Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-4382 ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik XXX on esitanud Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja palub enda pankroti välja kuulutada. Võlgnik on pankrotiavalduses avaldanud, et tema sissetulekud ei võimaldanud täita võetud laenukohustusi. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlgnikul puudub vara, kuna kohtutäitur on kõik ära võtnud. Võlgnik elab üürikorteris. Võlgnik viibib lapsehoolduspuhkusel, tema igakuise sissetuleku moodustab riiklik toetus summas 148 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 19 838.36 eurot. Võlgnik on püüdnud täita temal lasuvaid kohustusi, kuid on aru saanud, et tänaste võimaluste juures puudub tal tööturul võimalus suurema sissetuleku teenimiseks ja seetõttu ka olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suhtes on alustatud 5 täitemenetlust. Avalduses võlgnik end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 28.03.2018 määrustega on kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustavi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt viibib võlgnik lapsehoolduspuhkusel, tema igakuiseks sissetulekuks on riiklik toetus summas 148 eurot. Võlgnikul on kaks ülalpeetavata. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr XXX, mille saldo 10.04.2018 seisuga on 2 207,810 SEB Konservatiivse Pensionifondi osakut. Tegemist on kohustusliku kogumispensioniga, millele kogumispensionide seaduse § 66 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 23 788.65 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on võimetus töist sissetulekut teenida. II Kohtumääruse põhjendused

2-18-4382 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku viibib lapsehoolduspuhkusel, tema igakuiseks sissetulekuks on riiklik toetus summas 148 eurot. Võlgnikul on kaks ülalpeetavata. Võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr XXX, mille saldo 10.04.2018 seisuga on 2 207,810 SEB Konservatiivse Pensionifondi osakut. Tegemist on kohustusliku kogumispensioniga, millele kogumispensionide seaduse § 66 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara on väärtusetu ja ei võimalda katta pankrotimenetluse kulusid ega rahuldada võlausaldajate nõueid. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 23 788.65 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb

2-18-4382 täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku arvamuse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks sissetulekute ebapiisavus olemasolevate laenukohustuste täitmiseks. Samal seisukohal on ajutine pankrotihaldur. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab XXX, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Urmas Ustav on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.