T R hagiavaldus A S, I S’i ja J Ti vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõudes
Hagi hind
4 476.22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T R (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepingulised esindajad: vandeadvokaat Peep Rajavere (e-post: [email protected]) ja Vello Treial; Kostjad: 1) A S (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); 2) I S (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); 3) J Ti (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Maris Tekkel (e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
14. september 2017 kell 13.30
Istungil osalenud isikud
Hageja ja tema esindajad; Kostjate lepinguline esindaja.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjatelt A S’lt, I S’ilt ja J Ti’lt hageja T R kasuks solidaarselt 1 314 (üks tuhat kolmsada neliteist) eurot 33 senti, s.h varaline kahju 976.22 eurot ja mittevaraline kahju 338.11 eurot.
Jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kaskuks menetluskulude katteks 854 (kaheksasada viiskümmend neli) eurot. 1 (13)
2-17-833
4.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kaskuks viivis menetluskuludelt (854 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T R esitas 17. jaanuaril 2017 Viru Maakohtusse hagiavalduse A S ja I S’ vastu solidaarselt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 19. jaanuaril 2017 esitas hageja kohtusse täpsustatud hagiavalduse. 13.07.2017 esitas hageja taotluse ka korteri xxxx teise ühisomaniku J Ti kaaskostjana menetlusse kaasamiseks ja hagiavalduse tervikteksti.
2.Hagiavalduse kohaselt hagejaga juhtus 21.11.2014 kell 13.35 xxxx elamu ees välistrepilt kõnniteele astudes õnnetus. Elamu kõnnitee oli kaetud hommikul kell 08 sadanud uduvihma tõttu kiilasjääga, mille tõttu ta elamust väljudes ja kõnniteele astudes libises, kukkus ja murdis vasaku jala sääreluu, pekse ja lateraalse malleooli (külgmise pekse). Õnnetuse põhjuseks oli erakordne libedus, kiilasjää, kõnniteel, mida ei olnud hoolimata hilisest kellaajast – oli juba pärastlõuna, likvideeritud.
3.Õnnetuse koht (kõnnitee) asub kinnisasjal xxxx maatükil asub 60 korteriga korterelamu, milles on moodustatud korteriomandid ning xxxx maatükk kuulub korteriomanike kaasomandisse KOS § 1 lg 2 tunnustel. Kostjad olid hagejaga toimunud õnnetuse ajal ja on ka praegu elamus asuvate korteriomandite omanikud. Kinnisasja heakorra ja seisundi eest vastutavad korteriomanikud kui korteriomandite mõttelisse ossa kuuluva maa kaasomanikud üldise käibekohustuse alusel solidaarselt. Korteriomanikud on xxxx elamu ja maatüki majandamiseks ja korteriomanike huvide kaitseks asutanud xxxx. Kostjad 1 ja 2 on korteriühistu juhatuse liikmed.
4.Hagejal oli õigus 21.11.2014 viibida xxxx kinnisasjal ja kõndida sellel asuval kõnniteel, sest ta üüris sel ajal xxxx elamus korterit, mida tõendab üürileping. Samuti on tegu on üldkasutatava kõnniteega ja kinnistu on piiramata ning tähistamata.
5.Õnnetusega tekitati hagejale tervisekahjustus. Nimetatud asjaolu tõendab patsiendikaart nr R278473, mille kohaselt pöördus hageja 21.11.2014 kell 13.56 Rakvere haiglasse kaebustega, et koduukse ees kukkus, vigastas vasakut jalga, turse ja hematoomid vasaku hüppeliigese ja sääre alumisel kolmandikul ning arstid on tuvastanud ülalsiteeritud tervisekahjustuse ning selle tekkepõhjuse – kukkumine libeduse tõttu samal tasapinnal. Ravi käiku tõendab ambulatoorne epikriis, mille kohaselt pandi 21.11.2014 jalale kips, 19.12.2014 kips eemaldatud, jaanuaris määratud taastusravi. Juhtumi tõttu väljastati hagejale töövõimetuslehed 21.11.2014-02.01.2015 ja 03.01.201501.02.2015, millest nähtuvalt oli hageja trauma tõttu töövõimetu 2 kuud ja 10 päeva. Töövabastusi tõendab töövõimetusleht, millest nähtuvalt oli esimese töövõimetuslehe alguskuupäev 21.11.2014 ja tööle asumise aeg 02.02.2015. 2 (13)
2-17-833
6.Töövõimetusega kaasnes hagejale varaline kahju - tal jäi saamata töötasu ja saadud trauma tõttu hageja on teinud lisakulutusi ravimitele ja taastusravile. Hageja töötas õnnetuse ajal xxxx. Vastavalt lepingu muudatusele oli töötaja töötasu suurus 3,95 eurot tunnis. RaKS § 56 lg1 alusel makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist alates töövabastuse 9. päevast. Vastavalt TTOS § 122 lg1 maksab tööandja hüvitist töötaja haigusest tingitud töövabastuse korral töövabastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest. Töövabastuse kolme esimese kalendripäeva eest töötaja töövõimetust ei hüvitata ei tööandja ega haigekassa poolt. 21.11.2014, kui hageja pidanuks minema tööle õhtusesse vahetusse, jäi tal saamata 1 päeva töötasu summas 31.60eurot (8 tundi x 3,95 eurot). 22. ja 23. november olid puhkepäevad ja neil päevadel poleks hageja niikuinii töötasu saanud. Seega saamata jäänud töötasu 21.11.2015 eest on 31.60 eurot.
