Xxxkaebus Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 02.10.2017 aktile kinnisasja arestimise kohta ja taotlus menetluse lõpetamiseks (täiteasi nr 029/2014/614)
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine, lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: Xxx(isikukood xxx), elukoht xxx e-post: xxx Puudutatud isik I (sissenõudja): Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747), e-post: [email protected] Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde tõendina korteriomandi kohta Xxx(registriosa xxx).
kinnistusraamatu
väljatrükk
2.Jätta Xxxkaebus Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 27.10.2018 otsusele ja 02.10.2017 aktile kinnisasja arestimise kohta täiteasjas nr 029/2014/614 rahuldamata.
3.Jätta kohtutäitur Urmas Tärno menetluskulud tema enda kanda. Muud menetlusosaliste menetluskulud jätta Xxxkanda.
4.Määrata menetluskulud kindlaks selliselt, et neid xxx välja ei mõisteta.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.xxx suhtes on kohtutäitur U. Tärno algatanud täiteasja nr 029/2014/614. Täitemenetlus on algatatud PPA avalduse ja PPA 27.02.2014 otsuse alusel väärteoasjas nr 2376,14,000940
2.Võlgnik (avaldaja) kinnitab, et tasus võlgnevuse 20.09.2016.
3.04.09.2017 teavitas kohtutäitur võlgnikku, et tema võlgnevus on suurenenud postikulude arvel. 14.09.2017 edastas kohtutäitur võlgnikule uue arestimisakti, milles on täitekulude katteks arestinud uuesti Xxxkuuluva kinnisasja mõttelise osa asukohaga xxx
4.Avaldaja esitas kohtutäitur tegevusele kaebuse, milles palub selgitusi täiteasja lõpetamata jätmise osas ning vaidlustab kohtutäituri tasu tasumata osas summas 4,76 eurot ja palub tagastada ülemakstud raha.
5.Kohtutäitur teatas võlgnikule 06.10.2017, et tema kaebus vaadatakse läbi 17.10.2017. Avaldaja kinnitas enda 29.10.2017 menetlusdokumendis, et ei ole saa saanud oma kaebusele ei kirjalikku ega suulist vastust seadusega sätestatud tähtaja jooksul.
6.26.11.2017 esitas avaldaja kaebuse täpsustuse, milles palub tunnistada ebaseaduslikuks kohtutaituri 04.10.2016 otsus nõuete/toimikute ühendamise kohta. Kuivõrd tegemist on uue kaebusega täituri tegevusele, pidas kohus vajalikuks eraldada selle käesolevast tsiviilasjast (eraldi määrusega). Kohtutäituri seisukoht
7.Kohtutäitur leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastuseks kohtunõudele edastas kohtutäitur kohtule kaebuse läbivaatamise protokolli ja enda 27.10.2017 otsuse kaebusele.
8.Otsusest nähtuvalt jättis kohtutäitur kaebuse läbivaatamata, kuivõrd see oli esitatud hilinenult. Täiendavalt selgitas täitur, et asjas on toimunud ülelaekumine, mille ta saab võlgnikule tagastada või arvestada teiste täiteasjade katteks. Kohtutäitur selgitas ühtlasi, et täiteasjade liitmise vaidlustamise osas on võlgnik kaebeõiguse minetanud. Sissenõudja seisukoht
9.Kinnisasja arestimise aktist nähtuvalt, on akti aluseks täiteasi nr 029/2014/614. Nimetatud täiteasi algatati PPA avalduse ja PPA 27.02.2014 otsuse väärteoasjas nr 2376,14,000940 alusel (trahv 40 eurot). Sissenõutud rahatrahvi on PPA 04.10.2016 kohtutäitur Urmas Tärno poolt kätte saanud. Kaebus on esitatud kohtutäituri tegevuse peale ja täiteasja nr 029/2014/614 lõpetamiseks. PPA selgitab, et kuigi täitemenetlus on algatatud PPA taotluse alusel, siis täitemenetluses on PPA-l passiivne roll. PPA ei saa reguleerida täitemenetluse läbiviimist, kohtutäituri tegevust täitemenetluses ega täitemenetluse kulude suurust. Selleks on konkreetsed õigusaktid, mis täitemenetlusega seonduvat reguleerivad. Seega, isegi juhul, kui täitemenetlust ei ole läbi viidud nõuetekohaselt või kohtutäituri tegevus oleks õigusvastane või mingi tegevusega viivitatakse, ei saa PPA vastutada selle eest või kuidagi sekkuda sellesse.
10.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt, on kaebaja 01.10.2017 tasunud täiteasjas nr 029/2014/614 võlgnevuse (täitemenetluse kulud 4,76 eurot). PPA-le teadaolevalt on kohtutäituri büroo esitanud ka 08.11.2017 kinnistusosakonda avalduse kinnisasja keelumärke mahavõtmiseks. Seda kinnitati PPA-le nii kohtutäituri büroost, kui ka kinnistusosakonnast. Seega on ilmselt käesoleva kaebuse ese enne vaidluse lõppu ära langenud.
