Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Tsiviilasi nr 2-17-4611

MENETLUSE KÄIK

23.03.2017 esitasid K. M. L., K. L., T. L. ja P. L. Pärnu Maakohtule hagi A. M. vastu kostja kohustamiseks anda nõusolek kostjale kuuluvale kinnistule kinnistusraamatus eelmärke kandmiseks hagejatele kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandi üleandmise tagamiseks ja kostja nõusoleku kohtulahendiga asendamiseks. Hagiavaldus sisaldas hagi tagamise taotlust eelmärke seadmiseks kostjale kuuluva kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandamiseks. Kohus 28.03.2017 ühe määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale vastmiseks tähtaja, teise määrusega rahuldas hagi tagamise taotluse hagejate kasuks kinnistusraamatusse eelmärke kandmiseks. Kostja määruskaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohus 01.08.2017 määrusega tühistas maakohtu hagi tagamise määruse ja tegi uue määruse, millega jättis hagejate taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu menetlusse mittevõtmise määrusega 06.11.2017.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

Hagiavalduse kohaselt hagejad on oma ema, E.J. L., pärijad. Pärijate isa ja E.J. L. abikaasa oli L. M. L., kes pärandas oma vara kostjale. E.J. L. suri xx xx xxxx Xxxxxs, tema pärandvara jäi jagamata ja jaotamata tervikuna tema abikaasa L. M. L. (surnud) kätte. Tsiviilasjas x-xx-xxxx hagejad taotlesid kostjalt pärandi eest rahalist hüvitist või alternatiivselt kanda hagejad xxxxxx, Xxxxxx xxx-x asuva korteriomandi 1⁄2 suuruse mõttelise osa ühisomanikena kinnistusraamatusse. Kohus jättis hagi läbi vaatamata, leides, et hagi pärandi eest rahalise hüvitise nõudes ja alternatiivses nõudes kanda hagejad korteriomandi ühisomanikena kinnistusraamatusse, on ennatlik. Puudub õiguslik alus kanda hagejad 1⁄2 mõttelise osa ühisomanikena kinnistusraamatusse L. M. L. poolt pärandatud kinnistu osas. Kõigepealt tuleb läbi viia vara jagamine E.J. L. pärijate ja L. M. L. pärijate vahel. Eeltoodu alusel hagejad leiavad, et neil on E.J. L. pärimismenetluse järel Xxxxxx, Xxxxxx xxx-x asuva korteriomandi registriossa nr xxx-x 1⁄2 mõttelise osa ühisomanikena sissekandmise nõue. Hagejad tuginevad asjaõigusseaduse § 63 lg-tele 1 ja 3, kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-le 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-le 5 ning leiavad, et asjaõigusseadusest ei tulene, et omandamise tagamiseks eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks oleks vajalik tuvastada muid eeldusi kui seda, kas hagejal esineb mingi õiguslik eeldus tulevikus kinnisasja omanikuks saada või mitte ehk vastupidi, kas hagejal märkega tagatud õiguse maksma panek võib olla mingil põhjusel välistatud. Hagejad paluvad rahuldada hagiavaldus ja kohustada kostjat A. M.t (isikukood xxxxxxxxxxx) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx-x eelmärke kandmiseks K. M. L.`ile, K. M. L.`ile, T. M. L.`ile ja P. K. L.`ile kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandi üleandmise tagamiseks. Märkida kohtulahendis, et kohtulahend asendab kostja A. M. nõusolekut eelkirjeldatud kannete tegemiseks registriossa nr xxx-x; Menetluskulud jätta kostja kanda. 19.01.2018 hagejad vastuseks kostja taotlusele jätta hagi läbi vaatamata märgivad täiendavalt, et hindamaks, kas hagejatel on kostja vastu nõue, tuleb esmalt hinnata, kas neil on nõue pärandaja vastu. Kui hagejatel on nõue pärandaja vastu ning kostja võttis pärandi vastu, läheb hagejate nõue pärandaja vastu kostja pärandajalt koos varaga vastuvõetud kohustuste hulka. E.J. L. pärimistunnistus (xxxxx keeles „xxxxxxxxxxx“) kinnitati 22.08.1997. Pärandvara jagati hagejatest pärijate vahel võrdsetes osades, kuid pärandvara jäi tervikuna hagejate isa ja L. M. L. valdusesse, kelle kaasvalduses see vara oli ka abikaasa E.J. eluajal. Seega on pärijad ja nende pärandiosad kindlaks määratud. Kogu probleem hagejate jaoks tuleneb Xxxxxx kehtivas „lesekaitse printsiibist“. Xxxxx Pärimisseadustiku 3.ptk § 1a: „Kui esimesena surnud abikaasa järel on jäänud alaneja sugulane, on üleelanud abikaasal õigus valitseda pärandvara jagamatuna. Asjaolul, kas abikaasadel on olnud abieluõigus üksteise varale või mitte, ei ole tähtsust lese valdusõiguse seisukohalt.“

