganemisavalduse tõttu lõppenud, mille tõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt VÕS § 108 lg 1 koosmõjus § 208 lg 1 alusel müügilepingu täitmist, st ostuhinna tasumist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kogu ostuhinnast tasunud poole ning sellest tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt tasumata ostuhinnast poole tasumist summas 8188,80 eurot.
34.Kuna hageja ei olnud 2014ndal aastal müügilepingust taganenud, ei olnud tal õigust ka kostjale köögimööblit tagastada ja seetõttu ei saa hageja nõuda ka kostjalt köögimööbli veo ja hoiustamisega seotud kulusid.
35.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus muid vastuhagis esitatud nõudeid. Harju Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt muude kui müügilepingust tulenevate nõuete osas. Hageja selles osas maakohtu otsust ei vaidlustanud ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Ka Riigikohus maakohtu otsust ei tühistanud. Muude vastuhagis esitatud nõuete osas vaidlustas maakohtu otsuse kostja, osas, milles maakohus jättis muud vastuhaginõuded osaliselt rahuldamata. Kuigi kostja märkis apellatsioonikaebuse lõpus, et ta palub vastuhagi täielikku rahuldamist, ilmneb apellatsioonkaebuse sisust siiski selgesti, et ta vaidlustab vastuhagi osalist rahuldamist siiski vaid osaliselt. Apellatsioonkaebuse punktis 3.3. märkis kostja selgesti, et ta ei vaidlusta arvest nr 109 tuleneva nõude puhul maakohtu järeldust, et arve suurus on 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses üksnes selle, et maakohus vastava kostja nõude hageja nõudega tasaarvestas. Seega puudub vajadus maakohtu otsust vastavas osas kontrollida.
36.Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis osaliselt arvel nr 103 kajastatud nõude rahuldamata. Arve nr 103 esitati sisekujunduse lepingu viimase osamakse tasumiseks. Juhul, kui kõik tööd oleksid olnud teostatud, oleks olnud kostjal õigus nõuda hagejalt veel tasumata lepingutasu summas 2000 eurot, millele oleks lisandunud käibemaks. Hageja esitas selle nõude osas vastuväite, et osad tööd, mis tuli vastava lepingu alusel teha, jäid tegemata. Kostja oli iseenesest nõus sellega, et osad tööd jäid tegemata. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluses sisekujunduse tööde lepingus ei olnud määratletud, mis tööd täpselt teha tuleb, milline on iga tööülesande maht ja mitmele eurole iga tööülesande täitmine vastab. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et ei ole võimalik täpselt määratleda, kui palju on kostja õigustatud nõudma lepingutasu olukorras, kus osad tööd jäid tegemata ja kogu tasu saamise õigust kostjal ei ole. Selleks, et ringkonnakohus saaks selles osas apellatsioonkaebuse rahuldada, tuleks kostjal viidata asjaoludele ja tõenditele, mille alusel peaks ringkonnakohus saama järeldada, et tsiviilasja raames arvestamisele kuuluvate asjaolude kohaselt tuleks kostja vastav nõue
14(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615 rahuldada suuremas ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohustus jäi osaliselt täitmata ja kuna kogu osamakse nõudeõigust kostjal ei ole ja kuna pooled ei ole kokku leppinud iga osasoorituse väärtust ja kostja ei ole vastavate osasoorituste väärtust ja suhet kogu soorituse väärtusesse tõendanud, ei ole kostja käesoleva tsiviilasja raames tõendanud, et tal on arves nr 103 kajastatud nõude osas hageja suhtes suurem nõue kui see, mille osas maakohus hagi rahuldas. Kuna hageja selles osas maakohtu otsust ei vaidlustanud, siis muus osas ringkonnakohus selle nõude põhjendatust ei kontrolli.
37.Kuna hageja ega kostja maakohtu otsust selles osas ei vaidlustanud, tuleb muude vastuhagi nõuete osas lähtuda sellest, et maakohus rahuldas OÜ Asur Team arvest nr 14236 tuleneva nõude summas 555,04 eurot. Maakohus leidis, et kostjal on õigus nõuda hagejalt arve nr 109 alusel 600 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 720 eurot.
38.Eespool asus kohus seisukohale, et hagejal ei olnud õigust selles arves kajastatud nõudega tasaarvestada mööbli ladustamisest tulenevat nõuet. Arve 103 osas leidis maakohus, et nõue tuleb rahuldada 666,66 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, so kokku 799,99 euro ulatuses. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu otsuse muutmiseks selles osas alust ei ole. Seega tuleb kokku hagejalt kostja kasuks välja mõista 10263,83 eurot.
39.Kostja palus lisaks põhivõlale välja mõista ka viivise. Viivise palus kostja välja mõista seaduses sätestatud määras. Müügilepingust tuleneva ostuhinna osa maksmisega viivitamisest tuleneva nõude summas 8188,80 eurot tasumisega viivitamise eest nõudis kostja viivist alates 10.12.2014.a. Ringkonnakohus leiab, et sellest ajast alates viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sellel ajal oleks tulnud hagejal arve tasuda ning eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et hageja oli sellel ajal köögimööbli vastuvõtu osas vastuvõtuviivituses. Ringkonnakohus mõistab viivise välja kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 28.09.2017.a. Selle perioodi eest on viivisesumma sellelt nõudelt 1842,96 eurot. Arve 109 tasumisega viivitamise eest nõuab kostja viivist alates 21.12.2014.a. Viivis kuni kohtuotsuse kuulutamiseni selles arves kajastatud ja väljamõistetud summalt (720 eurot) on 160,27 eurot. Kostja nõudis viivist ka arves nr 103 kajastatud summa tasumisega viivitamise eest alates 30.11.2014.a. Vastavas arves kajastatud nõue rahuldatakse summas 799,99 eurot. Viivis seaduses sätestatud määras kuni kohtuotsuse kuulutamiseni sellelt summalt on 181,83 eurot. Vastuhagiavalduse lisas ei ole kostja (vastuhagejana) märkinud, et ta muudelt summadelt perioodi eest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, viivist nõuaks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis rahaliste nõuete täitmisega viivitamisest perioodi eest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni kokku summas 2185,05 eurot. Samas nähtub vastuhagiavaldusest, et kostja palub välja mõista viivised kogu võlgu olevalt summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras. Vastav nõue kuulub rahuldamisele ja alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast tuleb viivised välja mõista summalt 10263,83 eurot.
Menetluskulude jaotus
40.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
15(16)
Tsiviilasi nr 2-15-3615
12.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Ele Liiv (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.