X Aktsiaseltsi hagi YY vastu töötajapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks YY vastuhagi X Aktsiaseltsi vastu kolme kuu keskmise töötasu hüvitise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.12.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3922,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastukostja; vastustaja): X Aktsiaselts (registrikood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Kostja (vastuhageja; apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Saima Laumets
Kohtuistungi toimumise aeg
06.04.2018.a
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 29.12.2017.a otsus jätta muutmata.
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud YY ́i kanda.
4.Välja mõista YY ́ilt X AS-i kasuks lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele apellatsioonimenetluse kulud summas 500 eurot. Välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2
1(10)
Tsiviilasi nr 2-17-5027 sätestatud määras võlgu olevalt summalt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagid ja nende aluseks olevad asjaolud
1.29.03.2017.a palus kostja (töötaja) vaadata töövaidlused nr 4-1/1160/16 ja 4-1-/1298/16 läbi hagimenetluse korras kohtus, paludes mõista hagejalt (tööandjalt) kostja kasuks töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel töölepingu ülesütlemise tõttu kolme kuu keskmine töötasu brutosummas 3424,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 223,49 eurot ja edasiulatuvalt viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuhagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale 25.04.2016.a kirjaliku avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg-te 1 ja 2 punktide 1, 2 ja 3 alusel, teatades et lahkub töölt samal päeval. Tööandja lõpetas 11.05.2016.a töölepingu töötajaga 25.04.2016.a avalduse alusel ning tegi töötamise registris kande töölepingu lõpetamise kohta alates 25.04.2016.a TLS § 91 lg 2 alusel. Kostja esitas ülesütlemisavalduse järgmistel põhjustel. Tööandja provotseeris töötajat töölepingut erakorraliselt üles ütlema, koheldes töötajat solvavalt ja ebaväärikalt ning kõrvaldades töötaja 17.04.2016.a omaniku suulise korralduse alusel tööülesannete täitmisest, andes töötajale aega üks kuu asjade üleandmiseks. Tööandja tekitas oma sellise käitumisega õiguslikult ebaselge olukorra, kus töötajal ei olnud muud võimalust, kui oma õiguste kaitseks tööleping erakorraliselt üles öelda. Tööandja kohtles töötajat solvavalt ja ebaväärikalt, süüdistades töötajat ja ta kaastöötajaid 17.04.2016.a firma omaniku kodus toimunud töökoosolekul alusetult loomade tervise ja heaolu tagamata jätmises, loomade hukkumises ja kadumises, esitades töötajale suuliselt kahtlustuse loomade varguses, ähvardades töötajat anda politseisse ja kohtusse ning lasta talt kahjud välja mõista. Tööandja tekitas olukorra, kus töötajal, loomakasvatusjuhil puudus võimalus täita temale töölepinguga ja ametijuhendiga pandud töökohustusi loomade tervise ja heaolu tagamisel. Loomakasvatusjuhi poolt koostatud loomade iga-aastane söödaplaan kvaliteetsööda varumiseks jäi juhtkonna poolt rahapuudusel kinnitamata, millest tulenevalt varutakse mittekvaliteetset ja odavat sööta, millest tulenevalt ei saa loomad igal päeval kätte ettenähtud toitaineid, loomad on parasiite täis ja kaovad massiliselt hukkumise tagajärjel. Puudusid töö- ja olmetingimused, sh töötajate olmeruumid, pesemisruum, mis on varustatud valamute ja/või duššidega ning sooja ja külma veega. Töötajal oli töö juures pidevalt külm, puhata ja pesta ei olnud võimalik, raske käsitsitöö tööandja lautades jne. Iga aasta maikuust kuni oktoobrini tuli loomakasvatusjuhil ja laudatöötajatel viibida ajutiselt tööülesannete täitmiseks Vilsandi saarel, kus töötajad paigutati elama vanasse elamiskõlbmatusse kivimajja, millel jooksis kahes toas katus läbi ning majas puudus küte ja vesi, pesta ei saanud ja süüa tuli teha lõkke peal jne. Loomade ülevedu Vilsandile tehti parvega, tihti tuli koos loomadega olla külmas merevees jne. Töötajaid veeti Vilsandile paadiga, mille põhjas oli kaks auku, puudus kaitseriietus ning igasugune päästevarustus. Uus karjatamise
2(10)
Tsiviilasi nr 2-17-5027 periood Vilsandil pidi algama 2016.a mais, mistõttu oli töötajal põhjendatud kahtlus, et tööandja ei täida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ka sellel aastal.