Tsiviilasi nr 2-17-4611 Selles sättes olev lause: „õigus valitseda pärandavara jagamatuna“ tähendab, et lesk ei pea abikaasale kuulunud varaesemeid pärijatele füüsiliselt välja andma, vaid need jäävad tema valdusesse, et lesestunud isikut mitte veelgi rohkem raskesse positsiooni panna. Selles sättes ei mõelda pärandavara juriidilist jagamist ja varaosade kindlaksmääramist. Xxxxx xxxxxxxxx Abieluseaduse §-l 86 kohaselt kui lese eluajal ei viidud surnud abikaasa vara jagamist läbi, siis viiakse vara jagamine läbi lese surma järel poolitamispõhimõtte alusel. Kummagi abikaasa abieluõiguse alla kuuluva vara kokku liidetud jäägist kuulub pool esimesena surnud abikaasa pärandvara ühisusele ja teine pool lese pärandvara ühisusele (Xxxxx abieluseaduse § 86 – 107). Pärandaja võib teha testamendi vaid enda pärandvara hulka kuuluva vara kohta. Selline testament, millega üleelanud abikaasa teeb korraldusi esimesena surnud abikaasa pärandvara ühisusse kuuluva vara kohta, on õiguspädevuse ületamise tõttu kehtetu. E.J. L. pärandvara arvelt omandas L. M. L. xx xx xxxx Xxxxxx Xxxxxx tn xxx-x asuva korteriomandi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx-x. Kuivõrd L. M. L. surma ajal kuulus talle Xxxxxx Xxxxxx tn xxx-x asuv korteriomand, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx-x, siis L. M. L. pärimismenetluse tulemusena pidanuks hagejatel tekkima Xxxxx õiguse kohaldamise kaudu pärimisõigus ja Eesti pärimisseaduse § 147 kaudu pärandvara ühisus L. M. L. vara suhtes 1⁄2 suuruses osas. L. M. L. ei olnud õigustatud testamendiga käsutama rohkem kui 50% varast. Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Hageja leiab, et hagi rahuldamiseks piisab tegelikkuses juba hagile lisatud Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsuse alusel tsiviilasjas nr x-xx-xxxx maakohus järgmist: „Kohus leiab, et hagi pärandi eest rahalise hüvitise nõudes on ennatlik. Kuna L. M. L.`i eluajal E.J. L.`i pärandvara jagamist läbi ei viidud, tuleb kõigepealt läbi viia vara jagamine E.J. L.`i pärijate ja L. M. L.`i pärijate vahel. Pärandvara jagamisel selgub, millised esemed v. mis summas raha kuulub hagejate ühisomandisse. Kui peale vara jagamist kostja ei anna hagejatele üle nende päritud vara siis saavad hagejad esitada L. M. L.`i valdusesse jäänud E.J. L.`i pärandvara nõudes. „ Ehk eeltoodu tähendabki tingimusliku või tulevikus tekkiva nõude olemasolu asjaõigusseaduse § 63 lg 1 tähenduses, mille kohta saab kinnistusraamatusse teha märke ning ka märkega sellist hagi tagada. Hagejad leiavad, et kostja taotluse põhjendused hagi läbivaatamata jätmiseks hagejatel nõude puudumise tõttu ei ole sellised, mis saaks tingida taotluse rahuldamise. Tallinna Ringkonnakohtu xx xx xxxx kohtumääruse põhjendusi peavad hagejad ebapädevateks. Esiteks on ringkonnakohus käsitlenud ebaõigesti kaasuse asjaolusid – ringkonnakohus tugineb seisukohale, et hagejate ema pärimismenetlust ei ole algatatudki. Teiseks kohaldab ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust – AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt saab eelmärke kanda ka tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. See tähendab, et eelmärke tegemise ajal ei pea nõuet veel olemas olema. Ringkonnakohus leiab, et eelmärke saab kanda üksnes juhul kui kinnisasja omanik on lepingu või seaduse alusel kohustatud sellise nõusoleku andma. Taoline tõlgendus ei ole normi eesmärgiga kooskõlas, kuna ringkonnakohtu poolt selgitatud ja näiteks toodud juhul saaks juba nõuda nõusolekut registrikande muutmiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks. KOSTJA VASTUS JA TAOTLUS HAGI LÄBIVAATAMATA JÄTMISEKS

Tsiviilasi nr 2-17-4611 Kostja 18.04.2017 kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu ning taotleb jätta hagi läbi vaatamata või hagi läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata jätmise korral jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud taotleb kostja jätta hagejate kanda. Hagejate nõue on rajatud täielikult valele eeldusele, et korteriomand Xxxxxx, Xxxxxx xxx-x kuulub nende ema E.J. L. pärandvara hulka ning et neil on korteriomandi omandiosa omandi üleandmise nõue. Hagejad ei ole oma seda nõuet millegagi tõendanud ega põhjendanud. Hagiavalduses esitatud ja hagejate poolt tõendina esitatud tsiviilasjas nr. x-xx-xxxx tehtud kohtuotsuses esitatud asjaoludest nähtub, et -E.J. L. suri Xxxxxs xx xx xxxx; -E.J. L. oli surma ajal abielus hagejate isa L. M. L.ga; -Hagejad on E.J. L. pärijad; -Peale E.J. L. surma pärandvara ei jagatud ning see on jagamata hagi esitamise seisuga; -Aastal xxxx asus L. M. L. elama Eestisse, kus ta elas oma surmani; - Korteriomandi Xxxxxx xxx-x, Xxxxxx soetas L. M. L. xx xx xxxx sõlmitud notariaalse ostumüügilepingu alusel ehk kaheksa aastat peale E.J. L. surma; - xx xx xxxx tegi L. M. L. testamendi, millega ta pärandas kogu oma vara A. M.le, kes oli viimased 15 aastat olnud tema elukaaslane (abielus nad ei olnud); - L. M. L. suri Eestis xx xx xxxx, kus ta oli elanud viimased 15 aastat; - Surma ajal kuulus L. M. L.le korteriomand Xxxxxx xxx-x, Xxxxxx, Eestis; - Pärnu notar A.R. Asendaja M.M. väljastas A. M.le pärimistunnistuse, - A. M. on korteriomandi xxxxx xxx-x omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Hagiavalduses esitatud asjaoludest ei tulene, et korteriomand Xxxxxx, Xxxxxx xxx-x kuuluks E.J. L. pärandvara hulka. Hagejad ei ole põhjendanud, missugusel õiguslikul alusel ja kuidas saab hagejatel kostja vastu selline nõue tekkida. L. M. L. pärimismenetluse läbiviimisel ei pidanud notar arvestama Xxxxx õigusega. L. M. L. pärimismenetlus on viidud läbi Pärnu notar A.R. büroos ning selle alusel on 30.12.2014 väljastatud pärimistunnistus A. M.le. Pärimistunnistuse kohaselt tuleb pärandvara hulka kuuluva kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks pärijal esitada kinnistamisavaldus ja pärimistunnistus. Samal kuupäeval ehk siis 30.12.2014. on Pärnu Notar A.R. asendaja M.M. poolt pärimistunnistuse alusel tõestanud kinnistamisavaldus, mille alusel on korteriomandi Xxxxxx xxx-x, Xxxxxx registriosast number xxx-x kustutatud omanikuna sisse kantud L. M. L. ning uue omanikuna on sisse kantud A. M.. Hagiavaldusest ei nähtu, missugusel õiguslikul alusel võiks kostja omandisse kuuluv korteriomand kuuluda E.J. L. pärandvara hulka, millele on hagejatel õigus. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, missugusel õiguslikul alusel peaks kostja talle kuuluva kinnisasja hagejatele üle andma. Hagejad ei ole oma hagis tuginenud kostjale väljastatud pärimistunnistuse kehtetusele ega ole taotlenud notarilt pärimisseaduse § 175 lg 1 alusel pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist. Kuna pärimistunnistuse ja kinnistamisavalduse alusel on kinnistusraamatusse sisse kantud kostja ja hagejad kostjale väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise menetlust alustanud ei ole, samuti ei ole vaidlustatud pärimistunnistust ega selle alusel tehtud kinnistamistehingut, siis puudub hagejatel igasugune eeldus taotleda korteriomandi omandi endale üle andmist ja enda kandmist kinnistusraamtusse korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa ühisomanikena. E.J. L. päriandvara jagamise menetluse läbiviimisest Xxxxxs hagejatel korteriomandile xxxxx xxxx, Xxxxxx nõudeõigust ei tulene ega saa tuleneda. E.J. L. päriandvara jagamine ei muuda kehtetuks kostjale väljastatud pärimistunnistusest ega selle alusel tehtud kinnistamistehingut. Seega puudub hagiavalduses toodud asjaoludel hagejatel kostja vastu nõue (ka tingimuslik või tulevikus tekkiv nõue), mille tagamiseks saaks AÕS § 63 lg 1 alusel kanda kinnistusraamtusse märke asjaõiguse omandamise tagamiseks.

Tsiviilasi nr 2-17-4611 Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; Vastavalt sama paragrahvi teise lõike punktile 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ülaltoodud asjaoludel ja TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel kostja palub jätta läbi vaatamata K. M. L., K. L., T. L. ja P. L. hagi A. M. vastu kinnistusraamatusse eelmärke seadmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja nõusoleku kohtulahendiga asendamiseks. Hagi läbivaatamata jätmise taotluse rahuldamata jätmise korral taotleb kostja jätta hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud jätta hagejate kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-17-4611 Hagejad ei ole väitnud ega hagis esile toonud seda, et hagis nimetatud korteriomand kuulus hagejate ema pärandvara hulka (sh hagejate emale või hageja vanemate ühisomandisse) ega selgitanud, millistel asjaoludel võiks korteriomand kuuluda nende ema pärandvara hulka. 19.01.2018 täiendavas avalduses hagejad toovad esile, et hagejate isa ostis Xxxxxx tn xxx-x Xxxxxx asuva korteriomandi hagejate ema pärandvara arvelt. Hagejad ei ole oma sellist järeldust millegigi põhjendanud. Samuti ei ole selgitanud, kuidas võimalik asjaolu, et hagejate isa soetas korteriomandi hagejate ema pärandvara arvelt, annab hagejatele õiguse nõuda endale korteriomandi 1⁄2 osa omandiõigust. Hagiavaldusele on tõendina lisatud tsiviilasjas x-xx-xxxx tehtud xx xx xxxx otsus, millest nähtuvalt hagejad sealses asjas tõid välja, et xxxx.a hagejate isa võõrandas hagejate nõusolekul E.J. L.le kuulunud kinnistu Xxxxxs, millest 1⁄2 kuulus pärimisõiguse alusel hagejatele ühiselt ja 1⁄2 abikaasade ühisvara osana L. M. L.le. Kinnistu võõrandamisel saadu arvelt L. M. L. soetas enda nimele korteriomandi Xxxxxxse xxxx.a. Seega ka hagile lisatud tõenditest nähtuvalt ei kuulunud Xxxxxx xxx-x korteriomand E.J. L. pärandvarasse. Samuti on kostja toonud kirjalikus vastuses ja määruskaebuses esile asjaolu, et hagejate isa omandas vaidlusaluse korteriomandi xx xx xxxx, s.o kaheksa aastat pärast hagejate ema surma, mida kinnitab ka elektrooniline kinnistusraamat.

Tsiviilasi nr 2-17-4611 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud alused menetluskulude jaotamiseks teistsugusel viisil selles asjas ei kohaldu. Seega jäävad kõik menetluskulud (sh kostja menetluskulud ja hagejate endi menetluskulud) hagejate kanda. TsMS § 165 lg-st 1 tuleneb, et kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus jätab menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.