T.R. hagi A.S. , I.S. ja J.V. (end T. ) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1314 eurot 33 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. septembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.S. , I.S. ja J.V. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad): A.S. (isikukood XXX), I.S. (isikukood XXX), J.V. (end T. , isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Maris Tekkel Vastustaja (hageja): T.R. (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Peep Rajavere ja Vello Treial
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 29. septembri 2017 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.S. , I.S. ja J.V. kanda.
Välja mõista A.S. lt, I.S. ringkonnakohtus 324 eurot.
ja J.V. lt solidaarselt T.R.
kasuks menetluskulud
5.Välja mõista A.S. lt, I.S. ja J.V. lt solidaarselt T.R. kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (324 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.R. (hageja) esitas 17. jaanuaril 2017 Viru Maakohtule hagi A.S. ja I.S. (kostjad) vastu kahju hüvitamiseks. 13. juuli 2017 menetlusdokumendis palus hageja kaasata kostjana ka J.V. (end T. ). Hagiavalduses märgitu kohaselt juhtus hagejaga 21. novembril 2014 kl 13.35 Rakvere linnas Laada tn 10 asuva elamu välistrepilt kõnniteele astudes õnnetus. Hageja libises, kukkus ja murdis vasaku jala sääreluu, pekse ja lateraalse malleooli. Õnnetuse põhjuseks oli erakordne libedus (kiilasjää kõnniteel), mis ei olnud hilisest kellaajast hoolimata likvideeritud. Hagejal oli õnnetuse toimumise ajal õigus elamu kõnniteel viibida, kuna ta üüris sel ajal elamus korterit. Tegemist on üldkasutatava kõnniteega. Hagejal tekkis õnnetuse tõttu tervisekahjustus, ta oli töövõimetu kaks kuud ja kümme päeva. Töövõimetusega kaasnes hagejale 976 euro 22 sendi suurune varaline kahju (saamata jäänud töötasu ning lisakulutused ravimetele ja taastusravile). Samuti tekkis hagejale kukkumise ja tervisekahjustuse tõttu mittevaraline kahju. Kostjad on elamus asuvate korterite omanikud. Kinnisasja heakorra ja seisundi eest vastutavad korteriomanikud solidaarselt. Korteriomanike üldise käibekohustuse rikkumisega tekitasid kostjad hagejale kahju. Kostjad on käitunud kinnistu hooldamisel ja libedusetõrjel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõtte vastaselt, sest nad ei teinud piisavalt lühikese aja jooksul libedusetõrjet.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt elamu ümbruses on lume- ja libedusetõrje tagatud terve talve jooksul. Sellega tegeleb majahoidja, kellega on leping sõlmitud juba 2007. aastal ning, kes on oma tööülesannete täitmisel väga hoolas. Õnnetuse toimumise päeval pidi majahoidja vastavalt ametijuhendile tegema lume- ja libedusetõrjet hiljemalt kl 7-ks hommikul. Seda majahoidja ka
tegi. Pärast libedusetõrjet muutusid aga ootamatult ilmastikuolud. Temperatuuri tõusu ja uduvihma koosmõjul tekkis pärast kl 8.50 nn „must jää“, mis viis omakorda selleni, et hommikul tehtud libedusetõrje enam ei toiminud. Olukorras, kus päeva jooksul tekib elamu esisel teel libedus, peab korteriomanikele jääma mõislik aeg selle likvideerimiseks. Ei ole mõistlik ega põhjendatud nõuda korteriomanikelt, et nad jälgiksid iga päev pidevalt kõnnitee seisukorda. Kostjad märkisid, et tegemist oli tööpäevaga, mil enamus korteriomanikest (sh kostjad) viibivad kodust eemal. Samuti ei ole põhjendatud nõuda kostjatelt suuremat hoolsust elamu esise kõnnitee hooldamisel, kui nõuab õnnetuse toimumise ajal kehtinud teeseadus ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. detsembri 2002 määrus nr 45 „Tee seisundinõuded“. Nendest õigusaktidest tulenevalt on talvise tee hooldustsükli aeg 8 tundi. Seega ei ole kostjad üldist käibekohustust rikkunud ega vastuta hagejale tekkinud kahju eest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 29. septembri 2017 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt 1314 eurot 33 senti (varalise kahju 976 eurot 22 senti ja mittevaralise kahju 338 eurot 11 senti). Menetluskulud jättis kohus kostjate kanda ja mõistis neilt hageja kasuks välja solidaarselt menetluskulud 854 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust hagejal tervisekahjustuse ja kahju tekkimise üle. Maakohus leidis, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 2 p-des 1-4 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Samuti ei ole kostjad tõendanud, et õnnetuse toimumise päeva hommikul oli majahoidja oma töökohustusi täinud ja libedusetõrje kl 7-ks teinud. Maakohus ei nõustunud kostjatega ilmastikuolude vääramatu jõuna käsitlemise osas. Asjas ei ole väidetud, et ilmastikuolud ei võimaldanud kõnnitee libeduse vältimiseks libedusetõrjet teha. Kostjad ei olnud piisavalt hoolsad kõnnitee hooldamisel, sest kostjate väiteid uskudes tegid nad libedusetõrjet n.