Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.

Võlgnikule makstavat peretoetust ja vanemahüvitist ei saa pankrotivarasse arvata, sest TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet peretoetusele, sotsiaaltoetusele, elatisele, vanemahüvitisele, pensionile, jne. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga alates 1.01.2007, kuid pensionifondi osakuid kodaniku eluajal tema pankrotivarasse arvata ei saa. Seega pankrotimenetluse kulusid võlgniku vara arvelt katta ei saa. Pankrotiavalduses teatab võlgnik oma järgmistest kohustustest: Võlausaldaja

Kohustused (eurodes)

Coop Finants AS

3 775,95

AS LHV Finance

4 994

TF Bank AB

4 730,19

AS Koduliising

1 640,49

Placet Group OÜ

1 400

Bondora AS

10 700,73

BB Finance OÜ

911,36

IPF Digital Estonia OÜ

2178,05

Omaraha OÜ AS Krediidipank Finants Kohustused KOKKU

6171,26 40 262,03

Maksuvõlg puudub. Peale ülaltoodute ei ole haldur muid täitmata kohustusi tuvastanud. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad ülaltoodud võlgadele ka viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Võlgniku teadaolevate võlgade suurus enam kui 40 262 eurot ja pankrot on vältimatu. Puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrotiS § 31 lg 4). Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud ka võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valearvestused, sealhulgas võetud laenud, mida ei suuda tagastada. Tööleasumist ja tulu teenimist hetkel ja lähitulevikus takistab lapsepuhkus ja uus rasedus. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 40 262 eurot, kuid likviidne vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 540 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 540 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.