4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 18.04.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 19).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Andrus Lutsu (edaspidi kaebaja) esitas 13.01.2021 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg 14.01.2021 nr 1-13/12-1, tl 4-5) mittevaralise kahju 500 euro hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kukkus kaebaja 05.01.2021 libedas ja liivatamata jalutusboksis, mille tagajärjel tekkis tervisekahjustus – kaebaja vigastas paremat põlve ja lõi pea vastu jäist maapinda.
2.Tartu Vangla jättis 12.03.2021.a otsusega (nr 1-13/12-2, tl 6) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastab tõele, et kaebaja 05.01.2021 jalutusboksis kukkus, mille tulemusena sai tema tervis kahjustada. Kaebaja vigastused fikseeriti vangla meditsiiniosakonnas. Tegemist oli õnnetu juhusega ja vastustaja tegevus ei ole olnud õigusvastane. Kaebajal oleks olnud võimalik
kahjuliku tagajärje tekkimist ära hoida – kaebaja ei nõustunud jalutusboksi ise liivatama ning kandis ilmastikuoludele mittevastavaid jalanõusid.
3.Kaebaja esitas 11.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju 500 euro hüvitamiseks seoses kaebaja tervise ohtu seadmise ja kahjustamisega (tl 1-3) ning täiendas seda seisukohtade ja taotlustega (tl 25-31). On kindlaks tehtud, et kaebaja kukkus 05.01.2021.a jalutuskäigul ja tema tervis sai kahjustada. Kaebaja ei nõustu sellega, et libedusetõrje oli tehtud. Kaebaja juhtis juba 2-3 päeva enne sündmust vangla tähelepanu, et jalutusboks oli libe. Seega ei vasta tõele vangla väide, et libedusetõrjet tehti 04.01.2021. Kaebaja ei oleks vanglale üldse kahjunõuet esitanud, aga kuna ka pärast 05.01.2021.a kukkumist liivatamist ei toimunud, sai kaebajal mõõt täis. Vangla vastuses kahju hüvitamise taotlusele on palju vastuolusid. Kaebaja pakkus enne jalutuskäiku ise välja, et ta on nõus liiva viskama, kuid tal ei lubatud. Valed on vanglaametniku väited, et kaebajale pakuti võimalust liiva võtta, kuid kaebaja keeldus. Samuti on vanglaametnik valetanud selle kohta, et soovitas kaebajal jalga panna saapad. Pole oluline, missugused jalanõud kaebajal jalas olid, vaid see, et libedusetõrje oli tegemata. Kaebaja talvesaabaste tallad on väga libedad, botaste kummist tallad on jää peal sobivamad. Kukkumise põhjus oli vanglaametnike tegemata töö. Asja materjalidest nähtub, et vanglaametnik ise ka ei tea, kes või kuidas peab jalutusboksi liivatama. Jalutusboksi liivatamiseks on vanglas majandustöölised. Keegi ei käskinud seda teha valvuril ning see polnud ka kaebaja kohustus. Kaebaja hinnangul üritab vangla kinni mätsida oma valvurite tegemata tööd.
4.Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata (tl 11-12). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja 05.01.2021.a jalutuskäigul libastus ja kukkus. Kaebaja viidi meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks ja esmaabi saamiseks. Kaebajal tuvastati punetus, turse, marrastus parema põlve välimisel küljel ja kuklapiirkonnas. Kaebajale anti kaasa külmageel ja nõustati, vigastustest tehti fotod. Tegemist oli õnnetu juhusega, mitte vangla õigusvastase ja süülise käitumisega. Vangla peab tagama tingimused, mis võimaldavad kinnipeetaval realiseerida õigust viibida värskes õhus. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei sätesta täpsemaid nõudeid jalutuskoha tingimustele ega kohusta vanglat libeduse tõrjumiseks. Jalutuskohas libeduse tõrjumist tuleb hinnata lähtuvalt mõistlikkuse kriteeriumist. Tartu Vanglas hinnatakse talvisel perioodil igapäevaselt libedusetõrje vajadust. Sellise vajaduse ilmnedes suunatakse majandusabitöölisest kinnipeetav libedusetõrjet tegema. Seega on vangla mõistlikus ulatuses korraldanud libedatõrje jalutusaedades ja ei ole alust vanglale ette heita õigusvastast tegevusetust. Kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisel on kindlaks tehtud, et vaidlusaluses jalutusaias teostati libedusetõrjet 04.01.2021.a hommikul. Valvur on kinnitanud, et hindas 05.01.2021 enne jalutuskäiku jalutusaia korrasolekut ning esines vähest libedust, kuid mitte sellisel määral, et seal ei oleks saanud liikuda või trenni teha. Samas kohas, kus kaebaja kukkus, said teised kinnipeetavad liikuda ilma libisemata. Vangla on taganud mõistlikul määral libedusetõrje ja ei ole alust vanglale ette heita ebapiisavat hoolsust libeduse tõrjumisel. Eesti kliimaoludes võib talvel maapind olla libe ka siis, kui libedusetõrje on tehtud. Talvistes tingimustes liikudes peab ka inimene ise järgima piisavat hoolsust ja ettevaatlikust, et mitte kukkuda. Kui kaebaja väitel oli jalutusboksis juba mitu päeva libe, siis pidanuks kaebaja sellega
arvestama. Kaebaja liikumises ettevaatlikkust näha ei ole. Kaebajal oli võimalik jalutuskäigule minnes jalga panna aastaajale ja ilmastikutingimustele kohasemad saapad, kuid kaebaja läks jalutuskäigule spordijalanõudes, millega talvistes oludes võib kergemini libastuda.
5.Kohus on lahendanud kaebaja taotlused tõendite väljanõudmiseks, kohtuniku taandamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse ning vastustaja taotluse kuulutada menetlus videosalvestiste osas kinniseks 23.07.2021, 10.09.2021, 13.09.2021 ja 30.09.2021.a määrustega. Kohtumäärused on jõustunud. Kohtu seisukoht
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt tervise kahjustamise korral. RVastS § 13 lg 1 sätestab asjaolud, millega arvestatakse hüvitise suuruse määramisel. Nende hulgas on õiguste rikkumise raskus (p 3) ning eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel (p 4). RVastS § 13 lg 3 kohaselt vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
7.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, mis tekitati talle tervise kahjustamisega. Kaebaja tugineb sellele, et ta kukkus Tartu Vangla territooriumil jalutusboksis libeduse tõttu. Pooltel ei ole vaidlust selle osas, et kaebaja tõepoolest kukkus 05.01.2021.a jalutuskäigul ning meditsiinitöötaja fikseeris kaebajal kehavigastused.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 sätestab vanglale kohustuse võimaldada kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangistusseadusest ei tulene nõudeid jalutamiseks kasutatava ala seisundi või korrashoiu kohta. Eraõiguses tuletatakse omaniku kohustus tõrjuda talvel libedust käibekohustusest, mis põhineb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 sätestatud hea usu põhimõttel. Isik peab õigusi teostades ja kohustusi täites tegema käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kohtu hinnangul saab ka VangS § 41 lg 1 tuletada eeltooduga sarnase põhimõtte, mis paneb vanglale kohustuse rakendada mõistlikult vajalikud abinõud selleks, et jalutamiseks ette nähtud ala kasutamine oleks kinnipeetavatele, sh kaebajale ohutu. Vastustaja iseenesest ei vaidle vastu sellele, et tal tuli jalutamiseks ette nähtud aladel libedust tõrjuda. Vastustaja väidab, et ta tegi selleks kõik mõistlikult vajaliku.
9.Vaidlusaluse juhtumi asjaolude kohta on kohtul järgmised tõendid. 1) Kaebaja tervisekaardi väljavõte, haigusjuht nr A100 2021, 05.01.2021: toodud med osakonda vigastuste fikseerimiseks ja esmaabi saamiseks. Punetus, turse, marrastus parema põlve välimisel küljel ja kuklapiirkonnas. Tehtud fotod, kaasa antud külmageel. Kinnipeetav
nõustatud, elastik side kinnipeetaval olemas ja külma aplikatsioon. Diagnoos: täpsustamata läbivaatus ametlikul eesmärgil. 2) Fotod kaebaja vigastustest: fotol 1 üldvaade, parema põlve välisküljel näha punetav laik; fotol 2 paremast põlvest näha punetus ja kerge verevalum, fotol 3 kuklapiirkonnast näha väike, kergelt punetav laik. 3) Videosalvestis 05.01.2021.a jalutuskäigust (3 CD plaati, kokku 6 videolõiku): - esimene videolõik (1 minut 30 sekundit): kaebaja liigub jalutusalal, kukub ja suundub seejärel longates seina äärde. Koos kaebajaga on samal jalutusalal teisi kinnipeetavaid; - teine videolõik (1 minut 30 sekundit, kukkumisele järgnev): kaebaja lonkab liikudes tugevalt, vestleb kahe kinnipeetavaga, jääb lühikeseks ajaks seinale toetudes seisma, suundub seejärel longates ja kätt kuklal hoides jalutusala keskel olevate treeningvahendite juurde ja sealt longates jalutusala seina äärde; - kolmas videolõik (1 minut 30 sekundit): kaebaja istub jalutusala seina ääres, temaga vestleb lühiajaliselt üks jalutusalal viibivatest kinnipeetavatest. Samal kohal, kus kaebaja kukkus, jalutab ilma libedusele viitavaid liigutusi tegemata teisi kinnipeetavaid; - neljas videolõik (1 minut 30 sekundit): kaebaja istub alguses samal kohal seina ääres, hiljem seisab püsti, teised kinnipeetavad samal ajal jalutavad jalutusalal. Suurem osa kinnipeetavatest liikudes libedusele viitavaid liigutusi ei tee, üks kinnipeetav libastub kergelt; - viies videolõik (1 minut 30 sekundit): kaebaja seisab endiselt samal kohal seina ääres, teised kinnipeetavad liiguvad jalutusalal. Suurem osa kinnipeetavatest liikudes libedusele viitavaid liigutusi ei tee, üks kinnipeetav libastub kergelt; - kuues videolõik (20 sekundit): kinnipeetavad jalutavad ilma libedusele viitavate liigutusteta jalutusalal, kaebaja suundub seina äärest jalutusala ukseni ja lahkub jalutusalalt. 4) Kaebaja kukkumine on videosalvestisel nähtav järgmiselt: kaebaja liigub piki jalutusboksi pikemat seina, mõned meetrid enne lühemat seina teeb pöörde ja liigub jalutusboksi keskel oleval alal paralleelselt lühema seinaga, libisemine toimub sammu pealt (kaebaja on maha asetanud vasaku jala ja parem jalg on õhus), kaebaja vasak jalg libiseb ettepoole, kaebaja kukub tahapoole ja langeb seljale. 5) Videolt nähtub, et jalutusboksi seinte ääres olev liikumistrajektoor on musta-valge kirju (võimalik, et libeduse tõrjumiseks kasutatud vahendite tõttu). Jalutusboksi keskel on valged siledad alad, tõenäoliselt jää. Kaebaja seletuse järgi olid jalutusboksi otsapöörde kohad 05.01.2021 hommikuse jalutuskäigu ajal otseselt jääs. Vastustaja seletuse põhjal liivatati vaidlusalust jalutusboksi eelmise päeva hommikul, valvur kontrollis jalutusboksi seisukorda enne jalutuskäiku ja tuvastas väikese libeduse, kuid mitte sellise, et seal poleks saanud käia või trenni teha.
10.Kohtu hinnangul on tõendatud, et 05.01.2021 esines vaidlusaluses jalutusboksis libedust. Videosalvestiselt ei nähtu, et kogu jalutusboksi alal oleks kasutatud libedust tõrjuvaid vahendeid. Vastustaja ei väida ja ka kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks kukkunud tahtlikult. Lisaks kaebaja kukkumisele libastusid veel kaks kinnipeetavat (kokku oli jalutusalal 7-8 kinnipeetavat). Ka vastustaja seletuse põhjal esines jalutusboksis libedust.
Määravat tähtsust ei ole sellel, millal jalutusboksis viimati libedust tõrjuti - kas seda tehti eelmise päeva ehk 04.01.2021.a hommikul, nagu väidab vastustaja, või ei olnud libedust tõrjutud 2-3 päeva, nagu väidab kaebaja. Oluline on see, kas jalutusala oli 05.01.2021 kasutuskorras. Samuti ei ole oluline, kas kaebajal oli võimalus jalutusala ise liivatada. Libeduse tõrjumine jalutusaladel oli vastustaja kohustus. Vastusest kaebusele nähtub, et seda teevad majandusabitöölisest kinnipeetavad, kellele vastava töökorralduse andmine oli vastustaja ülesanne.
11.Jalutusboksi kasutuskorras olekut ei saa järeldada sellest, et kukkus ainult kaebaja ning enamus kinnipeetavaid said alal liikuda ilma libisemata. Kohus leidis eespool, et jalutusboksi erinevad alad võisid olla erinevas seisukorras. Samas jalutusboks on mõeldud kasutamiseks tervikuna. Kui jalutusboksis esines alasid, kus üks inimene kukkus eespool kirjeldatud viisil ja kaks inimest libastusid, siis ei saa jalutusboksi korrashoidu pidada nõuetekohaseks.
12.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja ei järginud libeduse tõrjumisel käibes vajalikku hoolt võlaõigusseaduse § 104 lg 3 tähenduses. Vastustaja oli jalutamiseks ette nähtud alal libeduse tõrjumisel hooletu. Selle asjaolu ning kaebaja kukkumise vahel on põhjuslik seos - kaebaja ei oleks tõenäoliselt libastunud, kui vastustaja oleks libeduse kõrvaldamise kohustust järginud.
13.See, et esineb vastustaja õigusvastane tegevusetus, ei tähenda aga veel seda, et kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldada. Üks kaebuse rahuldamise eeldustest on kaebajal sellise mittevaralise kahju tekkimine, mille puhul on põhjendatud rahalise hüvitise maksmine. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14, p 12.2). Rahalise hüvitise määramine ja suurus sõltub ka tervise kahjustamise puhul isiku kannatuste intensiivsusest (Riigikohtu lahend 3-3-1-9-17, p 13, 16).
14.Halduskohtute praktikas ei ole praegusega sarnastes vaidlustes enamasti kannatanule rahalist hüvitist välja mõistetud (nt kohtuasjad nr 3-20-468, 3-19-265, 3-18-1438). Kannatanule mõisteti välja hüvitis kohtuasjas 3-15-3215, kus kannatanu kukkus esmalt jalutusboksis libeduse tõttu, hiljem veel siseruumides märjal põrandal. Kannatanul tuvastati pärast viimast kukkumist küünarnukil punetav ala, käte ja pea värin, alajäsemete raskendatud liigutamine, ta ei saanud põrandalt ilma abita tõusta ega ka valuvaigistava süsti tegemiseks pikali minna. Kohus määras mittevaralise kahju hüvitiseks mõlema juhtumi eest kokku 300 eurot. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka sarnaste juhtumite kohta olemas olevat maakohtute praktikat. Maakohus on mittevaralise kahju rahalisi hüvitisi välja mõistnud olukorras, kus kannatanute vigastused olid praegusest asjast oluliselt tõsisemad ning ka siis ei ole hüvitiste summad olnud suured. Näiteks oli libedaga kukkumisest põhjustatud reieluu murru puhul varalise ja mittevaralise kahju hüvitiseks kokku 1000 eurot (kohtuasi 2-15-9992), vasaku jala sääreluu, pekse ja lateraalse malleooli murru puhul mittevaralise kahju hüvitis 338,11 eurot (kohtuasi 2-17-833), vasaku hüppeliigese luude hulgimurru (bimalleolaarne) puhul mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot (kohtuasi 2-15-7363), vasaku jala lahtise luumurru puhul mittevaralise kahju hüvitis 241 eurot (kohtuasi 2-11-45733).
15.Kaebaja vigastusteks olid punetus, turse, marrastus parema põlve välimisel küljel ja kuklapiirkonnas. Vigastused olid kerged ja ei vajanud ravi, kaebajal soovitati vajadusel kasutada elastiksidet ja külmageeli. Kohtu hinnangul ei saa kirjeldatud tervisehäireid ja nendest tingitud kannatusi pidada sedavõrd intensiivseteks, et õigustatud oleks kaebajale rahalise hüvitise määramine. Kaebaja põhjendas hüvitise nõuet ka tema tervise ohtu panemisega. Kohus selgitab, et tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamiseks peab isikul esinema tegelik tervisekahjustus, ohtu asetamine ei ole piisav.
16.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna kaebajal ei ole rahas hüvitatamisele kuuluvat kahju tekkinud. Eeltoodu välistab kaebuse rahuldamise ning kohus seetõttu ei analüüsi muid kahju hüvitamise eeldusi ja kahju suurust mõjutavaid asjaolusid. S.h ei uuri kohus küsimust, millise kujuga ja materjalist olid kaebaja jalanõude tallad ning kas kaebaja liikus tema väitel väga libedates oludes sobiva trajektoori, tempo ja sammuga. Menetluskulud. Muud taotlused. Selgitused
17.Kaebaja esitas 08.09.2021.a avalduses vastuväite sellele, et kohus nõudis välja videosalvestise üksnes vaidlusaluse juhtumi kohta ja jättis välja nõudmata varasemad videosalvestised jalutusboksi hooldamise kohta. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus põhjendas eespool, et sellel asjaolul ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (s.h oli kaebus riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt riigilõivuvaba). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
19.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.