7.Samuti sai hageja kahju saamata jäänud töötasu näol 24.11.2014 - 28.11.2014 eest, kui tööandja maksis talle TTOS § 122 lg.1 alusel hüvitist 70% RaKS § 55 alusel arvutatud varasemast aasta keskmisest palgast summas 74.49 eurot, samas kui töölepingu järgne töötasu nende 5 täistööpäeva eest olnuks 158 eurot (5 päeva x 8 tundi x 3,95 eurot), mille tõttu sai hageja vähem tulu ehk kahju 83.51 eurot (158-74.49).
8.Ajavahemikul 29.11.2014 - 01.02.2015 maksis hagejale haigekassa ravikindlustushüvitist RaKS § 54 lg.1 p.1 alusel määras 70% eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva tulust, mis arvutatakse RaKS § 55 alusel, mis jällegi ei arvestanud ega hüvitanud oktoobris toimunud palgatõusu ega sissetuleku suuremat kaotust. Haigekassa maksis hagejale ajutise töövõimetuse hüvitist 13.01.2015 summas 235.20 eurot ja 05.02.2015 summas 282.24 eurot, kokku 517.44 eurot. Ajavahemikus 29.11.2014 01.02.2015 oli 43 kalendaarset täistööpäeva ja üks osaline 5 tunnine tööpäev 31.12.2014, s.o. kokku 349 töötundi (43 x 8+5), millelt arvestatud kokkulepitud töötasu 3,95 eurot tunnis moodustab 1 378.55 eurot (349 x 3,95). Selle tõttu oli hageja saamata jäänud tuluks ehk varaliseks kahjuks perioodil 29.11.2014 - 01.02.2015 861,11 eurot (1 378.55-517.44).
9.Kokku jäi hagejal töövõimetuse tõttu saamata töötasu 976.22 eurot (31.60+83.51+861.11).
10.Samuti sai hageja kukkumise ja saadud tervisekahjustuse tõttu mittevaralist kahju. Esiteks sai ta õnnetuse tõttu füüsilist valu, mis algul, esimesel päeval oli valu äge, hiljem luu paranemise ajal jalg tuikas ja tuli süüa valuvaigisteid. Kui murd oli värske, siis tuli jalga hoolimata paigaldatud kipsist väga hoida ning hageja oli isegi enda korteri piires sisuliselt liikumisvõimetu ja abi vajav, nii et teda pidid hooldama tema lapsed. Hageja liikumisvabadus ja sellega seotud võimalus teenindada end ise ning osaleda ühiskonnaelus, oli väga olulises osas piiratud kuni 19.12.2014.a., mil kips eemaldati. Ka pärast seda ei saanud hageja vastavalt vajadustele piiramatult ringi liikuda, sest kokkukasvavaid luid tuli hoida ja koormust jalale tuli vältida, kuni töövabastuse lõpuni 2015. aasta veebruari alguses. Need asjaolud põhjustasid hagejale hingelisi üleelamisi ja muret oma toimetuleku pärast.
11.Hagejale on kahju tekitanud xxxx korteriomandite omanikud kui elamu teenindusmaa kaasomanikud, kui xxxx kinnisasja heakorra eest vastutavad isikud solidaarselt. Kahju on tekitatud korteriomanike üldise käibekohustuse rikkumisega. Kostjad on käitunud xxxx kinnistu hooldamisel ja libedusetõrjel TsÜS § 138 lg.1 sätestatud hea usu põhimõtte vastaselt ja ei ole astunud enda valduses oleva kinnistu heakorra tagamisel samme, ei teostanud piisavalt lühikese aja jooksul alates 3 (13)
2-17-833 libeduse tekkest libedusetõrjet, et niikorteriomanikud kui kolmandad isikud ei saaks kõnnitee ohtliku seisundi (libeduse) tõttu kahju.
12.Hageja palus vastavalt TsÜS § 138 lg 1, VÕS § 65 lg 2, § 127 lg 1, lg 4, lg 6, § 128 lg 4, § 130 lg 1, § 1045 lg 1 p 2 välja mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt varaline kahju 976.22 eurot ja VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 2, § 128 lg 5 alusel mittevaraline kahju kohtu äranägemisel ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED
13.16. märtsil 2017 esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt puudub vaidlus selles, et 21.11.2014 kell 13:35 toimus hagejaga xxxx elamu (edaspidi nimetatud elamu) ees välistrepilt kõnniteele astudes õnnetus, mille tagajärjel sai hageja hagiavalduses kirjeldatud tervisekahjustuse ning oli sunnitud viibima perioodil 21.11.2014 kuni 02.01.2015 töövõimetuslehel.