2.08.06.2017.a esitas hageja kostja vastu hagi, paludes tuvastada kostja 25.04.2016.a töölepingu ülesütlemise tühisuse ning lugeda tööleping lõppenuks alates 25.04.2016.a ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja töötas hageja juures tähtajatu töölepinguga alates 01.09.2014.a loomakasvatuse juhina. 17.04.2016.a vestlesid kostjaga hageja tegevjuht (juhatuse liige) ja aktsionär, kellel oli põhjust avaldada rahulolematust loomakasvatuse juhi töö osas. Selle põhjus oli loomade halb olukord ja suur suremus ning seletamatu kadumine. 2014.a kanti maha 715 looma (403 noorkarjast ja 312 põhikarjast). 2015.a majandusaasta lõpus tehtud inventuuriga tuvastati 356 looma puudujääk seoses kadumisega karjamaal. Lisaks oli tööandjal tekkinud kahtlus, et kostja teeb samal ajal tööd teistele isikutele ehk rikub töölepingus kokkulepitud konkurentsikeeldu. Vaatamata rahulolematusele kostja tööga loomakasvatuse juhi tööülesannete täitmisel, ei öelnud tööandja tema töölepingut 17.04.2016.a vormikohaselt üles. Kostjat ei eemaldatud töölt ja tema töösuhe jätkus. Töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole põhjendatud ega õige. 17.04.2016.a toimunud kohtumisel täitis tööandja seadusest tulenevat juhtimis- ja kontrollifunktsiooni, seda ei ole alust pidada töötaja ebaväärikaks kohtlemiseks. Loomade olukord ei olnud 2016.a aprillikuus hea, aga seda mitte tööandja süül, vaid sellepärast, et töötaja ise ei täitnud loomakasvatuse juhi töökohustusi nõuetekohaselt. Ta ei koostanud õigeid söödaratsioone ega nõudnud alluvatelt loomade õige söödaratsiooniga toitmist, ei taganud loomade tervist ja heaolu, ei korraldanud loomade korrektset arvestust ja registritele teabe esitamist loomade kohta. Töö jätkamine ei seadnud reaalselt ohtu töötaja elu, tervist, kõlbelisust või head nime. Töötingimused tööandja juures ei kujutanud ohtu töötaja tervisele. Loomapidamise rajatised vastavad ehitistele kehtestatud nõuetele. Töötaja oli tööohutusalaselt instrueeritud. Loomakasvatusjuhi tööülesannete täitmine ei nõua raske füüsilise töö tegemist. Töö on valdavalt mehhaniseeritud. Lisaks loomakasvatuse juhile oli tööandja tööle võtnud loomakasvatuse juhi abi ja farmitöölise ning traktoristid. Loomade kadumise tõttu pöördus tööandja 2015.a politseisse. Kõik VTA kontrollaktiga tuvastatud puudused kuulusid otseselt loomakasvatuse juhi töövaldkonda, st tööandja ei teinud kostjale alusetuid etteheiteid tema tööülesannete täitmise kohta. VTA tõi kontrollaktis välja, et 2015.a oli 740 kadunud ja 123 hukkunud looma; 2016.a on PRIA-le teatatud 90 hukkunud loomast, lammaste massiline kadumine karjatamisperioodil ebaselge. Kontrollaktis märgiti, et loomade registreerimise nõudeid on rikutud. Töölepingu p-st 2.2 tulenevalt oli loomade registrile nõuetekohaste andmete esitamine kostja töökohustus. VTA kontrollaktist nähtub, et loomadele oli sööt varutud, aga seda ei antud neile ette. Nii hageja kui ka MTÜ C olid eraldanud loomadele sööda ostmiseks rahalised vahendid ja sööta oli piisavalt varutud. Sööda liikumise kohta pidi kostja pidama arvestust, aga ei teinud seda nõuetekohaselt. Tööandja oli loonud töötajale tingimused töö tegemiseks, aga töötaja ise käitus ebalojaalselt. Tööandja on kostjaga suhelnud viisakalt ja korrektselt. Hageja vastuväited
3.Hageja vaidles kostja hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja leidis, et töötaja heidab tööandjale ette töötaja enese töökohustuste hulka kuuluvate ülesannete täitmata jätmist. Kostja oleks söödaplaani pidanud koostama 2015.a sügisel, kuid ei esitanud seda ka kuupäevaks 17.04.2016.a. Kostja ei võtnud ka söödaproove ning loomade arvestuse pidamine oli puudlik. Tööandja kasutuses oli piisavalt karjamaid, kuid loomakasvatuse juht ei korraldanud loomade karjatamist selliselt, et karjatamiskoormus oleks taganud loomade hea seisundi ja karjatava ala mõistliku majandamise. Töölepingu p 5.7 kohaselt pidi töötaja hoidma
