Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Iris Kangur-Gontšarov
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
20. aprill 2018, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
Vaidlustatud otsus
2-17-12639 Osaühingu Hausman & Toran hagi Tallinn, Tuvi tn 12 korteriühistu (endine ärinimi Korteriühistu Tuvi 12) vastu 30. mai 2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 14. novembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Hausman & Toran apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot Hageja (apellant): osaühing Hausman & Toran (registrikood 10332973), lepinguline esindaja advokaat Annika Tõlgo Kostja (vastustaja): Tallinn, Tuvi tn 12 korteriühistu (endine ärinimi Korteriühistu Tuvi 12, registrikood 80359100), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Asja läbivaatamine aeg
Kohtuistungil 2. aprill 2018, millel osalesid poolte lepingulised esindajad
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 14. novembri 2017 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga täiendada selle põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Osaühing Hausman & Toran (hageja) esitas 25. augustil 2017 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Tuvi tn 12 korteriühistu (endine ärinimi Korteriühistu Tuvi 12, kostja) vastu 30. mai 2017 üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 3 (2017. aasta majanduskava p 5 täiendamine) kehtetuks tunnistamiseks. Hageja väitel: − kuulub talle korteriomand (mitteeluruum) aadressil Tuvi 12/1-31 Tallinnas, kostja on samal aadressil asuva kolme maja haldamiseks moodustatud korteriühistu; − kostja liikmete 30. mai 2017 üldkoosolekul (edaspidi ka „vaidlusalune koosolek“) otsustati päevakorrapunktina 3 täiendada 2017. aasta majanduskava p 5. Nimetatud punktis esitati õigusabikulude uueks piirmääraks senise 5 000 euro asemel 10 000 eurot, mis jaguneks võrdselt kolme maja remondifondi vahel (edaspidi „vaidlusalune otsus“). Otsuse poolt hääletas 45 liiget, vastu 11 liiget (sh hageja) ja erapooletuks jäi üks liige; − hageja esitas nimetatud otsusele vastuväite õigusabikulude suurendamise osas, sest kostja juhatuse argumentatsioon õigusabikulude suurendamise vajalikkuse osas on puudulik. Majanduskulude suurust pole põhjendatud ja selle jagunemine kostja liikmete vahel vastavalt majanduskavas näidatule on ebaseaduslik. Nähtuvalt majanduskavast on kostja haldus- ja hoolduskulusid jaotatud korteriomandi ruutmeetri suuruse järgi.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: − piirmäära suurendamine ei ole käsitatav otsustusena kulude jaotuse kohta. Otsustati üksnes seada (suurendada) juhatusele rahaline piirang, mida juhatus peab kostja igapäevase tegevuse tarbeks juriidiliste teenuste tellimisel järgima; − hageja ei väitnud koosolekul, et majandamiskulude jaotus otsustati erinevalt seaduses ja kostja põhikirjas sätestatust. Piirmäär ise ei saa olla seaduse või põhikirjaga vastuolus; − õigusabikulude piirmäära kehtestamine, õigusabikulude kajastamine 2017. aasta majanduskavas selliselt, et need jagunevad kolme elamu remondifondide (reservfondide) vahel võrdselt ja 2017. aasta majanduskava kinnitamine otsustati 29. novembri 2016 üldkoosolekul (edaspidi „varasem koosolek“), mille otsuseid ei ole vaidlustatud; 2 (7)
− varasemal koosolekul otsustatud õigusabikulude kandmise viis ei ole vastuolus majandamiskulude pindalapõhise jaotuse põhimõttega. Nimelt otsustati, et 2017. aasta vältel kogutakse iga elamu remondifondi (reservfondi) korteriomanikelt makseid määras 0,25 eurot/m2 ja remondifondi arvelt kantakse mh õigusabikulud. Vastav otsus on kooskõlas põhikirja p 3.2.6 alapunktiga (e). Kui kostja õigusabikulud kantakse remondifondi arvelt, aga selle kogumine on pindalapõhine, siis ei ole õigusabikulude jaotus vastuolus korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lgga 1 ega põhikirja p-ga 3.2.5; − hageja tegevus otsuse vaidlustamisel ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §st 32 tuleneva kohustusega järgida suhetes teiste korteriomanike ja kostjaga hea usu põhimõtet. Hageja eesmärk on takistada kostja igapäevast tegevust, sh õigusteenuse tellimisel.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis 14. novembri 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
4.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: − hagejale kuulub korteriomand Tallinnas aadressil Tuvi 12/1-31; − 30. mail 2017 toimus kostja liikmete üldkoosolek, mille päevakorra p 3 all otsustati täiendada 2017. aasta majanduskava p 5, määrates juhatusele kasutatavaks õigusabikulude piirmääraks 10 000 eurot; − hageja esitas 30. mai 2017 üldkoosolekul vastuväite päevakorra ple 3.