14.Hageja väitel oli õnnetuse põhjuseks erakordne libedus, kiilasjää, kõnniteel, mida ei olnud hoolimata hilisest kellaajast likvideeritud. Hageja heidab kostjatele, kui elamu kaasomanikele, ette käibekohustuse rikkumist. Kostjad vaidlevad vastu hageja väitele, et elamu esist kõnniteed ei olnud õnnetuse toimumise päeval hooldatud ega teostatud libedusetõrjet. Tegelikkuses oli lume- ja libedusetõrje teostamine elamu ümbruses sh elamu esisel kõnniteel tagatud terve talve jooksul. Lumeja libedusetõrjet teostas majahoidja E M, kellega korteriühistu xxxx oli vastava lepingu sõlminud juba aastal 2007 kes on väga kohusetundlik ja on oma ülesannete täitmisel alati äärmiselt korrektne ja hoolas ning kelle töö teostamise osas ei ole korteriühistul olnud senini ühtegi pretensiooni.
15.Majahoidja ametijuhendi punkti 5.1 kohaselt ta on kohustatud talveperioodil hoidma lumest puhtad ja vajadusel liivatama libeduse vältimiseks maja sissekäikude mademed ja esised mõlemal pool maja kuni tänavani tööpäevadel kella 7-ks, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel kella 9-ks. 21.11.2014 oli reedene päev ning seega pidi majahoidja vastavalt ametijuhendile teostama lume- ja libedusetõrje hiljemalt kella 7-ks hommikul. Seda majahoidja ka tegi.
16.Kuna pärast libedusetõrje teostamist muutusid aga ootamatult ilmastikuolud. Maapinna temperatuur oli kella 07:00 ajal -2,0 kraadi ja hakkas tõusma ning kell 12:00 oli temperatuur maapinnal -0,3 kraadi. Kella 08:50 paiku hakkas sadama uduvihma, mille tagajärjel võis tekkida ka „must jää“. Hagejaga juhtunud õnnetuse toimumine saigi seega võimalikuks erakorralistest ilmastikuoludest tulenevalt. Temperatuuri tõusu ja uduvihma koosmõjul tekkis mingil ajahetkel pärast kella 8:50 (so pärast hommikuse libedusetõrje teostamist) nn „must jää“, mis viiski selleni, et hommikul kella seitsme ajal teostatud libedusetõrje sama päeva lõuna ajal enam ei toiminud.
17.Kostjad möönavad, et olukorras, kus päeva jooksul tekib elamu esisel teel libedus, tuleb see ka likvideerida, kuid ilmselgelt peab ka kinnistu omanikele jääma mõistlik aeg libeduse tekkimisele reageerimiseks, ilma, et neile oleks võimalik ette heita käibekohustuse rikkumist. Kostjate hinnangul ei ole mõistlik ega põhjendatud nõuda kinnistu omanikelt, et nad jälgiksid igapäevaselt pidevalt (sisuliselt 24/7) kõnnitee seisukorda, et siis koheselt libeduse tekkimisel teostada libeduse tõrjet. Seda enam, et tegemist oli tööpäevaga, mil enamus korteriomanike (sh kostjad) viibivad kodust eemal.
18.Olles sõlminud elamu ümbruse hooldamiseks lepingu majahoidjaga ning taganud sellega mh ka talvisel perioodil igapäevase lume- ja libedusetõrje teostamise, olid xxxx korteriomanikud teinud kõik 4 (13)
2-17-833 mõistlikult vajaliku selleks, et jalakäijatel oleks elamu esisel teel ohutu liigelda. Hageja kukkumine elamu esisel teel sai aga võimalikuks vaid erakorralistes asjaoludest tulenevalt, tegemist oli ilmastikust tulenenud vääramatu jõu olukorraga, mida kostjad ei saanud mõjutada. Libedus tekkis uuesti pärast hommikuse libedusetõrje teostamist ning kostjatel ei olnud võimalik seda koheselt pärast libeduse tekkimist likvideerida.
19.Kostjad ei ole rikkunud üldist käibekohustust ega vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Hageja ei heida kostjatele ette ühtegi deliktiõiguslikku kaitsenormi rikkumist ning seega saavad kostjad vastutada hagejale tekkinud kahju eest juhul, kui kostjad on rikkunud mingit üldist käibekohustust. Kostjad viitasid Riigikohtu 20.06.2013 otsuse nr 3-2-1-73-13, p 10 rõhutasid, et üldine käibekohustus tähendab isiku kohustust teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada.
20.Kostjate käibekohustuse sisu ja piiride määramisel libedusetõrje teostamisel on võimalik võtta aluseks õnnetuse toimumise ajal kehtinud teeseadusest (TeeS) tee omanikule tulenevad nõuded tee hooldamisel. Elamu esist kõnniteed, kus hageja kukkus, on kostjate hinnangul võimalik käsitleda erateena TeeS § 52 ning tänavana TeeS § 6 mõistes (so linnas juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud jalakäijate liiklemiseks). Ehkki elamu esist kõnniteed ei ole kantud TeeS § 51 viidatud kohalike teede nimekirja ning sellest tulenevalt ei kohaldunud ka kostjate osas iseenesest TeeS § 10 lõikes 2 sätestatud nõuded kohaliku tee seisundi osas (nõuded kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45 „Tee seisundinõuded“, edaspidi nimetatud määrus), on TeeS ning määrusest võimalik tuletada, milline on seadusandja hinnangul tee omaniku hoolsuskohustus tee hooldamisel sh millised on sellise tee seisundinõuded ning mida peab seadusandja mõistlikuks ajaks, mille jooksul tuleb talvisel ajal libedusetõrjet teostada.
