Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(3)

2-17-9837

ASJAOLUD

Viru Maakohus 06.07.2017 määrusega võttis menetlusse hageja hagi kostjate vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostjad on korteriomandi aadressil Turu 3-59, Narva linn ühisomanikud. Kostjatel on võlgnevus korteriühistu ees tarbitud kommunaalteenuste eest summas 506,07 eurot ja viivised summas 18,28 eurot seisuga 01.05.2017. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt põhinõue koos viivistega täissummas 524,35 eurot. Kohus saatis hagimaterjalid kostjatele hagiavalduses märgitud aadressil Turu 3-59, Narva. Hagimaterjale ei õnnestunud sel aadressil kostjatele kätte toimetada, sest saajad ei viibinud kohal. Rahvastikuregistrist, Politsei- ja Piirivalveametist ja Sotsiaalkindlustusametist saadud andmetest selgus, et kostjad elavad Venemaa Föderatsioonis. VXXX IXXX ja GXXX DXXX elavad aadressil xxx, Ivangorodi linn, Leningradi oblast, Venemaa. IXXX IXXX elab aadressil xxx, Ivangorod, Leningradi oblast, Venemaa. Rahvastikuregistri andmetel oli VXXX IXXX registreeritud aadressil xxx, Narva kuni 07.09.2017. Kehtivat elukohakannet registris ei ole. Politsei- ja Piirivalveametist 16.11.2017 saadud vastusest GXXX DXXXi ja IXXX IXXXi piiriületuste kohta oli GXXX DXXXi viimane piiriületuskatse Eesti Vabariiki 02.10.2015, mida oli tõkestatud kehtiva õigusliku aluse puudumise tõttu. IXXX IXXXi viimane piiriületus oli väljamisel Eesti Vabariigist 14.11.2017. Isik omas Vene Föderatsiooni passi ja õigusliku alusena viisat. Rahvastikuregistri andmetel on kostjad 1 ja 2 Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Kostja 3 suhtes rahvastikuregistris andmeid ei ole. Kohus saatis kostjatele kohtunõuded, milles palus kirjalikult teatada kohtule kus nad elavad alaliselt ning avaldada nende seisukoht (nõusolek) asja lahendamise kohta Eesti kohtus. Kostjad said kohtunõude kätte nende elukoha-aadressidel Venemaal. Ükski kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostjate vastu eluruumi kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtu väljaselgitatud andmetel elavad kostjad Venemaa Föderatsioonis. Kohtul on andmed, et kostjad 1 ja 2 on Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Et kostja 3 elukoht on Venemaal ning tema suhtes puuduvad andmed Eesti rahvastikuregistris, on kohtu arvates piisav alus lugeda, et tema on ka Venemaa Föderatsiooni kodanik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kohus saatis kostjatele päringud, milles küsis nende nõusolekud asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kostjad ei ole vastust esitanud.

2(3)

2-17-9837 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhte kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Vene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Kuna kostjad on Venemaa Föderatsiooni kodanikud ja elavad Venemaa Föderatsioonis kuulub kohtu pädevuse kindlaksmääramisel kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Art 21 lg 2 kohaselt arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. TsMS § 423 lg 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kostjad ei esitanud kohtule kirjalikke nõusolekuid asja lahendamiseks Eestis. Seega ei ole kohus pädev asja lahendama. Kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 13 alusel. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et kuna kostjad ei ole kohtule vastanud, ei võinudki neil tekkida hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Seega puuduvad asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Hagiavalduse esitamisel maksis hageja riigilõivu 125 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks. (Digitaalselt allkirjastatud) Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.