Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

10 000 euro suurusest õigusabikulust osa vastavalt oma korteriomandi suurusele, sh arvestades põhikirja punktis 3.2 5) ette nähtud erisusi keldriboksidele ja alajaamale. Ruutmeetripõhine kulude arvestus on oluline seetõttu, et KÜ Tuvi 12 majanduskava punkt 5 all ei ole selgelt välja toodud, kuidas kulusid korteriomandite vahel jagatakse, vaid ära on näidatud, et kulud jaotatakse kolme maja vahel võrdsetes osades. See ei saa olla lubatav, sest ei ole teada, kui palju korteriomandeid igas Tuvi 12 majas on, mistõttu tekiks hageja hinnangul ebaõiglus ja ebavõrdsus kulude kandmisel ning majas, kus on vähem kortereid peaks korteriomanikud proportsionaalselt kandma suuremaid kulutusi, kui nendes majades, kus on rohkem korteriomandeid. Seetõttu on nii seaduse kui põhikirjaga ette nähtud sääraste kulutuste kandmine ruutmeetripõhise arvestuse järgi ning hageja arvates tuleb sellest ka lähtuda. Üldkoosoleku vastava otsuse kehtetuks tunnistamise korral puudub hageja hinnangul õiguslik alus ka KÜ Tuvi 12 2017. aasta majanduskaval 14.05.2017 esitatud versioonis, kus punkti 5 on täiendatud ning sellest pole korteriühistu tegevuse kujundamisel võimalik lähtuda. 18.09.2017 esitatud vastuses kostja vastusele leidis hageja täiendavalt, et majanduskava p 5 täiendamise ja uue piirmäära kehtestamisega, milleks määrati 10 000 eurot, otsustati uus õigusabikulude suurus ja nende jaotamine Tuvi 12 majade vahel, mida on võimalik vaidlustada eraldiseisvalt 29.11.2016 kostja üldkoosoleku otsusest. Tegemist ei ole varasema otsuse üle kinnitamisega, vaid oma sisult täiesti uue otsusega, sest õigusabikulusid suurendati poole võrra ning korteriühistu liikmetel peab olema õigus õigusabikulude suurendamist vaidlustada. Kostja ei saa tugineda sellele, et varasemalt on õigusabikulude jaotamine juba otsustatud ning pärast seda võib õigusabikulude suuruse muutmist lõpmatuseni lihthäälteenamusega muuta ja uuesti otsustada, ilma et seda võiks käsitleda eraldiseisva otsusena. KÜ Tuvi 12 29.11.2016 üldkoosolekul ei ole tegelikkuses vastu võetud otsust, et õigusabikulud võiksid olla kuni 5000 euro suurused. 29.11.2016 üldkoosoleku protokolli päevakorrapunkti nr 3 all ei ole vastu võetud otsust selle kohta, et juhatusele oleks määratud kasutatavaks õigusabikulude piirmääraks 5000 eurot. Päevakorrapunkt nr 3 arutelus käib küll läbi viide 5000 euro suurusele õigusabikulude piirmäärale, kuid otsusena seda korteriomanike poolt vastu ei ole võetud. Seega, hääletusele pandud juhataja ettepanek ja otsuse tekst ei lange kokku. Tuginedes eeltoodule palus hageja tunnistada kehtetuks KÜ Tuvi 12 30.05.2017 üldkoosoleku otsuse nr 3, millega otsustati KÜ Tuvi 12 2017.a. majanduskava p. 5 täiendamine selliselt, et juhatusele kasutatavaks õigusabikulude piirmääraks määrati 10 000 eurot. Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. 30.05.2017 üldkoosolekul võeti vastu järgmine otsus: „Täiendada 2017. a majanduskava, määrates juhatusele kasutatavaks õigusabikulude piirmääraks 10 000 eurot.“ Otsusega määrati juhatusele õigusabikulude osas uus piirmäär, st suurendati senist piirmäära 5000 eurolt 10 000 euroni. Piirmäära suurendamine ei ole käsitatav otsustusena kulude jaotuse kohta. Tegemist on üksnes juhatusele seatud (suurendatud) rahalise piiranguga, mida juhatus peab kostja igapäevase tegevuse tarbeks juriidiliste teenuste tellimisel silmas pidama.