ö tavalises režiimis vaid korra päevas hommikul kl 7-ks. Meteoroloogilistele andmetele tuginedes ei olnud välistatud libedusetõrje tegemine õnnetuse toimumise päeval pärast kiilasjää tekkimine kl 8.50. Maakohus nõustus kostjatega, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. detsembri 2002 määrus nr 45 lisast 7 tulenevalt oli tänava talvine seisunditase kõnnitee puhul 3 ja, et määruse lisast 9 tulenevalt hooldustsükli aeg 8 tundi. Samas leidis kohus, et see ei vabasta kostjaid vastutusest, sest määruse lisa 8 kohaselt pidi kõnnitee seisunditase olema lume- ja jäävaba ning nõudis ennetava libedusetõrje tegemist kogu teel. Väärteoasjas antud tunnistaja L. M ütluste kohaselt nägi ta õnnetuse toimumise päeval kl 13.00 paiku ühest Laada tn majast naist välja tulemas, kes peaaegu koheselt kõnniteel kukkus. Liikudes tema juurde oli ka tunnistajal libe ja ta kukkus. Eeltooduga tuvastas maakohus, et kostjad ei ole korteriomanike kohustuste täitmisel ja kinnistu juurde kuuluva avalikult kasutatava kõnnitee hooldamisel piisavalt hoolsad olnud. Kostjate kui korteriomanike poolt ennetava libedusetõrje tegemisel ei oleks kinnistu juurde kuulunud kõnnitee libe olnud ja ilmselt oleks saanud välistada hageja kukkumist ja tal tervisekahjustuse tekkimist. Maakohus nõustus hageja varalise kahju arvestamise metoodikaga ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 976 eurot 22 senti. Tervisekahjustuse tagajärjel on hagejal tekkinud füüsiline ja hingeline valu. Maakohus pidas põhjendatuks rahuldada mittevaralise kahju nõue 1⁄2 varalise kahju ulatuses, millest arvas maha kindlustusandja tasutud 150 eurot. Seega mõistis kohus kostjatelt hageja kasuks välja 338 eurot 11 sendi suuruse mittevaraline kahju.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud kostjate kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 554 eurot, millele lisandub riigilõiv 300 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on kostja teinud kõik mõistlikult vajaliku ja võimaliku käibekohustuse täitmiseks. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kostjad tõendanud, et majahoidja oli ka õnnetuse toimumise päeval oma töökohustusi korrektselt täitnud ja libeduse tõrjunud. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et majahoidja teeb oma tööd korralikult ning eelduslikult oli nii ka õnnetuse toimumise päeval. Ei ole eluliselt usutav, et majahoidja, kes täidab oma tööülesandeid kohusetundlikult ja alati teostab vajadusel libedusetõrjet, oleks talvel ja miinuskraadide juures jätnud libedusetõrje teostamata. Lisaks sellele on tunnistaja A. T selgitanud, et vajadusel teevad kõik majaelanikud libedusetõrjet (sh oleks seda teinud tema ise, kui hommikul tööle minnes oleks majaesine olnud libe). Kostjad ei nõustu maakohtuga selles, et libedusetõrjet tehti n.ö tavalises režiimis vaid korra päevas hommikul kl 7.00 ning et kostjad ei olnud kõnnitee hooldamisel piisavalt hoolsad. Kostjad märgivad, et libedusetõrjeks on korteriühistu soetanud graniitliiva, mis on kohane vahend libedusetõrje tegemiseks. Tunnistaja A. T. ütlustest tuleneb ka see, et libedusetõrjet ei tee vaid majahoidja hommikul, vaid vajadusel ka päeva jooksul majaelanikud. Samuti ei nõustu kostjad maakohtuga selles, et vaidluse lahendamisel ei ole olulised õnnetuse päeval valitsenud ilmastikuolud. Tõenditest nähtub, et pärast hommikust libedusetõrjet muutusid need oluliselt. Olukorras, kus erakorraliste ilmastikuolude koosmõjul oli tekkinud uus libedus ja varahommikul tehtud libedusetõrje enam ei toiminud, pidi kostjatele jääma mõistlik aega selleks, et libedusetõrjet korrata ning libedus tõrjuda. Ei ole mõistlik ega põhjendatud nõuda kostjatelt, et nad jälgiksid iga päev