Credit.ee OÜ hagi Geto Trans OÜ ja Kalle Tamm’ vastu võla solidaarnõudes
Hagihind
12 292,34 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Credit.ee OÜ, registrikood 11898079, asukoht F.Tuglase 19 Tartu, lepinguline esindaja Marika Rindemaa Kostjad Geto Trans OÜ, registrikood 12579076, asukoht Männiku elamu Poaka küla Türi vald KT, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx
Asja läbivaatamise aeg
20.aprill 2018, kirjalik menetlus (TsMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Credit.ee OÜ hagi kostjate poolt õigeksvõetud osas ning välja mõista Geto Trans OÜ-lt ja KT (T) solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks 6995,87 eurot, millest põhivõlg on 5804,35 eurot, intress 690,31 eurot, võla sissenõudmise kulud 40 eurot ja viivised 461,21 eurot.
2.Rahuldada Credit.ee OÜ hagi viiviste nõudes ning välja mõista Geto Trans OÜ-lt ja KT solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks
2.1.viivis perioodi 10.06.2017 kuni 20.04.2018 (hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) summas 4570,93 eurot;
viivis põhinõudelt (5804,35 €) 0,25 % päevas alates 21.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Tunnistada kohtuotsus punkt 1 osas tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-9055 kannavad Geto Trans OÜ ja KT solidaarselt täies ulatuses.
2.Määrata, et Credit.ee OÜ menetluskulu on riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja kulu 50 eurot (käibemaksuga).
3.Geto Trans OÜ ja KT peavad solidaarselt maksma Credit.ee OÜ-le 650 eurot menet-luskulu hüvitamiseks.
4.Geto Trans OÜ ja KT on kohustatud maksma hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (650 €) viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt 01.11.2016 allkirjastasid Credit.ee OÜ ja Geto Trans OÜ laenulepingu nr x (Laenuleping), mille alusel sai kostja laenu 6000 eurot. Laenu saamiseks täitis kostja esindaja Credit.ee OÜ internetikeskkonnas www.credit.ee laenutaotluse ning kinnitas Üldtingi-mustega nõustumist. Koos laenulepinguga sõlmisid Credit.ee OÜ ja KT käenduslepingu, mille p 1 kohaselt vastutab Käendaja Laenuandja ees kõigi Laenuvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad Laenulepingust nr x. Eelnimetatud kohustused hõlmavad Laenu-lepingust tulenevaid laenumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid Laenuvõtja poolt Laenu-lepingu alusel Laenuandjale tasumisele kuuluvaid makseid. Käendaja vastutab Laenuandja ees ka
Tsiviilasi nr 2-17-9055 Laenulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkivate Laenuandja kulutuste hüvitamise nõuete täitmise eest. Credit.ee OÜ kandis laenusumma Geto Trans OÜ-le üle panga maksekorraldusega ning saatis talle e-posti teel ja internetikeskkonna vahendusel laenulepingu koos selle lisaks oleva laenu tagastamise graafikuga. Laenulepingu kohaselt oli tagastamisele kuuluv summa 6000 eurot ning see tuli tagastada 36 osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 24.10.2019. Laenulepingu järgi oli aastane intressimäär 35%, krediidi kulukuse määr 42,31%, viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Geto Trans OÜ ja KT oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning võlgnevad Credit.ee OÜ-le 5804,35 eurot põhiosa. Saadud laenust on tasutud 621,23 eurot, mille arvelt loeb hageja kaetuks lepingu sõlmimise tasu 60 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 15 eurot, intress 347,19 eurot, viivis 3,39 eurot ja põhiosa 195,65 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista 6995,87 eurot, sh põhivõlg 5804,35 eurot, intress 690,31 eurot, viivis hagi esitamise päeva seisuga 461,21 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista jooksev viivis 0,25% päevas põhivõlast kindla summana alates 10.06.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi 0,25% päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja hinnangul ei kahjusta viivisenõue kostjat ebamõistlikult ning see on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivise ja intressi nõuded ei ületa põhinõuet. Tegu pole tüüptingimustega, kuna viivisemäära suurus oli eraldi läbi räägitud (Credit.ee kliendikeskkonnas laenutaotluse täitmisega kostjale oli näidatud lepinguprojekt, mis sisaldas maksegraafikut ja lepingu põhitingimusi sh intressimäär, viivisemäär, krediidi kulukuse määr; lepinguprojekt koos põhitingimustes sätestatud viivisemääraga, oli samuti enne lepingu sõlmimist saadetud kostjale tutvumiseks). Viivisemäär vastab turutingimustele (näit BigBank AS juriidiliste isikute hinnakirjas on viivise määraks 0,25% ja LHV Pank – 0,20%). Hageja on nõus kirjaliku menetlusega (tl 4).
KOSTJATE SEISUKOHAD
Kostja Geto Trans OÜ ja kostja KT tunnistasid vastuses hagile nende vastu suunatud nõudeid järgmiselt: põhivõlga summas 5804,35 eurot, intressi summas 690,31 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu summas 40 eurot ja viiviseid summas 461,21 eurot, kokku 6995,87 eurot. Nõuete osas mõista kostjatelt solidaarselt välja jooksev viivis 0,25% päevas põhivõlast kindla summana alates 10.06.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi 0,25% päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni, kostjad mingit seisukohta ei avaldanud. Kostjad Geto Trans OÜ ja KT on nõus kirjaliku menetlusega (tl 73,79).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostjad Geto Trans OÜ ja KT mõlemad tunnistasid vastustes hagile hageja nõudeid osaliselt, so põhivõla nõuet summas 5804,35 eurot, intressinõuet summas 690,31 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude nõuet summas 40 eurot ja viiviste nõuet summas 461,21 eurot, kokku 6995,87 eurot. Seega on kostjad nende poolt tunnustatud nõuded nende poolt tunnustatud ulatuses TsMS § 440 lg 1 mõttes õigeks võtnud. Kohtul tuleb kostjate tahtega arvestada ja hageja hagi kostjate poolt õigeks võetud osas rahuldada. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõuded kostjate poolt õigeksvõetud osas ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 6995,87 eurot, millest põhivõlg on 5804,35 eurot, intress 690,31 eurot, võla sissenõudmise kulud 40 eurot ja viivised 461,21 eurot. Ühtlasi tunnistab kohus TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks otsuse hagi õigeksvõtul põhinevas osas.