3(10)
Tsiviilasi nr 2-17-5027 tema käsutusse antud vara heaperemehelikult. Tööandja ettevõttes on läbi viidud riskianalüüs, kus tuvastati, et nõutavad olmetingimused on hästi sisustatud puhkeruumi näol tagatud. Kostja kontoriruum oli elektriküttega. Kostja ei teavitanud hagejat ohuolukorrast või kaitsesüsteemide puudustest. Vilsandil oli samuti elamiskõlbulik hoone, selle katus oli korras, majas oli külmkapp ja elektripliit, maja vahetus läheduses oli külma vee saamise võimalus koos kraanikausiga ning ka sooja vee saamise võimalus oli seal soojaveeboileriga olemas. Majas olid voodid. Samuti oli soovi korral võimalik majutuda tööandja kulul turismitalus. Vilsandil ei toimunud tööd talveperioodil, tööga ei kaasnenud vajadust olla loomadega külmas merevees. Paat ei olnud auklik, paadimootor oli korras ja turvavarustus olemas. Loomi transporditi Vilsandile traktori järelkärus. VTA kontrollakti kohaselt oli farmis mineraalsööta ning hea kvaliteediga kuivsilo. Järelkontrollis tuvastati, et kõik ettekirjutused on täidetud ja karja üldine tervislik seisund on rahuldav. Puuduste kõrvaldamine ei oleks nii lühikese ajaga olnud võimalik, kui need oleksid tulenenud tööandjast ja sööda puudusest. Söödaplaan paluti kostjal korduvalt esitada, kuid ta ei teinud seda. Karjamaade uuendamata jätmine ei saanud olla töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise alus. Loomade karjatamiseks olid tööandjal piisavalt karjamaid. Karjatamiskoormust oli karjamaadel võimalik reguleerida teisaldatavate karjaaedadega. Suvise loomade karjamaalogistika väljatöötamine ja selle tagamine oli ametijuhendi järgi loomakasvatuse juhi ülesanne. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hageja hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei nõustunud tema suhtes esitatud süüdistustega. Tööandja ise tekitas olukorra, kus kostjal puudus võimalus täita enda kohustusi loomade tervise ja heaolu tagamisel. Loomade tervise säilitamiseks oli vaja uuendada karjamaid, mida juhtkond ei toetanud. VTA kontroll kohustas kuue ettekirjutuse alusel hageja juhatuse liiget võtma ette samme olukorra parandamiseks. Kostja ei rikkunud konkurentsikeeldu ega töötanud konkurendi juures. Esimese astme kohtu otsus
5.Pärnu Maakohus tegi 29.12.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi kostja vastu ja tuvastas, et kostja 25.04.2016.a töölepingu ülesütlemine on TLS § 91 lg 2 alusel tühine, luges töölepingu TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks alates 25.04.2016.a, jättis kostja vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude eest hüvitise 3500 eurot koos kohustusega tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist. Otsuse kohaselt leidis kohus, et tõendamist ei leidnud kostja väide, et tööandja provotseeris 2016.a aprillikuus kostjat töölepingut erakorraliselt üles ütlema. Kohus leidis, et tunnistaja ütlustega on ümber lükatud kostja väide, et tema koostatud söödaplaan jäi rahapuudusel kinnitamata, kuna ta ei koostanudki söödaplaani, mille kinnitamist oleks saanud arutada. Kohus ei nõustunud hageja selgitustest, tunnistajate MS ja SV ütlustest tulenevalt kostjaga selles, et tegemist oleks olnud õiguslikult ebaselge olukorraga: töösuhe jätkus, tööandja ei öelnud lepingut üles ega survestanud töötajat töölepingut üles ütlema. Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist kostja väited, et tööandja tekitas olukorra, kus temal kui loomakasvatusjuhil puudus võimalus täita temale töölepinguga ja ametijuhendiga pandud töökohustusi loomade tervise ja heaolu tagamisel. Kostja töölepingust nähtus (p.2.2), et tema kui loomakasvatusjuhi töö sisu oli mh ka loomade tervise ja heaolu tagamine (st ka loomadele parasiitide tõrje tegemine) ning suviste karjatusperioodidega seonduva korraldamine (sh karjatusalade nõuetekohane hooldamine, loomade jälgimise korraldamine). Kohus nõustus hagejaga selles, et kostja väide, milles ta seob loomade suremuse karjamaade uuendamisega, on otsitud ja vastuolus tema enda poolt asjas esitatud tõendiga. Ka PRIA dokumentatsioon kajastab asjaolu, et hageja ja