5.Vaidlusaluse otsusega määrati juhatusele uus õigusabikulude piirmäär. Selle piirmäära suurendamine ei ole käsitatav otsustusena kulude jaotuse kohta. See on juhatusele seatud rahaline piirang, millest juhatus peab kostja tarbeks juriidiliste teenuste tellimisel lähtuma. Kulude jaotuse otsustust vaidlusalune otsus ei sisalda. Õigusabikulu kajastati 2017. aasta majanduskavas selliselt, et need jagunevad kolme maja vahel võrdselt. Majanduskava kinnitamine otsustati 29. novembri 2016 koosolekul. Kohus ei saa anda hinnangut, kas nimetatud üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või põhikirjaga, sest sellist nõuet ei ole esitatud. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokollist ega otsusest ei nähtu, et oleks otsustatud õigusabikulude jaotust, vaid suurendati senist õigusabikulu piirmäära. Seadusest ega kostja põhikirjast ei tulene sõnaselget keeldu kehtestada üldkoosoleku otsusega korteriühistu majandusaastaks teatavast summast suuremat õigusabikulude piirmäära. Seega ei vaidlusalune otsus vastuolus seadusega ega põhikirjaga. Järelikult pole alust hagi rahuldada.
6.Menetluskulud jäid hageja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel.
POOLTE SEISUKOHAD
3 (7)
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on järgmised. Esiteks leidis maakohus vääralt, et vaidlusalune otsus ei ole eraldiseisev otsus, mis kehtestab õigusabikulude jaotuse. Tegelikult kehtestati sellega õigusabikulude uus määr ja jaotus, mis on uus sisuline otsus, sest kulud suurenevad varasemaga võrreldes kaks korda. Seda peab olema võimalik vaidlustada eraldiseisvalt 29. novembri 2016 üldkoosoleku otsusest. Teiseks jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata KÜS § 151 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1. Väär on õigusabikulude jaotamine kolme maja vahel võrdsetes summades, sest KÜS § 151 lg 1 ja kostja põhikirja p 3.2.5 kohaselt tuleb kulutuste kandmisel lähtuda korteriomandi ruutmeetripõhisest arvestusest. Kolmandaks ei võetud 29. novembri 2016 üldkoosolekul vastu otsust, et õigusabikulud võiksid olla kuni 5 000 euro suurused, seetõttu ei olnud võimalik 30. mai 2017 üldkoosolekul vastu võtta otsust, millega õigusabikulude piirmäära 10 000 euroni suurendati. Üldkoosolekul vastu võetud otsus peab sisalduma ka otsuse tekstis (n.ö resolutsioon), sest vastasel juhul ei ole korteriomanikel selgust, milline arutelus sisaldunud küsimus otsusena vastu võetakse ja milline mitte. Seega ei saa hagejale ette heita varasemal koosolekul vastu võetud otsuse vaidlustamata jätmist.
8.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
9.Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja, et tema hinnangul tähendab vaidlusalune otsus koos õigusabikulu jaotamisega majade vahel seda, et iga maja piires jaotatakse maja kohta ette nähtud kulu korterite arvu järgi. Selles nägigi hageja vastuolu seaduse ja põhikirjaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, aga ringkonnakohus täiendab osaliselt maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus ei ole edukas ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
11.Maakohus tuvastas õigesti, et hagejale kuulub korteriomand kostja hallatavas elamus, samuti vaidlusaluse koosoleku toimumise ja otsuse vastuvõtmise asjaolud. Ilma seda eraldi tuvastamata võttis maakohus õigesti aluseks vaidlustamata asjaolu, et kostja on Tallinnas aadressil Tuvi 12 paikneva kolme elamu haldamiseks moodustatud korteriühistu. Samuti lähtus maakohus põhimõtteliselt õigesti enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS sätetest ja sedastas põhjendatult, et õigusabikulud moodustavad osa ühistu majandamiskuludest KÜS § 151 lg 1 tähenduses. Ühistu liikmete üldkoosoleku otsuse majandamiskulude kandmise ja jaotamise kohta saab kohtus kehtetuks tunnistada MTÜS § 24 lg 1 alusel, kui otsus on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Asjakohased on maakohtu põhjendused, et hageja ei toonud esile vaidlusaluses otsuses sisalduva piirmäära (10 000 eurot) vastuolu seaduse ega põhikirjaga, ning et hinnata pole vaja kostja väidet seoses hageja võlgnevusega. Refereeritud osas ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega korda tema otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga varasemal koosolekul majandustegevuse aastakava (majanduskava) kinnitamise kohta vastu võetud otsuse ja vaidlusaluse otsuse tõlgendamise 4 (7)
ning sellest tuleneva järelduse osas, et varasemal koosolekul otsustati kulude jaotus, mille summat saab edaspidi suurendada, aga kulu jagamise põhimõtteid enam vaidlustada ei saa.