pidevalt kõnnitee seisukorda. Mõistliku aja sisustamisel tuleb arvestada sellega, et tegemist oli tööpäevaga, mil kostjad viibisid kodust eemal. Samuti on võimalik võtta aluseks teeseadusest ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. detsembri 2002 määrusest nr 45 tee omanikule tulenevad nõuded tee hooldamisel. Nendest õigusaktidest tulenevalt peab libedus olema tõrjutud 8 tunni jooksul selle tekkimisest. Ei ole põhjendatud nõuda kostjatelt suuremat hoolsust kui nõuab seadusandja. Arvestades seda, et libeduse tekkimise (hommikul ca kl 9.00 ajal) ja hageja kukkumise (kl 13.35) vahele jäi ca neli tundi, ei saa kostjale üldise käibekohustuse rikkumist ette heita. Maakohus viitas majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. detsembri 2002 määruse nr 45 lisale 8 esmakordselt alles otsuses ega võimaldanud kostjatel menetluse kestel selles osas oma arvamust avaldada. Selles osas oli maakohtu otsus üllatuslik. Lisaks ei ole maakohus analüüsinud, millised oleksid pidanud olema need ennetavad meetmed, mida kostjad oleksid pidanud määruse lisa 8 kohaselt kasutusele võtma. Maakohus ei ole analüüsinud ka seda, miks kostjate kasutusele võetud meetmeid ei ole piisavad.
5.Hageja leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid tuleb muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas kostjad on käibekohustust rikkunud. Hageja seisukoha kohaselt on kostjad käibekohustust rikkunud, sest nad ei tõrjunud libedust enam kui nelja tunni jooksul selle tekkimisest. Kostjate vastuväite järgi on nad on teinud kõik mõistlikult vajaliku ja võimaliku käibekohustuse täitmiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejal on tekkinud tervisekahjustus ja kahju.
8.Käibekohustus tuleneb TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju (vt Riigikohtu 20. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10;
17.detsembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Kuigi käibekohustuse rikkumine on kahju tekitamise õigusvastasuse kontekstis olemuselt sarnane seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3), eristab seda viimasest eelkõige see, et käibekohustus ei sisaldu üldkehtivates õigusnormides, vaid kohus peab käibekohustuse rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamise nõude lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kahju tekitajal lasus käibekohustus ning milline oli selle käibekohustuse sisu ja ulatus. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Seega tuleb kohtul iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule kahju tekitamise ärahoidmiseks. Kahju tekitaja käibekohustuse olemasolule võib viidata mh see, et realiseerunud oht oli tema mõjualas, tema tegevus tekitas teises isikus usalduse ja lõi talle ettekujutuse, et tegevus on ohutu või, et kahju tekitaja kontrollib täielikult ohtu, samuti see, et kahju tekitaja taotles ohtliku tegevusega majandusliku kasu saamist. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste osas iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus (vt Riigikohtu 10. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 24).
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjatel oli käibekohustus tagada teiste isikute ohutus korterelamu kõnniteel liikumisel. Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist on üldkasutatava kõnniteega, s.o kõnniteega, mida lisaks kostjatele kasutavad ka muud isikud. Kuna korterelamu asub Rakvere südalinnas, liigub kõnniteel eelduslikult rohkem inimesi kui nt äärelinnas asuva korterelamu kõnniteel. Kõnnitee korrashoid on kostjate mõjualas. Ringkonnakohtu arvates tuleneb eelmärgitust kostjatele käibekohustus tagada üldine heakord ja turvalisus korterelamu territooriumil, sh eelkõige seal, kus isikud tavapäraselt liiguvad (s.o kõnniteel). See hõlmab muuhulgas ka libeduse tõrjumist kõnniteel. On üldteada, et eesti kliimas esineb sõltuvalt aastaajast libedust ning see on potentsiaalseks tervisekahju tekkimise teguriks, millega mõistlik korteriomanik saab ja peab arvestama. Kostjad ei ole sellise käibekohustuse olemasolu iseenesest eitanud, vaid on kinnitanud, et talveperioodil teostab hommikuti libedusetõrjet majahoidja ja vajadusel jooksvalt ka korteriomanikud, selleks on korteriühistu soetanud graniitliiva.
10.Ringkonnakohtu arvates ei nähtu asja materjalidest seda, et konkreetsel hommikul oli majahoidja libedusetõrjet teinud. Majahoidja on väärteomenetluses selgitanud, et „Tavaliselt lähen tööle juba 4-5 ajal varahommikul. /.../ Minu ülesannete hulka kuulub ka libedusetõrje. Teen seda vastavalt vajadusele. /.../ Nimetatud kuupäeva ma täpselt ei mäleta, kuid käin igal hommikul oma ülesandeid täitmas. Arvan, et sellel hommikul oli mul töö tehtud“ (vt tunnistaja ülekuulamise protokoll, I kd, tl 165). Kuna ametijuhendi (I kd, tl 46) kohaselt peab majahoidja tegema libedusetõrjet vaid vajadusel (seda kinnitab ka majahoidja ise), ning ei ole selge, kas konkreetsel hommikul oli see vajadus olemas, ei saa majahoidja ütlustest tuletada, et õnnetuse toimumise hommikul oli libedusetõrje tehtud. Majahoidja ei ole väitnud ka seda, et novembrikuus teeb ta libedusetõrjet igal hommikul. Asjaolu, et majahoidja täidab oma ülesandeid kohusetundlikult, ei anna alust asuda seisukohale, et konkreetsel hommikul oli ta libedusetõrjet teinud, kuna ei ole selge, kas libedusetõrje vajadus oli olemas. Seetõttu ei saa libedusetõrje tegemist konkreetsel hommikul tuletada ka tunnistaja A. T ütlustest.
11.Libedus (nn „must jää“), mis õnnetuse põhjustas, oli asja materjalidest nähtuvalt tingitud eelkõige muutunud ilmastikuoludest. Väärteo lõpetamise määruses on märgitud, et õnnetuse toimumise hommikul kl 8.50 hakkas sadama uduvihma, mille tagajärjel võis tekkida nn „must jää“ ning, et libedus võis tekkida kl 8-9 paiku. Seega lasus kostjatel käibekohustus kl 8-9 paiku tekkinud libedust mõistlike vahenditega tõrjuda. Siinkohal nõustub ringkonnakohus kostjatega, et selleks pidi kostjatele jääma ka mõistlik aeg.
12.Praegusel juhul tekkis libedus kl 8-9 paiku ning hageja libises ja kukkus kl 13.35. Seega jäi libeduse tekkimise ja hageja kukkumise vahele 4,5-5,5 tundi. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjad on käibekohustust rikkunud, jättes libeduse mõistliku aja jooksul tõrjumata. Mõistliku aja mõiste sisustamisel tuleb ringkonnakohtu arvates arvestada seda, et eesti kliimale on iseloomulik novembrikuus kiiresti tekkiv libedus ja nn „must jää“. Oluline on märkida, et kõnnitee oli libe sellisel kellaajal, mil jalakäijaid on eelduslikult rohkem – hommikul lähevad inimesed tööle või kooli ja lõuna ajal tulevad nooremad lapsed koolist koju. Samuti asub korterelamu Rakvere südalinnas. Libedus kõnniteel võis seega ohustada mitmeid inimesi.
13.Eeltoodut arvestades ei piisa käibekohustuse nõuetekohaseks täitmiseks sellest, kui korteriühistul on sõlmitud majahoidjaga leping, mille kohaselt teeb majahoidja vajadusel libedusetõrjet kl 7-ks hommikul. Vajadus libeduse tõrjumiseks võib tekkida ka hiljem. Piisavaks ei saa lugeda ka seda, kui korteriühistu on soetanud graniitliiva, mida korteriomanikud vajadusel libedusetõrjeks kasutavad. Kostjad ise on väitnud, et päeval on enamus korteriomanikest (sh kostjad ise) tööl, mistõttu ei saa eeldada, et nad enne õhtut libedusetõrjega tegelevad. Ringkonnakohus leiab, et kostjate käibekohustuse nõuetekohast täitmist saaks jaatada olukorras, kus majahoidjaga oleks sõlmitud leping, mis kohustaks majahoidjat tegema libedusetõrjet vajadusel ka päeval. Samuti on võimalik kokku leppida, et seda teeb mõni korteriomanik, kes päeval tööl ei käi.
14.Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kostjad on käibekohustust rikkunud. Teeseadusest ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. detsembri 2002 määrusest nr 45 tulenevad nõuded ei anna alust sisustada käibekohustust praegusel juhul eeltoodust erinevalt. Seega on maakohus õigesti hagi rahuldanud.
15.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud ringkonnakohtus 324 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.