4(10)
Tsiviilasi nr 2-17-5027 aktsiaseltsi sidusettevõtete kasutuses oli piisavalt karjamaid. Seega võib olla alust tööandja etteheitel, et loomakasvatuse juht ei korraldanud loomade karjatamist selliselt, et karjatamiskoormus oleks taganud loomade hea seisundi ja karjatatava ala mõistliku majandamise. Kostja poolt Vilsandi karjamaade kohta räägitu on paljasõnaline ja tõendamata. Kostjaga sõlmitud töölepingu punktis 5.7 oli sätestatud, et töötaja on kohustatud hoidma tema käsutusse antud vara heaperemehelikult. Kohus nõustus tööandjaga selles, et ei ole midagi halvustavat ega solvavat selles, kui neid töösuhte aspekte töötajale aeg-ajalt meelde tuletatakse, seda eriti olukorras, kus konkreetse töötaja vastutusalas leidis aset loomade ebatavaliselt suurearvuline hukkumine ja kadumine. Kohtu hinnangul ei kohelnud tööandja töötajat ebaväärikalt. Kohus leidis, et tööandja ei süüdistanud alusetult töötajat loomade tervise ja heaolu tagamata jätmises, loomade hukkumises ja kadumises jms. AV poolt istungil antud selgituste ja veterinaarteenuste tõenditest nähtub, et tööandja oli loonud tingimused nõuetekohaseks loomapidamiseks ega rikkunud töölepingut. Tööandja poolt esitatud tõenditega on ümber lükatud kostja väide, et temal puudus võimalus täita kohustust tagada loomade tervis ja heaolu. Neil asjaoludel on ebaõige väide, nagu oleks tööandja tekitanud olukorra, kus töötajal oli võimatu oma tööülesandeid täita. Asjaolu, et tööandja ei rikkunud töölepingut ja oli loonud töötajale tingimused töökohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ning tööandja kontrollis töötaja töökohustuste täitmist, kinnitavad tööandja esitatud tõendid. Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist asjaolu, et kostjal kui loomakasvatusjuhil puudusid töö- ja olmetingimused. Tõendamist ei leidnud kostja väide, et tööandja farmide hooned (laudad) on töötajate ja loomade elule ja tervisele ohtlikus olukorras. Kohus nõustus tööandjaga selles, et isegi kui töötajad oleksid tööandjale 2015.a oktoobris mingi pöördumise esitanud, ei saa sellega põhjendada töölepingu ülesütlemist 2016.a aprillikuus, s.o pool aastat hiljem. Töölepingu erakorraline ilma etteteatamiseta ülesütlemine asjaolude tõttu, mis väidetavalt leidsid aset mitu kuud enne töölepingu ülesütlemist, ei ole lubatav. Töötaja ei toonud välja asjaolusid, mis annaks põhjust arvata, et tööandja tulevikus seoses töötaja tööga Vilsandi saarel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid rikub ning töötaja tervis võiks temapoolsel töölepingu nõuetekohasel ja lepingu tingimuste kohasel täitmisel ohtu sattuda. Kohtu arvates ei saanud töötaja töölepingut erakorraliselt üles öelda põhjusel, et tööandja võib ka uuel karjatamise perioodil hakata seadust rikkuma. Töötaja ei ole esitanud töölepingu kehtivuse ajal ega vahetult pärast töölepingu lõppemist tööandja vastu väljamaksmata töötasu või töötasu maksmisega viivitamise nõudeid. Viide töötamise registrile on põhjendamatu. Kohus leidis, et kostja ütles töölepingu põhjendamatult TLS § 91 alusel üles. Tööandja selleks omalt poolt põhjust ei andnud. 17.04.2016.a toimunud töönõupidamisel täitis tööandja seadusest tulenevat juhtimis- ja kontrollifunktsiooni, seda ei ole alust pidada töötaja ebaväärikaks kohtlemiseks. Tööandjal, kes nägi töötaja töös süvenevat lohakust ja tema käitumises ebalojaalsust, st võimalikku TLS § 16 rikkumist, oli õigus juhtida sellele töötaja tähelepanu, samuti oli tal õigus kontrollida töötaja poolt lepinguliste kohustuste täitmist. Ebaväärikat kohtlemist töötaja suhtes aset ei leidnud. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et kostja enda töökohustuste täitmisel esines vajakajäämisi, on tema poolt põhjendamatu ette heita tööandjale tema hea nime rikkumist. Kohus leidis, et tööandja ei ole TLS § 91 lg-s 2 sätestatud rikkumisi töösuhtes toime pannud. Töötaja ei ole avalduses esitanud ühtegi kontrollitavat faktiväidet töötasu maksmisega viivitamise kohta. Töötaja heidab tööandjale ette suuresti töötaja enese töökohustuste hulka kuuluvate ülesannete täitmata jätmist. Kohus nõustus tööandjaga selles, et isegi kui töötaja etteheited tööandja suhtes oleksid mingis ulatuses põhjendatud, ei andnud need antud juhul alust tööleping erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel üles öelda. Töötaja ei toonud töölepingu erakorralisel ülesütlemisel välja ühtegi
5(10)
Tsiviilasi nr 2-17-5027 ettenägematut asjaolu, mis oleks temale andnud aluse töölepingu erakorraliselt ilma etteteatamiseta üles öelda. Lautade ja töötajate olmeruumide seisund tema töösuhte kestel oluliselt ei halvenenud ning töötingimused ei muutunud. Töötaja oleks õigustatud saama TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist ainult juhul, kui temapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine oleks kehtiv. Tööandja hagi rahuldamine välistab täielikult töötaja hagi rahuldamise. Kohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud taotletud ulatuses. Kõik lepingulise esindaja tehtud toimingud vastavad toimiku materjalidele ning on kohtu hinnangul olnud vajalikud. Apellatsioonkaebus
6.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata ja rahuldatakse täielikult kostja vastuhagi, mõistetakse hagejalt kostja kasuks välja hüvitis TLS § 91 lg 2 alusel 3424,77 eurot koos viivise maksmise kohustusega alates 25.04.2016.a kuni kohase täitmiseni. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas maakohus töölepingu erakorralise ülesütlemise asjaolud ja põhjendused, töötingimused jm ainult tööandja nõukogu liikme MS ütluste alusel, tööandja seletuse ning tööandja poolt esitatud teiste dokumentide alusel. Maakohus jättis kõik töötaja tõendid nii tunnistajate ütluste kui ka dokumentaalsete tõenditena põhjendamatult kõrvale. Kohus jättis tähelepanuta, et MS ei ole usaldusväärne tunnistaja, vaid on kallutatud. MS on hageja nõukogu liige ja osaniku ning tööandja teise nõukogu liikme HS abikaasa ning ei ole seetõttu erapooletu, vaid kaudselt asjast huvitatud isik. Samas osales ta ise nõukogu liikmena 17.04.2016.a juhtkonna koosolekul ning oli üks nendest nõukogu liikmetest, kes alusetult suuliselt süüdistas kostjat loomade kadumises ja hukkumises ning esitas töötajale muid põhjendamatuid kahtlustusi. Kohus jättis arvestamata kostja poolt kutsutud tunnistajate TP, EL ja SV ütlustega. Tööandja endised töötajad tunnistajad EL ja SV, kes töötasid kostja otseses alluvuses, on puutumuses kostja töölepingu ülesütlemise põhjustega ning teavad anda õigeid ja usaldusväärseid ütlusi kogu farmis olevate pesemisvõimaluste kohta, sh Paderiku farmi kohta, kuna tööandja juures töötamise ajal pidid ka nemad loomakasvatuse töötajatena kasutama neid samu pesemisvõimalusi kui kostja. MS ei käinud loomalautades ja karjatamisaladel ega tutvunud ei töötajate ega ka loomade elamis- ja karjatamistingimustega. TP töötas tööandja juures 10 aastat ning pidi kasutama samu pesemisvõimalusi, mida kostja. Tööandja on omaks võtnud, et töötingimused olid teada ja need ei olnud muutunud, sh ka pesemistingimuste osas. Tunnistaja SV ütlustega istungil ning endise töötaja EL ütlustega on tõendatud, et tööandja provotseeris kostjaga konflikti kostja vastu esitatud alusetute suuliste süüdistustega, et sundida teda enda soovil töölepingut üles ütlema. Kostja pidas hagiavalduses silmas koostatud söödaplaane möödunud laudaperioodide osas s.o 2014.a-2015.a ja 2015.a-2016.a, millal loomade söödaplaanid jäid kvaliteetsööda varumiseks juhtkonna poolt rahapuudusel