21.Ei ole põhjendatud nõuda kostjatelt suuremat hoolsust elamu esise kõnnitee hooldamisel, kui nõuab seadusandja TeeS § 51 viidatud kohalike teede nimekirja kantud erateede omanikelt. Kui leiab tuvastamist, et kostjad on järginud TeeS-s ja määruses kehtestatud nõudeid, siis ei ole ka kostjad rikkunud käibekohustust elamu esise tee hooldamisel ja seal libedusetõrje teostamisel. TeeS § 10 lõike 1 kohaselt peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Vaidlus puudub selles, et korteriühistu oli elamu esise tee hooldamise taganud seeläbi, et seda hooldas igapäevaselt majahoidja, kelle konkreetsed kohustused olid ette nähtud ametijuhendis. Tunnistaja ütlustega on kostjatel võimalik tõendada seda, et majahoidja teostas elamu esise kõnnitee hooldust st libedusetõrjet ka 21.11.2014 hommikul.
22.Kõnnitee nõutav talvine seisunditase on lisa 7 kohaselt 3 ning kõnnitee hooldustsükli aeg, so aeg mille jooksul tuleb teostada libedusetõrje arvates libeduse tekkest, 8 tundi. Libedus tekkis 8:00-9:00 vahel hommikul ning seega kohustusid kostjad likvideerima libeduse hiljemalt 17:00 õhtul. Hageja kukkus kõnniteel 13:15 ning seega oli eeldatavast libeduse tekkimisest möödunud oluliselt vähem kui 8 tundi (libeduse tekkimise ja kukkumise vahe oli ca 4 h). Kostjad juhivad täiendavalt tähelepanu asjaolule, et xxxx teede hooldust reguleeriv Rakvere Linnavolikogu 27.03.2013 määrus nr 5 „Rakvere linna heakorraeeskiri ja koormise kehtestamine heakorraeeskirja täitmiseks sätestab veelgi pikema hooldustsükli aja so 12 tundi.
5 (13)
2-17-833
23.Kostjad ei ole üldist käibekohustust rikkunud, mistõttu ei saa neile ette heita õigusvastase teo toimepanemist VÕS § 1045 lg 1 punkti 2 tunnustel ning kostjad ei vastuta hagejale tekkinud võimaliku kahju eest.
HAGEJA SEISUKOHT
24.04. aprillil 2017 esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostjate vastusega, leides, et TeeS ja Majandus - ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45 ei ole asjas kohalduvad, sest TeeS § 10 lg4 ja Maaruse nr 45 § 2 lg l sätestasid nimetatud seisundinõuded üksnes avalikult kasutatavale teele. Õnnetuse toimumise koht ei asunud teel, mis oleks maaratud avalikult kasutatavaks teeks.
25.Xxxx elamus on 60 korteriomanikku, kes peaksid eelduslikult suutma oma kaasomandi esemeks oleva elamu mitte eriti suure territooriumi hooldama ja tegema libedusetõrje oluliselt vaiksema ajaga, kui 8 tundi. Kinnisasja pindala kokku 2100m2 ning hooldatav majaesine moodustab sellest hinnanguliselt vähem kui 1/4 osa.
26.Libedus tekkis hommikul ja oli kõrvaldamata päeval, kui jalakäijaid, kes võivad kahju saada, liigub rohkem. Hageja seob kostja kui kinnisasja omaniku hoolsuse just sellega, et kinnisasi oleks hooldatud ja seal oleks libedus tõrjutud ajal, mil inimesed seal liiguvad. See tahendab, et libedus ei pea olema tõrjutud öisel ajal, nt 00-06, kuid elamu esine, trepid ja kaiguteed peavad hooldatud ajal, mil inimesed liiguvad ehk hommikust õhtuni sellisel maaral, et treppe ja kõnniteed oleks võimalik kasutada ohutult, jalakäijate tervist ja vara kahjustamata.
27.Kostjad väidavad, et elamu ees tehti libedusetõrjet hommikul 07, kuid ei tõenda oma väidet. Kui libedusetõrje oleks tehtud kohaste materjalidega: soola, graniidisõelmete või isegi liivaga, siis olnuks libeduse tõrjeks kasutatud materjal maja ees alles ning kõnnitee poleks olnud libe ka õnnetuse ajal kell 13:15.
28.Hageja on seisukohal, et ilmastik: temperatuuride järsk muutus, vihma jäätumine, jäite ning libeduse teke ei ole Eesti kliimas novembrikuus ehk hilissügisel vääramatu jõu ehk ettenägematu asjaolu, millega arvestamist ning mille vältimist või tagajärje ületamist kinnisasja omanikult mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata ei saa. Pigem on see üsna tavaline.
