2-18-3634/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt on võlgnik ebaõnnestunud äritehingus teinud tegemist firmaga, kes osutus tagantjärele mitte käibemaksukohustuslaseks ja pidi selle käibemaksu oma hooletuse tõttu ise juhatuse liikmena (solidaarselt XXX) Maksu- ja Tolliametile kinni maksma. Kuna võlgnikul pole praegu tööd ja ta ei näe reaalset võimalust summat tasuda, siis on ta kohustatud seaduse järgi esitama pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse esitamise seisuga moodustavad võlgniku kohustused kokku (solidaarselt XXX) 171 075,15 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetusest ülesaamine on ebatõenäoline töökoha ja vara puudumise tõttu. Mingit vara ja võlgnikke tal ei ole. 19.03.2018. a määrusega nimetas kohus XXX ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on arvelduskontol 28,78 eurot, võlgniku väljaselgitatud kohustuste mahuks on 149 355,53 eurot. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue aummas 132 642,99 eurot tuleneb 08.10.2012. a vastutusotsusest 13-7/182-16. Maksusumma tuleneb Corelseed OÜ-s läbiviidud revisjoni käigus tuvastatud asjaolust, et august 2007veebruar 2008 deklareeriti vähem sisendkäibemaksu 156 932,10 eurot (kütuse ost ja müük). Danske Bank AS Eesti filiaali nõue 5 221,55 eurot tuleneb hüpoteeklaenu lepingust EHL111206VS. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal võib võlgnikule kuuluda ühisvarana 1⁄2 korteriomandist Võru 16-110, Tallinnas. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul asjaolu, et võlgnik on vastutav kolmanda isiku maksuvõla eest ning püsiva sissetuleku ja töökoha puudumine. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul PankrS § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine või

tagasinõudmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused puuduvad. Pankrotimenetluse käigus selgub, kas pankrotivara saab moodustada võlgniku ühisvara hulka kuuluva vara jagamise tulemusena. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 1 1 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 9,3 töötunni eest kokku summas 790,50 (käibemaks ei lisandu ega sisaldu) eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 790,50 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku pankrotivara moodustab 28,78 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot hüvitada riigi vahenditest.