kinnitamata, mistõttu varuti varasematel ja ka nimetatud aastatel juhtkonna poolt mittekvaliteetset ja odavat sööta, millest tulenevalt ei saanud loomad igal päeval kätte ettenähtud toitaineid ning millest tulenevalt on loomad alatoidetud ning loomade suremus on väga suur. 2016.a kevadeks olid paljud loomad nii nõrgad, et ei suutnud farmist välja minna, paljud loomad surid poegimisel. Loomade nõrkus ja alatoitumus on aastate jooksul talveperioodidel mittekvaliteetse heinaga toitmise ja suveperioodidel poollooduslikel rannaniitudel koos loopealsega karjatamise tagajärg. Loomad vajavad tervise tagamiseks looduslikke karjamaid aga need karjamaad hagejal puuduvad. Seega ei suuda loomakasvatusjuht tagada loomade tervist ja heaolu. Juhtkonnale loomade olukorra näitamise
6(10)
Tsiviilasi nr 2-17-5027 ja selgitamise eesmärgil tegi loomakasvatusjuht 16.02.2016.a, 31.03.2016.a, 19.04.2016.a, 28.04.2015.a fotod, mille edestas HS-le ning mille esitas kostja kohtule ka fototabelitena. Kohus ei ole neid arvestanud. 2016.a-2017.a talveperioodiks töötajalt söödaplaani nõudmine ja söödaproovide võtmata jätmine oli ettekääne töötaja süüdistamiseks. Tegelikkuses oli loomakasvatusjuhi poolt 2015.a aasta sügisel juba kindlaks tehtud ja ka juhtkonnale teatatud, et juhtkonna poolt varutud hein 2015.a-2016.a talveperioodiks ei ole kvaliteetne. Asjaolu, et juhtkonna poolt varutud talvehein oli jämedakoeline ja lammastele mittesobilik, oli märgitud ka 19.04.2016.a VTA ettekirjutuses. Ka hageja uus loomakasvatusjuht TV märkis, et küünis oli veel paarsada rulli heina, samuti vilja, mis lammastele ei sobi. Eeltooduga on tõendatud tööandjapoolne oluline töölepinguliste kohustuste rikkumine, kus tööandja ei varunud 2015.a-2016.a talveperioodiks loomadele kvaliteetset loomasööta ning seetõttu puudus kostjal võimalus täita temale töölepinguga ja ametijuhendiga pandud töökohustusi loomade tervise ja heaolu tagamisel. Kohus ei arvestanud eelnimetatud tõenditega. Nii kohus kui ka hageja on mõistnud sõnade „karjamaa uuendamine“ tähendust ebaõigesti. Selleks, et loomade toitmiseks ettenähtud rohukarjamaad oleks viljakad ning sealt talveks tehtav hein oleks kvaliteetne, tuleb heinamaadele puhkust anda ja võtta kasutusele teatud aja tagant uusi rohukarjamaid, et varuda talveks loomadele nendelt rohukarjamaadelt kvaliteetset täisväärtuslikku heina. Kuna hagejal puuduvad vahetatavad karjamaad, puudub ka võimalus karjamaid uuendada. Tulemus on see, et 10 aastat järjest teeb hageja samadel rohukarjamaadel loomadele talveks ebakvaliteetset heina, mis on loomade toitmiseks ebakõlbulik. Juhtkond sunnib töötajaid seda heina loomadele söötma. Tulemus on kõhnad ja nõrgad loomad, kes surevad. Seega on loomade alatoitumises ja suremuses süüdi juhtkond ise. Kuna sööda varumine, sh heina varumine ning uute rohukarjamaade rentimine või ostmine kvaliteetse heina valmistamise eesmärgil kuulub juhtkonna pädevusse, ei ole loomakasvatusjuht võimeline tagama loomade tervist ja heaolu. Kostja töölepingu punktis 5.7 oli sätestatud, et töötaja on kohustatud hoidma tema käsutusse antud vara heaperemehelikult. Hageja ei ole kostja käsutusse tema töötamise ajal loomakasvatusjuhina vastava kirjaliku varalise vastutuse kokkuleppe alusel andnud hagejale ja MTÜ-le C kuuluvaid loomi ega muud loomakasvatuses vajatavat tööandjale kuuluvat vara. Kostja viitas TLS §-le 75. Kuna töötajaga ei olnud sõlmitud kirjalikku varalise vastutuse kokkulepet, puudus kostjal vastutus. 