12.Esmalt tuleb käsitleda korteriühistu üldkoosoleku otsuste tõlgendamise aluseid, sest sellest sõltub nii varasema kui ka vaidlusaluse otsuse sisustamine. TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu 29. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 32 teine lõik, samuti seal viidatud 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 20; 1. märtsi 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12; 25. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Järelikult kohalduvad mh korteriühistu liikmete otsuse tõlgendamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §s 29 sätestatud reeglid, st eelkõige tuleb lähtuda otsuse vastu võtnud liikmete tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1 esimene lause), aga võtta arvesse suhtlust enne otsuse vastuvõtmist ja käitumist pärast seda (VÕS § 29 lg 5 pd 1 ja 3). Majanduskava ja selle kinnitamise otsust ei saa käsitada eraldi. Riigikohus on leidnud, et aktsiaseltsi majandusaasta aruannet ja üldkoosoleku otsust, millega see kinnitatakse, saab õiguslikus mõttes pidada üheks dokumendiks (vt 30. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-21-82-15, p 11), aga samuti moodustavad terviku ka nt nõukogu otsus ja sellega kinnitatud eeskiri (18. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-16, p 12). KÜS § 15 lgte 1 ja 2 järgi sisaldab majanduskava mitmeid arvulisi andmeid ja selle projekt tuleb anda liikmetele vähemalt kaks nädalat enne koosolekut. Seega saab majanduskava kinnitamise otsust sisustada eelkõige just nende arvuliste andmetega, mis on märgitud kava projektis, arvestades lisaks koosoleku otsusega tehtud muudatuste või täiendustega. Juriidilise isiku organi otsuse tõlgendamisel saab eelneva käitumisena, aga praktiliselt ka lepingueelse läbirääkimisena käsitada neid avaldusi, mis juhatus või mõni liige adresseeris koosolekule, aga ka neid, mis tehti vastava küsimuse arutelu käigus. Majanduskava üks väljund on korteriühistu poolt maksete kogumine majanduskulude katteks, mille kohta ühistu esitab korteriomanikele arved või muul viisil maksenõuded. Kahtluse korral saab koosoleku otsuse tõlgendamisel võtta arvesse ka seda, millistel alustel asus ühistu pärast koosolekut korteriomanikele nõudeid esitama.
13.Varasema koosoleku protokolli (tl 27–28) kohaselt pani koosoleku juhataja pärast majanduskava kohta esimese otsuse vastuvõtmist ühistu juhatuse liikme ettepanekul uuesti hääletamisele otsuse, milles lisaks majanduskava kinnitamisele kajastus ka õigusabikulude piirmäär. Mõlemas otsuses olid märgitud haldus- ja hoolduskulu tariifid. Sellest ei saa teha hageja soovitud järeldust, et kuna ülejäänud osas ei sisalda otsus mingeid arvulisi andmeid, siis nagu polekski vastu võetud otsust õigusabikulude kandmise kohta summas 5 000 eurot. Protokolli kantud otsus kordab küll vaid osaliselt samas leheküljel 2 esitatud tabeli andmeid, aga eeltoodud põhjendustel tuleb tabeli sisu lugeda otsuse osaks. Seega otsustati varasemal koosolekul kinnitada ühistu 2017. aasta majanduskava ja selle raames otsustati kehtestada õigusabikulude piirmäär 5 000 eurot, mis otsuse järgi jagunes kolme maja vahel võrdselt (iga maja kohta 1 667,67 eurot).
