2-18-3635/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik XXX on esitanud Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja palub enda pankroti välja kuulutada. Võlgnik on pankrotiavalduses avaldanud, et oli osaline ebaõnnestunud äritehingus firmaga, kes osutus tagantjärele käibemaksukohustuslaseks ja pidi selle käibemaksu oma hooletuse tõttu ise äriühingu juhatuse liikmena tasuma solidaarselt XXX. Võlgnik pankrotiavalduse esitamise ajal ei töötanud. Ta ei ole väikese sissetuleku tõttu suutnud tasuda maksuvõlga. Töö ja sissetuleku puudumisel ei näe võlgnik võimalust võlgnetava summa tasumiseks. Avalduses võlgnik end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 14.03.2018 määrustega on kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustavi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on töötab võlgnik autojuhina. Tal on üks alaealine last. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks töötasu 464.45 eurot, liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud Nissan Primera, mille esmane registreerimisaasta on 2003. a, sõidukil puudub kehtiv liikuskindlustus ja võlgniku seletuse kohaselt ei ole sõiduk töökorras. Muu vara võlgnikul puudub. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara on väärtusetu ja ei võimalda katta pankrotimenetluse kulusid ega rahuldada võlausaldajate nõueid. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 156 932.10 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on laenukohustused, mille tasumiseks võlgnikul vahendid puuduvad. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-18-3635 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 464.45 eurot. Liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud Nissan Primera, mille esmane registreerimisaasta on 2003. a, sõidukil puudub kehtiv liikuskindlustus ja võlgniku seletuse kohaselt ei ole sõiduk töökorras. Muu vara võlgnikul puudub. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara on väärtusetu ja ei võimalda katta pankrotimenetluse kulusid ega rahuldada võlausaldajate nõueid. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 156 932.10 eurot. Võlgnikul on üks alaealine laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171