17.04.2016.a töökoosolek oli kokku kutsutud selleks, et kostjat võimalikult paljudes asjades süüdistada ning viia töötaja alusetute süüdistustega emotsionaalselt nii kaugele, et töötaja solvub ja seejärel lahkub töölt omal soovil. Tunnistaja ütlustega on tõendatud töötaja ebaväärikas kohtlemine tööandja poolt 17.04.2016.a töökoosolekul. Kostja ei rikkunud töölepingut ei tahtlikult ega hooletuse tõttu. Hageja süüdistas ja ähvardas töötajat ja teisi töötajaid kahjude väljamõistmisega suuliselt, kostjalt ja teistelt töötajatelt kirjalikku selgitust küsimata. Kahju hüvitamise nõuet kostja vastu esitatud pole. Seega on kostja alusetu süüdistamine ja ähvardamine tõendatud. Kostja ei nõustunud, et VTA kontrollaktiga tuvastatud puudused on kostja süü. AV selgitused, veterinaarteenuste osutamine, tööandjapoolne töötaja kontroll ning e-kirjavahtus raamatupidaja, PRIA ja teiste asutustega ei ole asjakohane. Kohus tugines otsuses vääratele tööandja poolt esitatud dokumentidele nagu FIE FL hinnakalkulatsioonile, mis ei tõenda tööde teostamist, vaid tõendab hinna küsimist. Ehitusluba ei oma tähtsust, laudad ei vasta Vabariigi Valitsuse 01.07.2007.a määrusele „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ nii hoone, tööruumide kui ka lautade akende, uste, katuse, ventilatsiooni, valgustuse, olmeruumide ja välitööde osa. Töötajatel puudus võimalus kasutada sooja ja külma veega dušše, kuigi nende töö seda nõuab. VÕS annab õiguse eeldada olulist lepingurikkumist ka juhul kui kohustuste rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistiku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka
7(10)
Tsiviilasi nr 2-17-5027 edaspidi. Uus karjatamisperiood Vilsandil pidi hakkama 01.05.2016.a, mistõttu töötamis- ja elamistingimused olid aktuaalsed. Kuna töötaja oli teadlik asjaoludest, et tööandja ei paranda ka sellel karjatamisperioodil töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ega elamis- ja töötingimusi, ei soovinud töötaja seada ohtu oma tervist. Ka tööandja on tunnistanud, et töötingimusi ei muudetud, need jäid samaks. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja palus jätta menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb kaebuses suuresti samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
9.Maakohus ei eksinud tsiviilasja lahendamise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel. Maakohus hindas asja lahendamisel kõiki asjakohaseid tõendeid. Maakohus ei lähtunud asja lahendamisel üksnes tööandja aktsionäri abikaasa ütlustest. Maakohus arvestas kõikide tunnistajate ütlusi, aga ka dokumentaalseid tõendeid. MS ütlusi kinnitasid ka muud dokumentaalsed tõendid.
10.Muuhulgas tegi maakohus õige järelduse, et töötaja solvamine, alusetu süüdistamine, kohatu etteheidete tegemine ja töötaja viimine seisundisse, milles töötaja oleks ise esitanud töölepingu ülesütlemisavalduse, ei ole tõendamist leidnud. Olukorras, kus töötaja väitis, et ta lindistas toimunud koosolekut, oleks töötajal tulnud esitada koosoleku lindistus tõendina kohtule. Töötaja seda ei teinud. Ringkonnakohus ei nõustu selles osas töötaja esindaja poolt 06.04.2018.a kohtuistungil antud selgitustega, et töötaja ei saanud lindistust kohtule esitada, sest maakohus lõpetas töötajalt küsimata eelmenetluse ja peale eelmenetluse lõppemist uusi tõendeid esitada ei saa. Töötaja ei taotlenud maakohtult täiendavate tõendite juurdevõtmist. Sellest tulenevalt ei saanud maakohus ka seda taotlust hinnata. Töötaja ei esitanud vastuväiteid sellele, kui maakohus lõpetas asja arutamise. Töötaja ei taotlenud lindistuse kui uue tõendi juurdevõtmist ka apellatsioonimenetluses, olgugi, et töötaja vaidlustas apellatsioonimenetluses just koosolekul aset leidnud asjaolude maakohtupoolset tuvastamist. Olukorras, kus väidetavalt on olemas lindistus, mida kohtule ei esitata ja mida on kuulnud tunnistajad, kes annavad ütlusi küsimustes, mida nad väidetavalt lindistuselt väidetavalt kuulsid, tuleb vastavatesse tunnistaja ütlustesse suhtuda keskmisest kriitilisemalt. Apellandi endiste kaastöötajate ütluste alusel ei saa apellatsioonkaebust rahuldada mitte üksnes ütluste ebausaldusväärsuse tõttu, vaid ka seetõttu, et nendest ütlustest ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks teha apellandi poolt soovitud järeldusi.