11.Eeltoodust tulenevalt palub PPA jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.
Kohtu seisukoht ja põhjendused Menetluslikud küsimused
12.Kohus vaatab tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
13.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Käesolevas tsiviilasjas on Xxxesitanud kaebuse kohtutäituri tegevusele 19.10.2017, vaidlustades kohtutäituri kinnisasja arestimise akti. Kohus ei saa vaadata läbi eraldiseisvalt kaebust arestimisele ja menetluse lõpetamata jätmisele, sest kohus saab TMS § 218 lg 1 teisest lausest tulenevalt vaadata asja läbi alles siis kui selle osas on esitatud kaebus kohtutäiturile ja täitur on teinud otsuse või jätnud kaebuse lahendamata.
14.Kohtutäituri vastusest kohtule ilmneb, et kohtutäitur on võlgniku kaebuse arestimisele läbi vaadanud 17.10.2017 ja lahendanud 27.10.2017 ehk 8 päeva peale kohtusse pöördumist. Kohtul on TMS § 218 lg 1 teisest lausest tulenevalt õigus kaebus läbi vaatamata jätta, kuivõrd avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele kohtule enne, kui täitur selle kohtueelselt lahendas. Kuivõrd täitur on aga oma otsuse kohtumenetluse ajal teinud ja kohtule edastanud, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt otstarbekaks lahendada kohtule esitatud kaebus käesolevas asjas ka sisuliselt (kuna see ei lahendaks küsimust kohtutäituri otsuse õiguspärasusest ja kuna käesolevaks ajaks võib võlgnik olla minetanud kaebeõiguse kohtutäituri 27.10.2018 otsuse vaidlustamiseks). Eeltoodust tulenevalt vaatab kohus avalduse läbi kui kaebuse kohtutäituri 27.10.2017 otsusele. Kaebuse sisuline lahendamine
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning sissenõudja ja kohtutäituri kirjaliku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu.
16.Avaldaja vaidlustab kohtutäituri 27.10.2017 otsust, millega tema kaebus kaebetähtaja möödumise tõttu läbivaatamata jäeti. Seega saab kohus käesolevas asjas anda hinnangu ainult sellele, kas kohtutäitur jättis kaebuse kaebetähtaja minetamise tõttu õigesti läbivaatamata või mitte ning vajadusel kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
17.TsMS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
18.Kaebusest nähtuvalt soovib avaldaja vaidlustada kohtutäituri tegevust vara arestimisel ja nõuab vara arestimise akti tühistamist, kuivõrd ta on täitemenetluses täidetava rahalise nõude enda hinnangul täitnud. Kohus leiab, et O. Buldakov ei ole asja materjalidest nähtuvalt arestimisakti õigeaegselt vaidlustanud.
19.Avaldaja kinnitas enda kaebuses kohtutäiturile, et sai arestimisakti kätte 18.09.2017 (tl 15). TMS § 217 lg 1 kohaselt tulnuks kaebus kohtutäiturile esitada 10 päeva jooksul vastava
dokumendi kättesaamisest ehk hiljemalt 28.09.2017. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile aga alles 02.10.2017 (võlgnik kinnitab seda ise kaebuses kohtule – vt tl 2) ja sama nähtub ka kohtutäituri otsusest kui tõendist, tl 31). Seega on kaebus täiturile esitatud hilinenult ja täitur on jätnud selle õigesti läbi vaatamata. Hiljem, enda hilinemisest aru saades on võlgnik küll väitnud, et sai arestimisakti kätte 22.09.2017, kuid see väide on tõendamata ja vastuolus tema alges avalduses esitatu ja asjas tõendina esitatud xxx enda kaebusega kohtutäiturile, millest nähtuvalt ta sai vaidlustatava dokumendi kätte 18.09.2017. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et xxx sai arestimisakti kätte 18.09.2017 ja esitas kaebuse täiturile 02.10.2017 ehk hilinenult. Seega jättis kohtutäitur tema kaebuse õigesti läbi vaatamata põhjusel, et see oli esitatud hilinenult.
20.Täiendavalt märgib kohus, et asja materjalide juurde tõendina kinnistusraamatu väljatrüki korteriomandi kohta Xxx(registriosa 12313601), millst nähtub, et kohtutäitur Urmas Tärno avalduse alusel on keelumärge kinnistusraamatust kustutatud 08.11.2017. Seega on õiguskaitse vajadus tänaseks ka reaalselt ära langenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
22.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
23.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda, seal hulgas avaldaja poolt kantud riigilõivu avaldaja enda kanda. Kuna toimikust ei nähtu, et menetlusosalistel oleks tekkinud menetluskulusid peale avaldaja poolt tasutud riigilõivu, määrab kohus avaldaja poolt kantavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks selliselt, et avaldajalt teiste menetlusosaliste menetluskulusid välja ei mõista. Tasutud riigilõiv jääb avaldaja kanda.
24.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.