Kohus Kohtu koosseis
Harju Maakohus kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
14. juuni 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-18-4382
Tsiviilasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx) võlausaldaja 1 Cellbes OÜ (likvideerimisel, end. nimi Consortio Fashion Group OÜ, Vabaõhumuuseumi tee 3, Tallinn, e-post xxx) võlausaldaja 2 Eesti Energia AS (Lelle tn, 22, Tallinn, 11318, e-post xxx) võlausaldaja 3 Aktiva Finance Group OÜ (Toompuiestee, 35, Tallinn, xxx) võlausaldaja 4 Coop Pank AS (Maakri tn 30, Tallinn, e-post xxx)
2-18-4382 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. I Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 19.04.2018 välja X pankroti. Kohus lõpetas 18.04.2019 määrusega X pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas kohustustest vabastamise menetluse, määrates võlgniku enda täitma usaldusisiku kohustusi. 18.04.2019 määruse kohaselt oli võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: Consortio Fashion Group OÜ 704.89 eurot, Eesti Energia AS 3434.29 eurot, Aktiva Finants OÜ 1468.91 eurot ja AS Coop Pank 17 785.88 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohtule esitanud viis usaldusisiku aruannet (18.04.2020, 01.08.2021, 03.05.2022, 25.06.2023 ja 30.04.2024). 18.04.2024 möödus X kohustusest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat. 17.04.2024 küsis kohus võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Coop Pank AS märgib 03.05.2024 esitatud seisukohas, et võlgnikult laekumisi ei ole. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Cellbes OÜ (likvideerimisel) märgib 22.04.2024 esitatud seisukohas, et võlgnik võlausaldajale makseid teinud ei ole ja võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Eesti Energia AS märgib 18.04.2024 esitatud seisukohas, et võlgnik võlausaldajale midagi tasunud ei ole. Võlausaldaja ei nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: alates 24.12.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Harju Maakohus kuulutas 19.04.2018 välja X pankroti. Kohus lõpetas 18.04.2019 määrusega X pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas kohustustest vabastamise menetluse, määrates võlgniku enda täitma usaldusisiku kohustusi.
2-18-4382
18.04.2019 määruse kohaselt oli võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: Consortio Fashion Group OÜ 704.89 eurot, Eesti Energia AS 3434.29 eurot, Aktiva Finants OÜ 1468.91 eurot ja AS Coop Pank 17 785.88 eurot. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamiseks puudub alus. Samuti puudub alus kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks PankrS § 175 lg 51 alusel. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda pole, siis seda otsima ning kohustuse mitte varjata oma sissetulekuid ja vara. Vastavalt PankrS § 175 lg 1 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, 2) võlgnik on rikkunud süüliselt käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on võlgnik käesoleval juhul rikkunud PankrS § 173 lg 2 tulenevat kohustust otsida aktiivselt sissetulekut ja esitada kohtule tõesed andmed oma sissetulekute ning varade kohta. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise perioodi olnud töötu ja aruannetes märkinud, et väikese lapse kõrvalt on keeruline sobivat tööd leida. Võlausaldajad Coop Pank AS, Cellbes OÜ (likvideerimisel) ja Eesti Energia AS vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlgnik ei ole võlausaldajatele kohustuse vabastamise menetluse ajal makseid teinud. Kohtu hinnangul võib olemasoleva informatsiooni pinnalt järeldada, et võlgnik on tulutoova tegevuse otsimisel olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel täielikult passiivne või varjanud oma tegelikke sissetulekuid. Võlgniku käitumisest võib järeldada, et võlgnikul puudub tegelik huvi ja soov täita olemasolevaid kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et võlgnik ei leia viie aasta jooksul tööd üksnes seetõttu, et võlgniku sõnul laps on väike (võlgniku laps on sündinud 2015.a). Riigikohus on 02.11.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 märkinud, et PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumine toob kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, mis seisnes selles, et võlausaldajatele jäeti välja maksmata raha, mida nad olid PankrS § 172 lgst 2 tulenevalt õigustatud saama (p 17). Riigikohus on 05.10.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kohus on seisukohal, et võlgnik on käesoleval juhul tahtlikult rikkunud kohustust otsida tulutoovat tegevust, kahjustades seega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
2-18-4382 PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb X kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. PankrS § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus leiab, et X tuleb enda usaldusisiku kohustustest vabastada. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.