2-17-9055/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-17-9055 Laenulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkivate Laenuandja kulutuste hüvitamise nõuete täitmise eest. Credit.ee OÜ kandis laenusumma Geto Trans OÜ-le üle panga maksekorraldusega ning saatis talle e-posti teel ja internetikeskkonna vahendusel laenulepingu koos selle lisaks oleva laenu tagastamise graafikuga. Laenulepingu kohaselt oli tagastamisele kuuluv summa 6000 eurot ning see tuli tagastada 36 osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 24.10.2019. Laenulepingu järgi oli aastane intressimäär 35%, krediidi kulukuse määr 42,31%, viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Geto Trans OÜ ja KT oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning võlgnevad Credit.ee OÜ-le 5804,35 eurot põhiosa. Saadud laenust on tasutud 621,23 eurot, mille arvelt loeb hageja kaetuks lepingu sõlmimise tasu 60 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 15 eurot, intress 347,19 eurot, viivis 3,39 eurot ja põhiosa 195,65 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista 6995,87 eurot, sh põhivõlg 5804,35 eurot, intress 690,31 eurot, viivis hagi esitamise päeva seisuga 461,21 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista jooksev viivis 0,25% päevas põhivõlast kindla summana alates 10.06.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi 0,25% päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja hinnangul ei kahjusta viivisenõue kostjat ebamõistlikult ning see on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivise ja intressi nõuded ei ületa põhinõuet. Tegu pole tüüptingimustega, kuna viivisemäära suurus oli eraldi läbi räägitud (Credit.ee kliendikeskkonnas laenutaotluse täitmisega kostjale oli näidatud lepinguprojekt, mis sisaldas maksegraafikut ja lepingu põhitingimusi sh intressimäär, viivisemäär, krediidi kulukuse määr; lepinguprojekt koos põhitingimustes sätestatud viivisemääraga, oli samuti enne lepingu sõlmimist saadetud kostjale tutvumiseks). Viivisemäär vastab turutingimustele (näit BigBank AS juriidiliste isikute hinnakirjas on viivise määraks 0,25% ja LHV Pank – 0,20%). Hageja on nõus kirjaliku menetlusega (tl 4).

2.2.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 võimaldab esitada hagiavalduses koos põhinõudega viivisenõude ka selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt Laenulepingu üldtingimuste p-le 3.3 on viivise määraks kohustuse mittetähtaegse täitmise korral Laenulepingus kokku lepitud intressimäär päevas tähtajaks tasumata summalt päevas, välja arvatud juhul, kui lepinguga on kindlaks määratud teisiti. Viivise arvestamine algab maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval ja lõpeb võlgnevuse Laenuandja arvelduskontole laekumise päeval (tl 10). Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt on viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (tl 19). Kostjad ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et Laenulepingu mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning et viivisemäära suurus oli eraldi läbi räägitud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-13 selgitanud, et majandustegevuses sõlmitud tehingu puhul ei oleks kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kuigi Laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast (laenulepingu sõlmimise ajal 8% aastas, 0,022 % päevas), ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud Laenulepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Kostjad, jättes pikema aja vältel täitmata laenu tagastamise kohustuse, on ise kaasa aidanud viivisnõude suurenemisele. Enamgi veel. Nad on jätnud kasutamata ka hageja korduva ettepaneku võlgnevuse tähtaegse tasumise võimatuse korral sõlmida kohtuväline kokkulepe (tl 30-32,33-35,36-38,39). Kostjad ei ole taotlenud VÕS § 113 lg 8 alusel viivise vähendamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud viivisenõue hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus arvestab lepingujärgse viivise 0,25% päevas alates 10.06.2017 kuni 20.04.2018 (k.a.), so 315 päeva eest tagastamata põhivõlalt (5804,35 €), mis moodustab 4570,93 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise alates 10.06. 2017 kuni otsuse tegemiseni 20.04.2018 (k.a) kindla summana 4570,93 eurot ning sealt edasi (alates 21.04.2018) 0,25% päevas põhinõudelt (5804,35 €) kuni põhinõude täitmiseni.