29.Hageja tugineb kostjate vastutuse alusena jätkuvalt peamiselt käibekohustuse rikkumisele, kuid palub asja lahendades kohtul kaaluda, kas kostjad võisid kinnisasja omanikena rikkuda novembris 2014 kehtinud TeeS § 10 lg.1 sätestatud ja ka erateele, sh erateeks olevale kõnniteele (jalgteele) laienevat nõuet, et teel peab olema võimalik ohutult liigelda ja kas selle sätte naol võib tegu olla VOS § 1045 lg l p 7 sätestatud deliktiõigusliku kaitsenormiga, millisel juhul on hagejale kahju tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
MENETLUE KÄIK
30.Kohus arutas asja 25.06.2017 toimunud kohtuistungil, kuid lükkas asja arutamise edasi seoses kostjate tunnistaja ilmumata jäämisega, andis hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks ja tegi hagejale ettepaneku korteri xxxx teise ühisomaniku kaaskostjana kaasamise kaalumiseks.
31.13. juulil 2017 esitas hageja täiendavad tõendid ja seisukoha, mille kohaselt If Kindlustus maksis hagejale temaga juhtunud õnnetuses saadud tervisekahjustuse tõttu ühekordse hüvitise (valuraha) 6 (13)
2-17-833 150 eurot, mille võib maha arvata hageja kasuks välja mõistetavast mittevaralise kahju hüvitisest. Hageja tõi täiendavalt, et kostjate väide, et majahoidja oli teostanud libedusetõrjet enne uduvihma ja libeduse tekke algust, ei ole kooskõlas loodusseaduste, üldiselt omaksvõetud, tavalise, maailmakäsitluse ega üldteadaolevate asjaoludega ega ole selle tõttu eluliselt usutav. Esiteks puudus majahoidjal, kes teeb libeduse tõrjet üksnes vajadusel, enne uduvihma algust vajadus teostada libeduse tõrjet, sest libedust ei olnud. Teiseks, poleks puistatud graniidisõelmed saanud maja eest kella 13.15 ajaks, kui kukkusid nii T R kui teda aitama tulnud L M, saanud mitte kuhugi kaduda ning sõelmed oleksid libedust tõrjunud ka juhul, kui neile oleks peale sadanud uduvihma. Ka uduvihma või õhuniiskuse korral jäävad graniiditerad ümbritsevast kivisillutisest kõrgemaks ja toimivad libeduse tõrjena, takistades jala libisemist mööda kõnniteed, sest kõnnitee pole sõelmete olemasolu tõttu sile.
32.04. augustil 2017 esitatud seisukohas kostjad tõed täiendavalt, et hageja on oma 13.07.2017 menetlusdokumendis väitnud, et libedus xxxx sai tekkida kõige varem alles kella 09:00 ajal hommikul. Seega hageja loogika kohaselt kohustusid kostjad alates sellest ajast, so alates kella 09:00, teostama libeduse tõrjeks vajalike tegevusi. Hageja on ise väga paljusõnaliselt selgitanud, et enne libeduse tekkimist libedusetõrje teostamine ei ole „loodusseaduste, üldiselt omaksvõetud, tavalise maailmakäsitluse ega üldteadaolevate asjaoludega kooskõlas“. Arvestades hageja selliseid väiteid ei tohiks vaidluse lahendamise seisukohalt omada tähtsust, kas majahoidja E M oli teostanud enne kella 09:00 libedusetõrjet või mitte ning kuna vaidlus puudub selles, et libedus tekkis kell 09:00, siis tuleb ka sellest kellaajast hakata arvestama aega, mille jooksul kohustusid kostjad libeduse kõnniteel likvideerima.
KOHTUISTUNG
33.14. septembril 2017 toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindajad hagiavalduses ja hageja seisukohtades esitatu juurde ja palusid hagi rahuldada.
toetasid hagi, jäid
34.Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Kostjate esindaja vaidles hagile vastu, jäi kostjate vastuste ja seisukohtades toodu juurde ja palus jätta hagi rahuldamata.