5 (7)
14.Sarnaselt eelmises ps 13 märgituga otsustati vaidlusalusel koosolekul (tl 6–7) piirmäära suurendamine 5 000 euro võrra, mis selle otsuse järgi jagunes taas kolme maja vahel võrdselt (iga maja kohta täiendavalt 1 667,67 eurot, tl 8). Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et kui sel viisil oleks otsustatud tegeliku kohustuse panemine korteriomanikele, siis oleks täiendava õigusabikulu jaotamine eraldi vaidlustatav. Nimelt, kui ühistu üldkoosolek on ette näinud teatava kulu kandmise majandusaastal ja otsustanud selle jaotamise alused liikmete vahel, siis ei ole põhjendatud lähtuda sellest, et kulu suurendamise korral kohaldub automaatselt seni otsustatud jaotus. Korteriühistu liige võib hääletada jaotuse küsimuses erinevalt sõltuvalt sellest, kui suurt kulu asutakse jaotama.
15.Rakendades eespool ps 12 refereeritud tõlgendusreegleid tuleb järgmiseks tuvastada, kas vaidlusalune otsus sisaldab KÜS § 15 lg 1 p 2 ja § 151 lg 1 järgset otsustust majandamiskulude jaotuse kohta korteriomanike vahel. Maakohus lähtus õigesti sellest, et õigusabikulud võivad moodustada osa korteriühistu majandamiskuludest. Siiski ei tähenda see, et iga õigusabikulusid puudutav otsus peaks sisaldama otsustust kulude jaotuse kohta. KÜS § 15 lg 1 p 2 ja § 151 lg 1 mõtte kohaselt tähendab otsustus kulude jaotuse kohta, et majanduskava kinnitades (või muutes) otsustavad ühistu liikmed, kui suure osa ja millisel alusel peab tasuma iga liige ühistu teatavast kulust. Sellist otsustust varasem ega vaidlusalune otsus ei sisalda. Kostja arvest (tl 29) nähtub, et kostja ei nõua oma liikmetelt igakuiselt õigusabikulu katteks eraldi tasumist. Hageja ei ole toonud esile, et mõnel teisel kuul oleks kostja vastavat tasu nõudnud. Koosmõjus varasemal koosolekul otsuseni viinud juhatuse liikme sõnavõtuga ja majanduskavas õigusabikulu kajastamisega viisil, et vastaval real ei ole märgitud mingit tasumäära korteri ega ruutmeetri kohta, tuleb nii varasemat kui ka vaidlusalust otsust sisustada piiranguna kostja juhatusele. Sellise otsuse alusel ei saa kostja nõuda oma liikmetelt maksete tegemist ja sellega ei ole ka otsustatud maksete tegemise aluseid, sh õigusabikulu jaotamist ühistu liikmete vahel. Pelgalt tõdemus, et kulu jaotub majade vahel võrdselt, ei tähenda kulu jaotamist korteriomanike vahel. Koosmõjus eespool pdes 13 ja 14 märgituga tuleb kulu jaotamist majade vahel samuti lugeda juhiseks ühistu juhatusele. Järelikult ei saa olla vaidlusalune otsus vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga sel alusel, nagu väidab hageja käesolevas kohtuasjas, st tulenevalt õigusabikulu jaotusest. Seaduse ega põhikirjaga ei ole vastuolus õigusabikulude kandmine remondi- või reservfondi arvel. Kuigi hageja esitas koosolekul vastuväite ka sel alusel, et nii suure õigusabikulu vajadust pole juhatus põhjendanud, siis sellele väitele ta otsuse kehtetuks tunnistamise alusena hagiavalduses enam ei tuginenud. Ringkonnakohtu käsitlus ei ole vastuolus hageja toonitatuga, et majanduskava kinnitamise otsus peab olema selge ja ühistu liikmete kohustuste suhtes arusaadav.
16.Ringkonnakohtu tõlgendusest lähtuvalt ei ole kaebuse ükski väide edukas. Kuigi maakohus eitas põhjendamatult vaidlusaluse otsuse eraldi vaidlustamise võimalust, siis tegi ta siiski õige järelduse, et KÜS § 151 lg 1 ja MTÜS § 24 lg 1 ei võimalda vaidlusalust otsust kehtetuks 6 (7)
tunnistada. Hagi jäi maakohtus õigesti rahuldamata ja eeltoodud kaalutlustel jääb rahuldamata ka hageja apellatsioonkaebus.
17.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab hageja TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus. TsMS § 174 lg 4 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing