Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 29.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-17827/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.04.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1021

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Elektrum Eesti OÜ11399985(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

29. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-17827

Tsiviilasi

Elektrum Eesti OÜ hagi XX-i väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

751,51 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

vastu võlgnevuse

Kostja XX (isikukood XXX) Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Elektrum Eesti OÜ hagi XX-i vastu tagaseljaotsusega.

1.Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985) kasuks välja põhivõlg 590,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis (seisuga 22.11.2024) 89,00 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.11.2024 arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt (590,21 eurot) kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega (89,00 eurot) mitte suuremas kui põhivõla suurus (590,21 eurot).

2.Jätta menetluskulud XX-i kanda. Määrata XX-i poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 445 eurot ning mõista nimetatud summa XX-ilt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja.

3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Vajadusel toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tagaseljaotsuse tegemise alus, kaja esitamine ja edasikaebamise kord Hagi asjaolude kohaselt tulenevad hageja nõuded kostja vastu 01.08.2017 elektrienergia müügilepingust. 26.07.2021 Imatra Elekter AS ja hageja teatise alusel teavitati elektriteenuse ostjaid, et Imatra Elekter AS ja hageja sõlmisid müügilepingu, mille alusel andis Imatra Elekter AS hagejale üle talle kuuluva ettevõtte organisatsiooniliselt iseseisvaks osaks oleva elektri jaemüügi käitise ning sellega seotud kliendiportfelli, sh Imatra Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud 26.07.2021 lepingu. Algselt oli teenuse alusel lepingu pooleks Imatra Elekter AS, kes vahetus 01.08.2021 hageja vastu ning hageja jätkas teenuse osutamist kostjale. Kohus võttis hagi menetlusse 06.12.2024 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus luges kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetatuks teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna kohtule ei olnud kostja elukoha aadress (ega muud kontaktid) teada. Teade avaldati 27.03.2025. Hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise määrus loeti kostjale kättetoimetatuks 12.04.2025. Kohus määras kostjale vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagiavalduse kättetoimetamisest. Seega möödus vastamise tähtaeg 28.04.2025. Kostja ei esitanud kohtule hagivastust. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel on kohus vormistanud tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). 2 (3)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu, mille tasumine on hagi esitamise eelduseks. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendamatult suur. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Hageja on põhjendanud, et ta saab käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi). Hageja on kinnitanud, et ta saab käibemaksu tagasi küsida. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 200+245=445 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu ei saanud tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkida. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)