35.Kohtuistungil kohus kuulas hageja vande all ära temale mittevaralise kahju tekitamises osas. Samuti kuulas kohus kohtuistungil üle kostjate tunnistaja A T.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
36.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega hagile ning poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
37.Hagiavalduse kohaselt hagejaga juhtus 21.11.2014 kell 13.35 xxxx elamu ees välistrepilt kõnniteele astudes õnnetus. Kiilasjää ja erakordse libeduse tõttu elamust väljudes ja kõnniteele astudes hageja libises, kukkus ja murdis vasaku jala sääreluu, pekse ja lateraalse malleooli. Hagiavalduse juurde lisatud tõendite ja hageja arvestuste kohaselt tekkis tal varaline kahju kokku 976.22 eurot, s.h saamata jäänud töötasuna 21.11.2015 (ühe päeva) eest 31.60 eurot, ajavahemiku 24.11.2014 - 28.11.2014 eest vähem saadud tuluna 83.51 eurot ja ajavahemiku 29.11.2014 01.02.2015 eest saamata jäänud tuluna 861,11 eurot (1 378.55-517.44). 7 (13)
2-17-833
38.Hagiavalduse juurde lisatud väärteoasjas nr 2590,15,000537 01.03.2016 tehtud menetluse lõpetamise määruse kohaselt 21.11.2014 kell 13.15 väljudes oma elukohast ja astudes trepilt kõnniteele, mis oli kaetud kiilasjääga, T R kukkus ja sai seetõttu tervisekahjustuse (I kd, t.lk.10, 11). Kostjate 16.03.2017 vastuse kohaselt neil puudub vaidlus selles, et 21.11.2014 kell 13:35 toimus hagejaga xxxx elamu ees välistrepilt kõnniteele astudes õnnetus, mille tagajärjel sai hageja hagiavalduses kirjeldatud tervisekahjustuse (I kd, t.lk. 105). Käesolevas asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) õnnetusjuhtum 21.11.2014 kell 13.35 aset leidis; 2) õnnetusjuhtumi tagajärjel hageja tervisekahjustuse sai; 3) õnnetusjuhtumi tagajärjel hagejal hagiavalduses toodud ulatuses varaline kahju tekkis; 4) õnnetusjuhtum toimus kõnniteel; 5) kõnnitee asub xxxx, kinnisasjal; 6) kõnnitee on avalikult kasutatav; 7) kinnisasi (maatükk) kuulub korteriomanike xxxx, kaasomandisse; 8) kinnistu ja kõnnitee hooldamise kohustus on korteriomanikel (ka kosjatel).
39.Hageja väidab, et temale kahju tekitamises on süüdi kostjad kui korteriomanikud, kes ei täitnud korteriomanike hoolsuskohustust elamu juurde kuuluva kõnnitee hooldamisel ja et libeduse tõrje tegemisel, ei oleks hageja kukkunud, ei oleks temal tervisekahjutusi ning kahju tekkinud. Hageja heidab kostjatele ette tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 sätestatud hea usu põhimõtte vastaselt käitumist, sest tema arvates ei olnud kostjad piisavalt hoolsad, kuna ei tõrjunud libedust enam kui 4 tunni jooksul, mis hoolsuskohustuse rikkumise tõttu tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 on hagiavalduse rahuldamise aluseks. Kostjad väidavad, et nad ei ole kinnistut ja kõnnitee hooldamisel hooletud olnud, et pärast libedusetõrje tegemist hommikul muutusid ilmastikuolud ootamatult, hakkas sadama uduvihma, mille tagajärjel tekkis must jää ja libedusetõrje sama päeva lõuna ajal enam ei toiminud.
40.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas kostjad kui korteriomanikud on rikkunud üldist käibekohustust avalikult kasutava kõnnitee hooldamisel; 2) kui jah, milles seisneb kostjate käibekohustuse rikkumine; 3) kas kostjad on kohustuse rikkumises süüdi; 4) kas kostjad vastutavad hagejale tekkinud kahju ees; 5) kas ja millises ulatuses hagi tuleb rahuldada.
41.Kostjad on kinnistu xxxx, kaasomanikud ja on sellel paikneva kõnnitee hooldama kohustatud isikud. TsÜS § 138 lg 1 tulenevalt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Hageja leiab, et kostjad ei olnud piisavalt hoolsad ja sisuliselt nõuab kostjatelt kahju hüvitamist VÕS § 104 lg 2 sätestatud süü vormile (hooletusele) tuginedes ja väidab, et kahju tekitamine on õigusvastane. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
42.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene 8 (13)
2-17-833 teisiti. Käeolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Kuna hagiavaldus on esitatud muu hulgas ka VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel ehk hageja tugineb kahju tekitamise õigusvastasusele, siis käeolevas asjas peab hageja tõendama kaitstava õigushüve riive ehk temale kui kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekkimise fakti, VÕS § 128 sätestatud kahju olemasolu ja VÕS § 127 lg 4 sätestatud seose kahju ja selle põhjuse vahel. Käeolevas otsuse põhjenduste punktis 38 on tuvastatud, et kostjatel ei ole vaidlust hagejal tervisekahjutuse ja kahju tekkimise üle. Seega hagiavalduse rahuldamata jätmiseks peavad kostjad tõendama süü puudumist (VÕS § 1050 lg 1) ja VÕS § 1045 lg 2 toodud õigusvastasust välistavaid asjaolusid või tooma välja asjaolusid, mis nende vastustust leevendaks.
43.VÕS § 1045 lg 2 punktide 1-4 kohaselt kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui; kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Kuna eelnimetatud õigusvastatust välistavaid asjaolusid kostjate suhtes ei esine, siis analüüsib kohus, kas kostjad vabanevad kahu hüvitamisest VÕS § 1050 lg 1 alusel, mille kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
44.Kostjate vastuse kohaselt kostjate käibekohustuse sisu ja piiride määramisel libedusetõrje teostamisel on võimalik võtta aluseks õnnetuse toimumise ajal kehtinud teeseadusest (TeeS) tee omanikule tulenevad nõuded tee hooldamisel. Kuni 30.06.2015 kehtinud TeeS 1 lg 1 sätestas tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleeris teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. Sama seaduse § 2 lg 1 alusel tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis ning lg 2 p 1 kohaselt tee koosseisu kuuluvad teemaal asuvad liiklemiseks kasutatavad rajatised, s.h sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee.