2.Hageja palus kostjatelt välja mõista ka jooksev viivis 0,25% päevas põhivõlast (5804,35 €) kindla summana alates 10.06.2017 (hagiavalduse esitamisest) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi 0,25% päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Kostjad hageja jooksva viivise nõudele ja selle nõude aluseks olevatele asjaoludele vastuväiteid ega mingitki seisukohta esitanud ei ole. Kostjad ei avaldanud jooksva viivise nõude osas oma seisukohta ka kohtu sellekohase päringu peale (tl 82).
2.1.Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult nii kohustuse täitmist kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-17-9055 VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenu kohest tagastamist. Vaidlust ei ole ja see on ka tõendatud, et Geto Trans OÜ laenusaajana ei ole tagastanud hagejale Laenulepingu nr x alusel saadud 6000 eurot laenu nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale hagiavalduse esitamise seisuga põhivõlana 5804,35 eurot. Ka 12.05.2017 Laenulepingu ülesütlemise teatise (tl 40) kohaselt oli põhivõlgnevus 5804,35 eurot. Laenulepingu ülesütlemist vaidlustatud ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et KT käendajana ei ole täitnud oma käenduslepingust nr x (tl 23-26) tulenevat kohustust vastutada hageja ees kõigi Laenulepingust nr x tulenevate Geto Trans OÜ kohustuste täitmise eest, st ei ole tasunud hagejale Geto Trans OÜ poolt tagastamata põhivõlga. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse maksi-mummäär 14 150 eurot ning käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on Geto Trans OÜ-l kui laenusaajal ja KT kui käendajal hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga täitmata laenu tasumise kohustus summas 5804,35 eurot. Selle kohustuse täitmise eest vastutavad kostjad solidaarselt ning selle täitmist on hageja õigustatud kostjatelt nõudma.
2.2.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 võimaldab esitada hagiavalduses koos põhinõudega viivisenõude ka selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt Laenulepingu üldtingimuste p-le 3.3 on viivise määraks kohustuse mittetähtaegse täitmise korral Laenulepingus kokku lepitud intressimäär päevas tähtajaks tasumata summalt päevas, välja arvatud juhul, kui lepinguga on kindlaks määratud teisiti. Viivise arvestamine algab maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval ja lõpeb võlgnevuse Laenuandja arvelduskontole laekumise päeval (tl 10). Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt on viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (tl 19). Kostjad ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et Laenulepingu mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning et viivisemäära suurus oli eraldi läbi räägitud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-13 selgitanud, et majandustegevuses sõlmitud tehingu puhul ei oleks kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kuigi Laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast (laenulepingu sõlmimise ajal 8% aastas, 0,022 % päevas), ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud Laenulepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Kostjad, jättes pikema aja vältel täitmata laenu tagastamise kohustuse, on ise kaasa aidanud viivisnõude suurenemisele. Enamgi veel. Nad on jätnud kasutamata ka hageja korduva ettepaneku võlgnevuse tähtaegse tasumise võimatuse korral sõlmida kohtuväline kokkulepe (tl 30-32,33-35,36-38,39). Kostjad ei ole taotlenud VÕS § 113 lg 8 alusel viivise vähendamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud viivisenõue hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus arvestab lepingujärgse viivise 0,25% päevas alates 10.06.2017 kuni 20.04.2018 (k.a.), so 315 päeva eest tagastamata põhivõlalt (5804,35 €), mis moodustab 4570,93 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise alates 10.06. 2017 kuni otsuse tegemiseni 20.04.2018 (k.a) kindla summana 4570,93 eurot ning sealt edasi (alates 21.04.2018) 0,25% päevas põhinõudelt (5804,35 €) kuni põhinõude täitmiseni.
3.TsMS § 168 lg 6 ning TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 koosmõju kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda, kuna kohus rahuldas hagi ning antud juhul on kostjad oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-17-9055
4.Hageja menetluskulu vastavalt menetluskulude nimekirjale on riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja kulu 50 eurot (käibemaksuga). Kostjad on hageja menetluskulude nõuet tunnistanud.
4.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv menetluskulu. Hageja on 09.06.2017 esitatud hagiavalduselt tasunud riigilõivu 600 eurot (tl 52). Hageja tehtud kulutus 600 euro riigilõivu tasumiseks on kooskõlas Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja Lisa 1 (alates 01.07.2014 kehtivas redaktsioonis) sätestatuga, seega igati vajalik.
4.2.TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on poolte esindaja kulu menetluskulu. Hagejat esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja Marika Rindemaa. Hageja taotleb lepingulise esindaja õigusabikulude hüvitamist summas 50 eurot. Hageja kinnitas, et õigusabiteenust osutanud esindaja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus, arvestades hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumendi (hagiavalduse) mahtu ja sisu leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu 50 eurot (sh käibemaks) on igati mõistlik ja põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust (p 3), peavad kostjad solidaarselt hüvitama hagejale viimase menetluskulud kokku 650 (600+50) eurot.
4.3.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.