Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

andmisest keeldumisel) võib kohus trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti. Kohus võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg 2).

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD

05.01.2018 esitas LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS avalduse MP INKASSO OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja nõue 11 419,22 eurot tuleneb kohtuotsusest tsiviilasjas number 2-13-34564 eurot, mida võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatuse esitamisele tasunud. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. 20.02.2018 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras eelistungi aja ja kohustas võlgnikku vastama pankrotiavaldusele. Võlgnik eelistungile ei ilmunud ja kirjalikke seisukohti avalduse osas ei esitanud. 09.03.2018 nimetas kohus ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Avaldaja tasus ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti 900 eurot 26.03.2018. Ajutine haldur esitas 29.03.2018 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus muutunud püsivaks hiljemalt 2017 oktoobris, mil jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-34564. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara praktiliselt puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 11 702,60 euro ulatuses. Võlgnikul majandustegevus puudub. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur nii muud asjaolu (arusaamatusi käsunduslepingu täitmisel) kui ka juhtimisviga, kuid samas ei saa ka kuriteo tunnustega tegu. Haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot, kui pankrotimenetluse kuludeks tasutakse kohtu deposiiti 2 000 eurot. 03.04.2018 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja ja ajutise pankrotihalduri, võlgnik istungile ei ilmunud. Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti, kui tasutakse deposiit. 03.04.2018 kohtumäärusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot tähtajaga 10.04.2018. 03.04.2018 on kohtu deposiiti laekunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot. Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. 05.01.2018 esitas LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS avalduse MP INKASSO OÜ pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et kohustusi on vähemalt 11 702,60 euro ulatuses, vara praktiliselt puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, siis on

võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 12.04.2018 kell 12:00. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Indrek Lepsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Indrek Lepsoo pankrotihalduriks. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus nii muud asjaolu kui juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuid välistada ei saa ka kuritegu. Edasise menetluse käigus tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjus ning aeg selgeks teha. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,75 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 700 eurot (lisandub käibemaks 140 eurot) ja kulude katteks 54,90 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 700 eurot (lisandub käibemaks 140 eurot) ja kulude katteks 54,90 eurot (sh käibemaks), mis tuleb välja maksta deposiidi arvelt. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus kohustab võlgniku endisi juhatuse liikmeid ilmuma vande andmiseks kohtusse enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. Vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti.

Avaldaja palus 05.01.2018 menetlusdokumendis määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja jätta menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutoimikust lähtudes on menetluskuluks riigilõiv 300 eurot. Sellele lisandub veel deposiit 2 900 eurot. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1 järgi on pankrotimenetluse kuluks mh ka menetluskulud). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et riigilõiv on makstud vastavalt seadusele ja see on menetluskuluna põhjendatud. Kohus jätab kindlaks määramata menetluskuluna deposiidi 2 900 eurot, kuna sõltuvalt pankrotimenetluse käigust on võlausaldajal võimalus see tagasi saada, kui menetlusse peaks raha laekuma või kui menetluse käigus jääb osa deposiidi summast üle. Kohus ei saa aga menetluskulusid ega viivist võlgnikult välja mõista, nagu see toimuks teistes menetlustes. Seda küsimust on käsitlenud Riigikohus lahendis 3-2-1-23-13. Nimelt on pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.