Piirmäära kehtestamist ei saa käsitada otsustusena kulude jaotamise kohta. Hageja ei väitnud üldkoosolekul, et otsusega otsustati majandamiskulude jaotus erinevalt seaduses ja kostja põhikirjas sätestatust. Hagiavaldusest ei nähtu ühtegi põhjendust selle kohta, millisel põhjusel on hageja arvates otsusega kehtestatud uus piirmäär vastuolus seaduse või kostja põhikirjaga. Piirmäär ise ei saa olla seaduse või põhikirjaga vastuolus. Õigusabikulude piirmäära kehtestamine, õigusabikulude kajastamine 2017. a majanduskavas selliselt, et need jagunevad kolme elamu remondifondide (reservfondide) vahel võrdselt ja 2017. a majanduskava kinnitamine otsustati 29.11.2016 üldkoosolekul. Hageja ega ükski teine korteriomanik ei vaidlustanud tähtaegselt 29.11.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsuseid. Seega ei saa täna vastavaid otsuseid enam vaidlustada ning otsused on KÜS § 13 lg 4 järgi kostja liikmetele kohustuslikud. Hagi on alusetu ka seetõttu, et 29.11.2016 üldkoosolekul otsustatud õigusabikulude kandmise viis (mida otsusega ei muudetud) ei ole vastuolus majandamiskulude pindalapõhise jaotuse põhimõttega (KÜS § 151 lg 1 ja kostja põhikirja p 3.2.5). 29.11.2016 üldkoosolekul otsustati, et 2017. a vältel kogutakse iga elamu remondifondi (st reservfondi) korteriomanikelt makseid määras 0,25 eurot/m2 ning remondifondi arvelt kantakse mh õigusabikulusid. Vastav otsus on kooskõlas kostja põhikirja p-ga 3.2.6 (e), millise sätte kohaselt peab korteriomanik tegema makseid reservfondi, fondi peetakse iga elamu kohta eraldi ning makseid tasutakse vastavalt korteriomandi suurusele (pindalapõhiselt). Olukorras, kus kostja õigusabikulud kantakse remondifondi arvelt ning remondifondi maksete tasumisel lähtutakse omakorda pindalapõhisest arvestusest (makse 0,25 eurot/m2), ei ole õigusabikulude jaotus vastuolus KÜS § 151 lg 1 ega kostja põhikirja p-ga

eesmärgiks on ilmselgelt takistada kostja igapäevast tegevust, sh õigusteenuse tellimisel. Hageja näol on tegemist süstemaatilise võlglasega, kes väldib kostja ees kohustuste täitmist. Kohtu põhjendused

energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-61-14 p-s 20 leidnud, et korteriühistu õigusabikulud võivad olla majandamiskuludeks KÜS § 151 mõttes, hõlmates mh kulusid, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu. Kostja põhikirja p 3.2 5) sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteriomandi üldpinna (millest on välja arvatud rõdud) osast maja korteriomandite kogupinnas, millest on omakorda välja arvatud keldriboksid ja alajaam. Keldribokside (1/29, 1/30, 2/30, 2/31, 3/29, 3/30) ja alajaama (4/1) maksustamine koefitsiendiga 0,00. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse korteriomandi ruutmeetripõhisest arvestusest (millest on välja arvatud rõdud) ning garaažikulude jagamine toimub vastavalt garaažikohtade arvule (92), eragaraažide (2/32, 2/33, 3/31, 3/31) maksustamine koefitsiendiga 0,25 (kostja põhikiri tlk 9-14).

Hageja ei ole põhjendanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et uus piirmäär oleks vastuolus seaduse või kostja põhikirjaga. Seadusest ega ka kostja põhikirjast ei tulene sõnaselget keeldu kehtestada üldkoosoleku otsusega korteriühistu majandusaastaks teatud summast suuremat õigusabikulude piirmäära. Seega ei ole otsus nr 3, millega on suurendatud õigusabikulude piirmäära, vastuolus seadusega ega ka põhikirjaga. 18.09.2017 dokumendi p-s 2.3 on hageja ka ise kinnitanud, et ei ole väitnud, et õigusabikuludele määratud piirmäär 10 000 eurot oleks vastuolus seaduse või põhikirjaga. Hageja hinnangul on väär üksnes õigusabikulude summas 10 000 eurot jaotamine Tuvi 12 kolme maja vahel võrdsetes summades. Kuna hageja on vaidlustanud üksnes õigusabikulude jaotust ning kohus on eelnevalt leidnud, et 30.05.2017 üldkoosolekul ei ole õigusabikulude jaotust otsustatud, siis ei ole hageja nõue 30.05.2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.