45.TeeS § 10 lg 1 sätestas, et teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis.
46.Elumajas xxxx on moodustatud Korteriühistu xxxx, mis on kantud äriregistrisse 08.06.2006 (I kd, t.lk. 34-46). Korterühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 alusel korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kostjad on tuginenud sellele, et korteriühistu on sõlminud töölepingu majahoidja E Mga, kes täidab oma töökohustusi vastavalt ametijuhendile. Majahoidja ametijuhendi punkti 5.1. kohaselt talveperioodil on majahoidja kohustatud hoidma lumest puhtad ja vajadusel liivatama libeduse vältimiseks maja sissekäikuide mademad ja esised mõlemal pool maja kuni tänavani kella 7-ks, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel kuni kella 9-ks. Kostjad väidavad, et ka 21.11.2014 hommikul oli majahoidja oma töökohustusi täitnud ja libedusetõrje kella 7-ks teinud. Kostjad ei ole 9 (13)
2-17-833 nimetatud asjaolu kohtumenetluses tõendanud. 02.03.2015 väärteoasjas tunnistajana ülekuulamisel teatas E M, et tema tööülesannete hulka käib libedusetõrje, et ta teeb seda vastavalt vajadusele ja selleks kasutab peenkillustiku. 21.11.2014 kuupäeva tunnistaja täpselt ei mäletanud, kuid arvas, et ka sellel hommikul oli tal töö tehtud. Tunnistaja kinnitas, et päeval ta maja ümbrust kontrollimas ei käi, vaid teeb seda järgmisel hommikul (I kd, t.lk. 165, 166). Majahoidja poolt libedusetõrje tegemise tuvastamiseks on kostjad taotlenud A T’i tunnistajana ülekuulamist. Kohtuistungil tunnistaja on teatanud, et majahoidja teeb libedusetõrje iga päev, samas 21.11.2014 libedusetõrje tegemist ei saanud tunnistaja kinnitada.
47.Hageja poolt esitatud Keskkonnaagentuuri 18.09.2015 meteoroloogiliste andmete kohaselt VäikeMaarja meteoroloogiajama vaatluste alusel 21.11.2014 oli maapinna temperatuur kella 07:00 ajal 2,0 kraadi ja kella 12:00 ajal -0,3 kraadi. Kella 08:50 ajal hakkas sadama uduvihma ja tekkis kiilasjää. Kella 11.05.-11.50 ajal sadas vihma ja seejärel kuni kellani 22:15 sadas lund (I kd t.lk. 174-176). Pooltel ei ole vaidlust selliste ilmastikuolude ka hagejaga õnnetusjuhtumi toimumise ajal xxxx esinemise üle. Kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega eeltoodud ilmastikuolude vääramatu jõuna käsitlemise vajaduse kohta. VÕS § 103 lg 2 teise lause kohaselt vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Asjas ei ole väidetud, et 21.11.2014 ilmastikuolud ei võimaldanud kõnnitee libeduse vältimiseks libedusetõrjet teha. Kostjad ei olnud piisavad hoolsad kõnnitee hooldamisel, sest kostjate väiteid uskudes tegid libeduse tõrjet nö tavalises režiimis vaid korra päevas hommikul kella 7-ks. Meteoroloogilistele andmetele tuginedes ei olnud välistatud libedusetõrje tegemine ka 21.11.2014 päeval pärast kiilasjää tekkimist 08.50.
48.TeeS § 10 lg 2 sätestas, et ee ohutusrajatiste, liiklusmärkide, fooride, piirete, tähispostide ja teemärgistuse kohta ning riigimaantee, kohaliku tee ja talitee seisundi kohta esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 (Tee seisundinõuded - edaspidi määrus) § 2 lg 2 alusel tee seisund peab vastama vähemalt sama määrusega kehtestatud tasemele. Kohus nõustub kostjatega, et määruse lisast 7 tulenevalt tänava talvine seisunditase oli kõnnitee puhul 3 ja et määruse lisa 9 tulenevalt hooldustsükli aeg kõnnitee puhastamise ja libedusetõrje tegemisel oli 8 tundi, kuid leiab, et see ei vabasta kostjaid vastutusest, sest sama määruse lisa 8 (Tee talvised seisundinõuded) kohaselt pidi kõnnitee seisunditase olema lume- ja jäävaba ning nõudis ennetava libedusetõrje tegemist kogu teel. Väärteoasjas antud tunnistaja L M’i ütluste kohaselt 21.11.2014 kella 13.00 paiku nägi ta ühest xxxx majast tumedas riides naisterahva välja tulemas, kes peaaegu koheselt kukkus kõnniteel pikali. Liikudes tema juurde oli ka tunnistajal libe ja ka kukkus. Tunnistaja läks kukkunule ligi ja pakkus (I kd, t.lk. 12, 13).
49.Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostjad ei ole korteriomanike kohustuste täitmisel ja kinnistu juurde kuuluva avalikult kasutatava kõnnitee hooldamisel piisavalt hoolsad olnud. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostjate kui korteriomanike poolt ennetava libedusetõrje tegemisel ja ilmastikuoludest lähtudes pärast uduvihma ja kiilasjää tekkimist täiendava libedusetõrje tegemisel, ei 10 (13)
2-17-833 oleks kinnistu juurde kuulunud kõnnite libe olnud ja ilmselt oleks saanud välistada hageja kukkumist ja temal tervisekahjustuste tekkimist. Eeltoodu alusel peab kohus vajalikuks hagi varalise kahju, s.o saamata jäänud tulu, hüvitamise osas rahuldada 976.22 eurot ulatuses. Kahju arvestus on toodud käesoleva otsuse põhjendute punktis 37. Kohus nõustub hagivalduses toodud kahju arvestamise metoodikaga. VÕS § 65 lg 1, lg 2, lg 3 tulenevalt kohus mõistab kahju kostjatelt välja solidaarselt.
50.Hageja nõuab kostjatel ka kohtu äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitamist, mida on põhistanud sellega, et tal tekkis füüsiline valu, mis esimesel päeval oli äge ja tuli võtta valuvaigisteid. Jalga tuli hoida ning hageja oli isegi korteri piires liikumisvõimetu ja abi vajav, teda pidid hooldama tema lapsed. Kahju suuruse määramisel palub hageja lähtuda Tartu Maakohtu otsusest tsiviilasja 215-4219 ja lugeda mõistlikuks kahju suuruseks 1 500 eurot. Kuna kindlustusandja IF P&C Insurance AS on kindlustusjuhtumiga seoses on hagejale hüvitanud valuraha 150 eurot (I kd, t.lk. 164), siis palus hageja välja mõista kostjatelt täiendavalt 1 350 eurot. VÕS § 127 lg 6 esimese lause järgi, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 5 tulenevalt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohus leiab, et tervisekahjustuste tagajärjel on hagejal tekkinud valu, hingeline valu ja mittevaraline kahju. Tsiviilasjas raames tuvastatu alusel peab maakohus põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitamise osas hagi rahuldada, kuid seda vaid 1⁄2 varalise kahju ulatuses, millest tuleb maha arvata hagejale kindlustusandja poolt väljamõistetud summa 150 eurot. Seega kuulub hagi selles osas rahuldamisele ja kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele 338.11 eurot (976.22 eurot : 2 – 150) Menetluskulud
51.TsMS § 173 lg 1 ls 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
52.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.
53.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 lg 1 p 1 ja p 2 sätestatud nõutele vastavad lepingulised esindajad. 11 (13)
2-17-833
54.Kuigi 17.01.2017 esitatud hagiavalduses ja 19.01.2017 täpsustatud hagiavalduses oli hageja esindajana märgitud Vello Treial, on need menetlusdokumendid allkirjastatud hageja poolt, mistõttu ei arvesta kohus nende eest hageja lepingulistele esindajatele tasu. Hageja esindaja Vello Treial on 05.04.2017 esitanud kohtule seisukoha kostjate vastusele (I kd, t. lk. 114-116, sisuliselt 1.5 lk). Vandeadvokaat Peep Rajavere on 13.07.2017 esitanud taotluse tõendite lisamiseks ja seisukohad (I kd t. lk. 154-157, sisuliselt 2 lk) ja taotluse kaaskostja kaasamiseks (I kd, t.lk. 178, 179, sisuliselt 0.5 lk). Hageja esindajad on võtnud osa 26.06.2017 toimund kohtuistungist, mis kestis 1 tund (I kd, t.lk. 145-148) ja 14.09.2017 toiminud kohtuistungist, mis kestis 2 tundi (II kd, t.lk. 11-15) .
55.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase täitemenetlusasjaga, leiab kohus, et hageja esindajatel kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2,66 tundi (4 lk x 40 min : 60 min). Kohus ei nõustu kaaskostja J Ti kaaskostjana kaasamise tõttu esitatud hagivalduse teksti eest tasu määramisega, sest hagiavalduse sisu sellega ei ole muutunud.
56.Hageja esindaja Vello Treial’i tunnitasu on 50 eurot. Vandeadvokaat Peep Rajavere tasu suuruseks on 90 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13).
57.Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud menetluses 554 eurot, s.h Vello Treial’i tasu menetlusdokumendi koostamise 1 tunni eest 50 eurot (1.5lk x 40min : 60 x 50 eurot) ja Peep Rajavere tasu menetlusdokumentide koostamise 1.67 tunni eest koos käibemaksuga 180 eurot (2.5 lk t x 40 min : 60 x 90 eurot +20%) ja istungitel osalemise eest koos käbemaksuga 324 eurot (3 t x 90 eurot + 20%). Lisaks hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot (I kd t.lk 83). Seega peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjatel hageja kasuks solidaarselt menetluskulud kokku summas 854 eurot.
58.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud.
59.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 12 (13)
2-17-833 Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2018 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Viru Maakohtu 29. septembri 2017 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A S, I Si ja J V kanda.
4.Välja mõista A Slt, I Si ja J V solidaarselt T R kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 324 eurot.
5.Välja mõista A Slt, I Si ja J V solidaarselt T R kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (324 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 29.09.2017 kohtuotsus 2-17-833 jõustus 24. mail 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.