Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-124382/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.04.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1257

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

10.aprill 2018. a ,Võru tn 12 Põlva

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-17-124382

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Andrei Trelini vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

584,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Lepinguline esindaja: Gerda Kabrits , OÜ Julianuse Õigusbüroo; e-post [email protected] Kostja: Andrei Trelin, isikukood XXX, elukoht XXX

esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaühing Aktiva Finants hagi Andrei Trelini vastu tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Andrei Trelinilt osaühing Aktiva Finants kasuks kostja ja Placet Grupp OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks 551 (viissada viiskümmend üks) eurot 34 senti, sealhulgas 496,76 eurot põhivõlgnevuse katteks, 48,14 eurot intressi katteks ja 6,44 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras (käesoleval ajal 0,022 % päevas tasumata põhivõlgnevuselt) kuni 10.aprillini 2018 (kaasa arvatud).

3.Välja mõista Andrei Trelinilt osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlgnevuselt (496,76 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras alates 11.04.2018.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses märkinud, et taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega , kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud aadressile XXX, kus kostja on need 20.veebruaril 2018.a. isiklikult vastu võtnud (tl 32). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja Placet Grupp OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping nr. XXX, millest tuleneva nõude on Placet Grupp OÜ loovutanud 9.05.2017. a hagejale. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1 ja 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmistVÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 12.02.2018 summas 24,17 eurot, millest inkassomenetluse käigus tasutud summa arvelt on viivise katteks arvestatud 24 eurot. Seega on hagiavalduses esitatud viivise nõue 0,17 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni viivise välja seaduses sätestatud määras, s.o käesoleval ajal 0,022 % päevas, millest tulenevalt on viivis kuni 10.04.2018 (kaasa arvatud) 6,44 eurot (0,17 + 6,27). Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 16 pöördel), milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, kokku 125 eurot ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, 525 eurot väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Julianuse Õigusbüroo OÜ poolt osaühingule Aktiva Finants esitatud arvest nr XXX (tl 17) nähtub, et esindustasu Andrei Trelini kohtumenetluses on 525 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 275 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 400 (125+ 275) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik