Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.T.S. (avaldaja/võlgnik) esitas 29. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) 25. jaanuari 2018 otsuse peale täiteasjas nr 084/2014/2701, palus otsus tühistada ja kohustada kohtutäiturit vabastama võlgniku pension ja sotsiaaltoetus aresti alt. Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur 2. jaanuaril 2018 võlgniku pensioni 20% ulatuses. Tegemist on toetusega, mille arestimisele seab TMS § 131 piirangud. Võlgnik maksab elatist oma alaealisele lapsele ning tal on kulutused ravimitele. Kohtutäitur ei arvestanud võlgniku tervisliku seisundiga. Võlgniku vasak käsi on amputeeritud, võlgnikul on krooniline B ja C hepatiit ning esimese tüübi diabeet, millest kohtutäitur oli teadlik. Võlgnikul ei ole tervisliku seisundi tõttu võimalik töötada. Võlgnikul on diagnoositud depressioon ning paanika- ja ärevushäired. Võlgniku sissetulek on pension 267 eurot 93 senti kuus ja sotsiaaltoetus 50 eurot 88 senti kuus. Võlgniku igakuised kulutused on eluasemekulu 50 eurot kuus, toidukulu 155-200 eurot kuus, transpordikulu 10 eurot kuus, telefonikulu 8 eurot kuus, ravikulu 50-60 eurot kuus ja elatisemaksed 45 eurot kuus. TMS § 132 lg 12 annab kohtutäiturile kaalutlusõiguse arestida kuni 20% võlgniku sissetulekust. Kohtutäitur ei ole arestimisel asjaolusid kaalunud ning on lähtunud üksnes sissenõudja huvidest. TMS § 132 lg 12 on vastuolus põhiseaduse §-ga 10 ja § 28 lg-ga 2. Töövõimetuspensioni arestimine 20% ulatuses, arvestamata avaldaja toimetulekut ja tervislikku seisundit, on meetme erakordselt piiravast iseloomust tulenevalt inimväärikust kahjustav ning võlgnikule on jäetud tagamata elatusmiinimum.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. TMS § 132 lg 12 on põhiseadusega kooskõlas ja võlgniku põhiõiguste riive on proportsionaalne. Säte võimaldab arestida kuni 20% võlgniku sissetulekust, nähes ette diskretsiooni arestimise määra valikul. Samuti on võlgnikule tagatud sissetulek kehtestatud toimetulekupiiri ulatuses, mis vastab võlgniku ülalpidamiseks minimaalselt vajalike vahendite suurusele. TMS § 132 lg 12 aitab vähendada palga alammäära kasvust tingitud negatiivset mõju täitemenetluse efektiivsusele ja kaitseb sissenõudja põhiseaduslikku õigust saada mõistliku aja jooksul täidetud riiklikult tunnustatud täitedokumendist tulenev nõue. Arestimine on kooskõlas ka TMS § 131 lg 1 p-st 10 ja RPKS § 47 lg-st 3 tuleneva arestimise piiranguga. TMS § 132 lg 12 alusel pensioni arestimise eeldused on täidetud. Täitemenetlus on võlgniku suhtes kestnud üle kolme aasta ning sissenõudja nõue aegub 4. augustil 2018. Võlgniku esitatud vara nimekirja kohaselt puudub tal igasugune vara. Sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole seega viinud ega vii ka edaspidi nõude rahuldamisele. Võlgniku sissetuleku arestimine 20% ulatuses on õigustatud. Võlgniku pensionist 20% arestimisel jääb alles 214 eurot 34 senti, mis ületab toimetulekupiiri enam kui 1,5 korda. Arestimisel arvestas kohtutäitur ka sellega, et võlgnikul on muid sissetulekuid, mille olemasolu nähtub tsiviilasja nr 2-15-16111 materjalidest.
Võlgnik on kasutanud enda alaealise lapse nimel avatud pangakontosid ning vähem kui 15 kuuga kasutas võlgnik lapse nimele avatud konto vahendusel rahalisi vahendeid summas 11 169 eurot 73 senti. Sissetuleku arestimisel ei olnud alust TMS § 132 lg 2 kohaldamiseks, kuivõrd võlgnik ei ole lapsele alates oktoobrist 2017 elatist maksnud.
3.Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) esitas seisukoha, milles leidis, et soovib jätkuvalt seadusega etteantud piires võlgnikult nõude sissenõudmist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 2. märtsi 2018 määrusega võlgniku kaebuse ning tühistas kohtutäituri
25.jaanuari 2018 otsuse täiteasjas nr 084/2014/2701 ja 2. jaanuari 2018 sissetuleku arestimise akti samas täiteasjas. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning otsustas menetluskulude suuruse kindlaks määrata pärast määruse jõustumist.
5.Maakohtu hinnangul hõlmab kaebus ka algset arestimisakti, arvestades asjaolu, et võlgnik on palunud lisaks 2. jaanuari 2018 otsuse tühistamisele kohustada kohtutäiturit tema sissetulek arestist vabastada (vt Riigikohtu 15. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 21).
6.Maakohus asus seisukohale, et asja lahendamisel on määrava tähtsusega TMS § 132 lg 12 kohaldamine. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et nimetatud sätte kohaldamise eeldused on täidetud. Maakohus leidis, et võlgniku sissetuleku arestimine ei ole välistatud ka TMS § 131 lg 1 ja RPKS § 47 lg 3 alusel. Praegusel juhul on arestitud 20% võlgniku pensionist, samuti jääb võlgnikule kätte rohkem kui 50% rahvapensioni määrast. Maakohus märkis, et kuna võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgniku sissetulekust kinnipidamisi tehtud alles pärast
9.jaanuarit 2018, mil TMS § 132 lg 12 jõustus, ei muuda sissetuleku arestimist õigusvastaseks asjaolu, et arestimisakt oli koostatud enne sätte jõustumist.
7.Maakohus leidis, et regulatsioon, mis võimaldab arestida isiku sissetuleku sisuliselt toimetulekupiirini, võib riivata võlgniku nimetatud põhiõigusi. Selle riive eesmärgiks on üldjuhul täitemenetluses sissenõudja omandipõhiõiguse kaitse. Praegusel juhul, kus sissenõudjaks on riik, saab riive eesmärgiks pidada riigieelarve tulude tagamist ning arvestades võla olemust ka riigi karistusõiguse süsteemi efektiivsuse tagamist. Maakohus nõustus kohtutäituri ja võlgniku tõlgendusega, et TMS § 132 lg 12 jätab kohtutäiturile arestimisel kaalutlusruumi arestitava sissetuleku osa kindlaksmääramisel. Maakohtu hinnangul viitab kaalutlusruumile sättes kasutatud sõna „kuni“. Maakohus leidis, et sellise tõlgenduse puhul ei ole säte vastuolus põhiseadusega, kuna kohtutäitur saab sissenõudja ja võlgniku huve kaaludes jõuda iga konkreetse asja puhul tulemuseni, kus võlgniku õigused ei ole ebaproportsionaalselt kahjustatud. Tõlgendus, mille kohaselt kohtutäituril ei oleks arestimisel kaalutlusruumi, oleks kohtu hinnangul ilmselt põhiseadusega vastuolus, kuivõrd isikule toimetulekupiirile vastava sissetuleku jätmine ei taga alati isiku inimväärset äraelamist. SHS § 131 lg 2 kohaselt ei hõlma toimetulekupiir vajalikke kulusid eluasemele ning maakohtu hinnangul ei ole kindel ka see, et praegu kehtestatud toimetulekupiir vastab SHS § 131 lg-s 3 sätestatud nõuetele.
8.Maakohus leidis, et kuna kohtutäiturile tuleneb TMS § 132 lg-st 12 kaalutlusõigus, peab kohtutäitur kaaluma võlgniku ja võlausaldaja huve ning arvestama mh sellega, et sissetuleku arestimisel oleks võlgnikule tagatud minimaalsete vajaduste rahuldamine. Kaalumine ei tohi olla üksnes abstraktne, vaid peab lähtuma konkreetsete täitemenetluse osaliste huvidest, sh tuleb arvestada võlgniku sissetuleku suurust ja tema vajadusi. Praeguses asjas on kohtutäitur võlgniku pensioni arestinud TMS § 132 lg-s 12 sätestatud maksimaalselt võimalikus ulatuses. Kohtutäituri otsusest ja menetluses esitatud põhjendustest ei nähtu, et kohtutäitur oleks sissetuleku arestimise ulatuse määramisel kaalunud kõiki asjas tähtsaid asjaolusid ning on otsuse tegemisel lähtunud asjaoludest, mis kohtumenetluses tuvastamist ei leidnud. Maakohus leidis, et kohtule esitatud
asjaolusid arvestades ei saa pidada põhjendatuks võlgniku pensioni arestimist 20% ulatuses, mistõttu tuleb kaebus rahuldada.
9.Maakohus leidis, et kohtutäituri väide selle kohta, et võlgnikul on täiendavad sissetulekud, ei ole tõendamist leidnud. Kohtutäitur on seega võlgniku pensioni arestimisel põhjendamatult leidnud, et võlgnikul on täiendavaid varjatud sissetulekuid. Tuvastatud asjaoludel on võlgniku sissetulekuks üksnes pension ja sotsiaaltoetus, mis on kogusummas oluliselt vähem TMS § 132 lg-s 1 sätestatud arestimisvabast miinimumist.
10.Maakohtu hinnangul on kohtutäitur jätnud arestimisel ekslikult arvestamata võlgniku terviseseisundi ja sellest tingitud lisakuludega. Maakohtu arvates on ilmselge, et tingituna sellest, et võlgniku vasak käsi on amputeeritud, tal on krooniline B ja C hepatiit, esimese tüübi diabeet ning depressioon ja paanika- ja ärevushäired, on tal võrreldes keskmise inimesega täiendavad kulud. Kohtutäitur oleks pidanud arestimise ulatuse kindlaksmääramisel tegema kindlaks, millised on võlgniku ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Piisavaks ei saa lugeda kohtutäituri viidet sellele, et võlgniku sissetulek ületab toimetulekupiiri.
11.Maakohus leidis, et kohtutäitur oleks pidanud sissetuleku arestimisel arvestama ka võlgnikul alaealise lapse olemasolu. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei ole viimastel kuudel lapse ülalpidamiseks elatist maksnud, ei anna alust lapse olemasolu kõrvale jätta.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 2. märtsi 2018 määrus ning teha asjas uus lahend, millega jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Kohtutäitur palub maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta võlgniku kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et TMS § 132 lg-st 12 tuleb kohtutäiturile kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse kohaldamise kohtuliku kontrolli näol on tegemist menetluskontrolliga, mitte tulemuskontrolliga. Selle käigus ei kontrolli kohus, kas tulemus on õige, vaid üksnes seda, kas tulemuse saavutamiseks on välditud vigu. Hinnangu andmist nõudvates küsimustes ei ole kohtul üldjuhul õigust oma arvamust täituri arvamuse asemele seda, kohtul tuleb hinnata menetlusnormidest kinnipidamist. Isegi siis, kui maakohtu arvates tegi kohtutäitur võlgniku pensioni arestimise ulatuse määramisel kaalutlusvea, ei olnud maakohtul alust 2. jaanuari 2018 sissetuleku arestimise akti tühistamiseks. Maakohtul tuli tühistada üksnes võlgniku kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsus ning saata asi tagasi kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks. Maakohus ei tuvastanud, et ebaseaduslik oleks võlgniku pensioni arestimine kui selline. Sissetuleku arestimise akti mõju võlgniku sissetulekule on olnud lühiajaline. Akti alusel kuulus 20% ulatuses arestimisele vaid võlgniku 2018 veebruarikuu pension. Märtsikuu pension kuulus akti alusel arestimisele 15 euro 59 sendi ulatuses, mis on 5,8% pensionist. Maakohus ei ole analüüsinud, kas võlgniku pensioni 5,8% ulatuses arestimine on lubatud või mitte. Sellele vaatamata tühistas maakohus sissetuleku arestimise akti, mille ainsaks mõjuks jäigi märtsikuus võlgniku pensionist 5,8% kinnipidamise tegemine. Vaidlustatava määruse tegemise ajal oli sissetuleku arestimise akti esialgne mõju (sissetuleku 20% ulatuses arestimine) juba lõppenud ning määruse tegemise ajal järgi jäänud mõju (märtsis pensionist 5,8% kinnipidamise tegemine) ei ole maakohus käsitlenud. Maakohtul puudus alus sissetuleku arestimise akti tühistamiseks. Viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-36-16 p-le 21 on asjakohatu.
Maakohus asus ekslikult ja alusetult seisukohale, et kohtutäitur ei ole kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud võlgniku sissetuleku suurust ja tema vajadusi. Määruses käsitletud võlgniku erivajadused on eelduslikult kaetud Sotsiaalkindlustusameti ja Abja Vallavalitsuse makstavate toetustega. Maakohus ei ole sellega arvestanud. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et võlgniku konto väljavõttest nähtuvalt võimaldab tema sissetuleku suurus kasutada tal rahalisi vahendeid teenustele, mis ei ole seotud täitemenetluse tingimustes kaitset vajavate igapäevaste võlgniku vajaduste rahuldamisega. Võlgnik on võimeline oma sissetuleku arvelt tasuma sõidukoolituse eest, mängima hasartmänge, tasuma raha kolmanda isiku teenuste eest jne. Sellises olukorras puudub legitiimne põhjus eelistada võlgniku selliseid kulutusi kohustusele täita riiklikult tunnustatud täitedokumendist tulenev nõue. Maakohus hindas puudulikult kohtutäituri esitatud tõendeid. Võlgniku alaealisel lapsel on mitmed kontod ning nende kontode pangakaartide valdajaks on kogu aeg olnud võlgnik, mistõttu omab ta juurdepääsu kontodel olevatele rahalistele vahenditele. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kontodel olev raha on olnud eksklusiivselt võlgniku kasutuses. Kontodel oleva raha päritolu ei oma mingit tähtsust. Võlgnik ei ole tõendanud ega väitnud, et kasutas lapse nimel avatud pangakontodel olevat raha kolmandate isikute kasuks. Kontode väljavõtetest nähtub, et võlgnik kasutas kontodel olevaid rahalisi vahendeid mh igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. 19. oktoobri 2016 eelistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-15-16111 nähtuvalt kinnitas võlgnik ka ise, et kasutas lapse nimele avatud pangakontodel olevat raha. Võlgnikul oli seega lisaks pensionile ja sotsiaaltoetustele enda igapäevavajaduste rahuldamiseks kasutada muid rahalisi vahendeid. Puudub alus arvata, et olukord, mis kestis 1. jaanuarist 2015 kuni 19. märtsini 2016, on muutunud.
VASTUSTAJA JA SISSENÕUDJA SEISUKOHAD
13.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust määruse tühistamiseks. Kohtutäitur on TMS § 132 lg-st 21 tulenevat kaalutlusõigust teostanud abstraktselt, lähtunud üksnes võlausaldaja huvidest ning jätnud võlgniku huvid kaalumata. Kohtutäitur ei ole arvestanud võlgniku sissetuleku suurust ja seda, kas võlgnikule on tagatud minimaalsete vajaduste rahuldamine. Samuti ei ole kohtutäitur arvestanud võlgniku tervislikku seisundit. Kohtutäituri otsusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et võlgniku pensioni arestimine maksimaalses võimalikus ulatuses oleks õigustatud. Võlgnik ei nõustu kohtutäituri kaalutlusõiguse käsitlusega. Kohtutäitur jätkab endiselt formaalset ja abstraktset käsitlust oma tegevuse osas. Arestimisel ei oma tähtsust asjaolu, kas arestimise mõju on lühiajaline või mitte. Ka lühiajaline arestimine on ebaseaduslik ja võlgniku huvidega vastuolus, kuna arestimisel rikuti kaalutlusõigust ja arestimine ei olnud lubatud. Kohtutäitur on võlgniku pensionist arestinud rohkem kui 25% ja pidanud kinni 69 eurot 17 senti, mis on ebaseaduslik. Kohtutäitur on omavoliliselt ületanud arestimise aktis sätestatud arestimise protsentuaalset osa. Kui kohtutäitur väidab, et arestitav osa oli pärast esmast arestimist 5,8%, on see muutunud üksnes seetõttu, et võlgnik sai esmase ebaseadusliku arestimise tulemusena nõude osaliselt rahuldatud. Sellist käsitlust ei saa tõlgendada kaalutluskohustuse täitmisena. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-36-16 p-s 21 toodud seisukohtadele. Kohtutäituri otsusest ega arestimise aktist ei nähtu, et kohtutäitur oleks teinud otsuse just pangakonto väljavõttest nähtunud kulutuste põhjal.
Võlgnik ei nõustu, et maakohus ei hinnanud kohtutäituri esitatud tõendeid. Lapse pangakontod on suletud juba enam kui 2 aastat tagasi, mis kajastub ka protokollides. Tsiviilasja nr 2-15-16111 istungi protokollid ei ole antud asjas kohased tõendid ning nendes sisalduv teave ei toeta ega tõenda kohtutäituri väiteid ja ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Pangakonto väljavõtetest ja istungi protokollidest täiendavate või varjatud sissetulekute olemasolu ei nähtu. Kohtutäituri väited, et võlgnikul oli võimalik enda igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kasutada muid rahalisi vahendeid, on ebaõiged ja tõendamata.
14.Sissenõudja määruskaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. märtsi 2018 määrus muutmata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
16.TMS § 132 lg 12 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Määruskaebuses on kohtutäitur nõustunud maakohtu seisukohaga, et TMS § 132 lg-st 12 tuleb kohtutäiturile kaalutlusõigus, samas on kohtutäitur asunud seisukohale, et kaalutlusõiguse kohtuliku kontrolli käigus ei kontrolli kohus, kas tulemus on õige, vaid üksnes seda, kas tulemuse saavutamiseks on välditud vigu. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud kohtutäituri seisukohaga. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seega kontrollides seda, kas kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas volituste piiridega ning kas on arvestatud olulisi asjaolusid ja põhjendatud huvi, kohus paratamatult kontrollib ka kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse seaduslikkust.
17.Ebaõige on kohtutäituri seisukoht, et maakohtul ei olnud alust 2. jaanuari 2018 sissetuleku arestimise akti tühistamiseks, vaid maakohtul tuli tühistada üksnes võlgniku kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsus ning saata asi tagasi kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks. Riigikohus on 15. juuni 2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud tsiviilasjas numbriks 3-2-1-36-16) p-s 21 asunud seisukohale, et „Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab kolleegiumi arvates menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii otsus, mille kohtutäitur on kaebuse kohta teinud, kui ka algne tasuotsus. Kohus ei saa aga algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha.“ Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast on maakohus õigesti, tühistades kohtutäituri vaidlustatud 25. jaanuari 2018 otsuse, tühistanud ka 2. jaanuari 2018 sissetuleku arestimise akti.
18.Kohtutäituri väite kohaselt on olnud sissetuleku arestimise akti mõju võlgniku sissetulekule lühiajaline, akti alusel kuulus 20% ulatuses arestimisele vaid võlgniku 2018 veebruarikuu pension, märtsikuu pension kuulus akti alusel arestimisele vaid 5,8% ulatuses.
Sissetuleku arestimise akti (tl 29-30) kohaselt kuulus võlgniku pension arestimisele 69,17 euro ulatuses ning igakuiselt kinnipidamisele kuuluv osa oli 20% pensioni summast, millest on maha arvatud kinnipidamisele kuuluvad riiklikud maksud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud asjaolu, kas kohtutäitur, määrates kinnipidamisele 20% pensioni summast, teostas õigesti kaalutlusõigust. Asjakohatu on kohtutäituri väide, et maakohus oleks pidanud analüüsima, kas võlgniku pensioni arestimine märtsikuus 5,8% ulatuses on lubatud või mitte. Määrates kinnipidamisele 20% pensioni summast lähtus kohtutäitur ebaõigetest kaalutlustest ja rikkus seetõttu kaalutlusõiguse piire ning seda rikkumist ei kõrvalda asjaolu, et pensionist kinnipidamine 20% ulatuses toimus vaid veebruarikuus ning sissetuleku arestimise akti mõju (sissetuleku 20% ulatuses arestimine) oli lühiajaline.
19.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtutäitur ei ole kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud võlgniku sissetuleku suurust ja tema vajadusi. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 9, 10, 11, ja 12, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Kohtutäituri väitel ei ole maakohus arvestanud sellega, et võlgniku erivajadused on eelduslikult kaetud Sotsiaalkindlustusameti ja Abja Vallavalitsuse makstavate toetustega (toetuste summa 50,88 + 27 = 77 eurot 88 senti). Ringkonnakohtu arvates ei muuda võlgniku poolt toetuste saamine seoses tema erivajadustega maakohtu seisukohta, et kohtutäitur ei teinud arestimise ulatuse kindlaksmääramisel kindlaks, millised on võlgniku ülalpidamiseks vajalikud minimaalsed rahalised vahendid.
20.Kohtutäituri seisukoha järgi jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta, et võlgniku konto väljavõttest nähtuvalt võimaldab tema sissetuleku suurus kasutada tal rahalisi vahendeid teenustele, mis ei ole seotud täitemenetluse tingimustes kaitset vajavate igapäevaste võlgniku vajaduste rahuldamisega (võlgnik on tasunud sõidukoolituse eest, mänginud hasartmänge, tasunud raha kolmandale isikule teenuste eest). Maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses tuvastanud, et võlgniku sissetulekuks on üksnes pension ja sotsiaaltoetus, mis kogusummas on oluliselt väiksem TMS § 132 lg-s 1 sätestatud arestimisvabast miinimumist. Asjaolust, et võlgnik on tasunud sõidukoolituse eest, kasutanud väikeses ulatuses rahalisi vahendeid hasartmänguks ning tasunud Gerli Luigele osutatud õigusabi eest, ei muuda tema sissetuleku suurust, s.o võlgnikule on jäänud igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ikkagi üks kindel summa, mida tal on olnud võimalik kasutada ning millega ta on pidanud toime tulema.
21.Kohtutäituri väitel on võlgniku alaealine lapse nimel avatud mitmeid kontosid ning nende kontode pangakaartide valdajaks on kogu aeg olnud võlgnik, mistõttu kontodel olev raha on olnud võlgniku kasutuses ning ta on kasutanud seda mh igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Maakohus on käsitlenud lapse nimel avatud pangakontodega ja tsiviilasja nr 2-15-16111 kohtuistungi protokollidega seonduvat vaidlustatud kohtuotsuse p-s 10 ning tuvastanud, et nimetatud tõendite alusel ei saa järeldada, et võlgnikul oleks varjatud regulaarseid sissetulekuid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Samuti märgib ringkonnakohus, et kohtutäituri poolt viidatud lapse pangakontod kajastavad olukorda 01.01.2015 kuni 19.03.2016 (tl 75-112). Sissetuleku arestimise akt on koostatud 02.01.2018 ning võlgniku sissetulek tuli kindlaks teha arestimise aja seisuga, mitte aga lähtuda andmetest, mis oli enne 19.03.2016. Tõendamata on kohtutäituri väide, et olukord, mis kestis ajavahemikul 01.01.2015 kuni 19.03.2016 ei ole nüüdseks muutunud.
22.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.