11.Maakohus leidis õigesti, et apellant ei ole tõendanud, et ta oleks eelnevalt väidetavatele rikkumistele viidanud ning määranud väidetavate rikkumiste lõpetamiseks täiendava tähtaja. See viitab nii sellele, et rikkumisi aset ei leidnud, aga ka sellele, et täidetud ei olnud VÕS § 196 lg-s 2 sätestatud ülesütlemise eeldus. Maakohus leidis õigesti, et rikkumised, mis väidetavalt leidsid aset Vilsandi saarel eelmisel karjatamishooajal, ei saa VÕS § 196 lg-st 3 tulenevalt olla
8(10)
Tsiviilasi nr 2-17-5027 lepingu ülesütlemise alus. Töötaja ei saa lõpetada töölepingut põhjusel, et ta eeldab, et tööandja ei täida töölepingut ka edaspidi olukorras, kus töötaja ei ole tööandjalt eelnevalt rikkumiste lõpetamist nõudnud. Samuti olukorras, kus töötajal on võimalik keelduda nende konkreetsete tööde tegemisest, mida tööandjapoolsete rikkumiste tõttu ei ole võimalik tööohutuse reeglite järgi teha.
12.Maakohus leidis õigesti, et see, millise aluse avaldas tööandja töölepingu lõppemise aluse osas töötajate registrile, ei ole töölepingu lõppemise üle toimuva vaidluse osas määrav. Määrav on see, kas esinevad materiaalõiguslikud alused, mis oleksid andnud töötajale aluse tööleping üles öelda. Maakohus tuvastas õigesti, et selliste aluste esinemine ei ole tõendatud.
13.Maakohus leidis õigesti, et väidetav tööandjapoolne loomade väärkohtlemine ei saanud olla alus töölepingu lõpetamiseks. Esiteks leidis maakohus õigesti, et selline väärkohtlemine ei ole tõendatud. Teiseks ei tõendanud töötaja, et ta oleks teavitanud tööandjat väidetavatest rikkumistest ega väidetava väärkohtlemise lõpetamiseks vajalikest meetmetest. Kolmandaks, olukorras, kus väidetav väärkohtlemine pandi tööandja poolt toime loomade suhtes, ei saa see iseenesest olla alus töötajapoolsele töölepingu erakorralisele ülesütlemisele, seda eriti olukorras, kus loomade heaolu eest hoolitsema palgatud töötaja ei ole tööandjale andnud selgelt teada, mida täpselt probleemide lahendamiseks tuleb ette võtta. Ka loomade heaolu tagamisega raskustes olev tööandja võib palgata endale loomakasvatusjuhi ja olukorras, kus tööandja ei suuda kõiki nõudeid tagada, ei annaks see siiski loomakasvatusjuhile alust töölepingut üles öelda. Töötaja peab töölepingust tulenevalt tegema kohase pingutuse enda töölepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.
14.See, et töötaja käsutusse ei olnud töölepingu p-i 5.7. kohaselt vara antud, ei tähenda, et töötajal ei lasunud kohustust teha jõupingutusi selleks, et tagada loomade heaolu ja säilimine. See oli peamine eesmärk, milleks töötajaga tööleping sõlmiti.
15.Need apellatsioonkaebuses toodud etteheited, mis puudutavad seda, kas maakohus tuvastas õigesti, et töötaja rikkus töölepingut, ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise alus. Käesoleval juhul sõltub vaidluse lahendamine sellest, kas töötajal oli alus tööleping erakorraliselt üles öelda. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
16.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ega ka maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude summat. Maakohus hindas menetluskulude põhjendatust. Tööandja esindaja töömaht oli kohases suuruses. Tööandja esindaja ei teinud ebavajalikku tööd ega tööd liiga suures mahus.
17.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastustaja esindaja esitas vastustaja apellatsioonimenetluse kulude nimekirja. Nimekirja kohaselt koosnevad vastustaja menetluskulud esindaja töötasust viie tunni ulatuses. Nimekirja kohaselt tegi esindaja neli tundi tööd apellatsioonkaebusega tutvumisel ja apellatsioonkaebuse osas vastuse koostamisel. Apellatsioonkaebuse mahtu ja laadi arvestades tuleb seda põhjendatuks pidada. Nimekirja kohaselt soovis vastustaja saada vastaspoolelt hüvitist ka seoses sellega, et tema esindaja valmistas ennast kohtuistungiks ette ja osales kohtuistungil. Seda ühe tunni ulatuses. Ka seda kulu tuleb põhjendatuks pidada. Vastustaja esindaja tunnitasu määra (100 eurot tunni eest, ilma
9(10)
Tsiviilasi nr 2-17-5027 käibemaksuta) suurust tuleb kohaseks pidada. Eespool toodust tulenevalt tuleb lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele mõista apellandile vastustaja kasuks välja ka apellatsioonimenetluse kulud. Apellant palus välja mõista menetluskulud summas 500 eurot. Taotlus tuleb rahuldada selles suuruses. Seoses sellega, et vastustaja esitas vastava taotluse, tuleb määrata, et välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.