Xxxx kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadak 14.02.2018 otsusele täiteasjades nr 008/2010/2352 ja 008/2011/3672
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Xxxx(isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx); Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (asukoht Kaupmehe 14-40, Tallinn, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
Jätta Xxxx kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadak 14.02.2018 otsusele täiteasjades nr 008/2010/2352 ja 008/2011/3672 rahuldamata. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindaksmääramata, sest menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Xxxx(edaspidi avaldaja) esitas 21.02.2018 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’i (edaspidi kohtutäitur) 14.02.2018 otsusele täiteasjades nr 008/2010/2352 ja 008/2011/3672 (06.03.2018 jagatud asi lahendamiseks kohtunik Viktor Brügel’ile). Avalduse kohaselt on kohtutäitur saatnud Sotsiaalkindlustusametisse akti pensioni arestimise kohta, kinnipidamisele kuuluv osa on 20% pensionist. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele, kuna tulenevalt seadusandlusest ja kohtupraktikast peab kohtutäitur jätma võlgnikule minimaalsed seadusega ettenähtud vahendid äraelamiseks. Avaldaja ülalpidamisel on alaealine 1 (4)
laps Xxxx. Avaldaja peab elama ära ja enda ning lapse hädavajalikud kulud tasuma toetustest, so sotsiaaltoetus, töövõimetuspension. Avaldaja sissetulek on pension 267, 93 eurot ja toetus 53, 70 eurot. Arvestades avaldaja sissetuleku suurust, millele täitur saab sissenõuet pöörata, so 267, 93 eurot, millest täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 2 alusel peab jääma lapsele 166,66 eurot, on avaldaja sissetuleku arestimine ebaõiglane. Kohtutäitur rahuldas 14.02.18 otsusega avaldaja kaebuse osaliselt, tühistades 19.01.2018 koostatud riiklikust pensionist kinnipidamise aktid, kuid saatis Sotsiaalkindlustusametisse uued aktid kohustusega pidada kinni 14,97 eurot. Avaldaja ei ole kohtutäituri otsusega selles osas nõus. Avaldaja leiab, et sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla toimetulekupiiri. Avaldaja arestimisele mittekuuluv osa on seega 308 eurot kuus, kuid kuna avaldaja sissetulek jääb alla selle, siis tuleb penisoni arestimine tühistada täies ulatuses.
2.Kohtutäitur esitas 02.04.2018 kohtule oma vastuse kaebusele, milles jääb oma 14.02.2018 otsuses väljatoodud seisukohtade juurde ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur toob välja, et vastavalt TMS § 132 lg 12 alusel võib kohtutäitur arestida kuni 20% võlgniku sissetulekutest eeldusel, et sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri, mis 2018. aastal on 140 eurot. Kaebuse kohaselt on avaldaja sissetulekuks pension 267,93 eurot ja toetus 53,70 eurot, kokku 321,63 eurot, millest kohtutäitur lahutas maha ühe ülalpeetava osa 166,66 eurot, millest omakorda toimetulekupiiri 140 eurot ning seega jäi järgi 14,97 eurot. Täitemenetluste 008/2010/2352 ja 008/2011/3672 käigus on kohtutäitur kindlaks teinud, et sissenõude pööramine muule varale ei ole viinud nõude rahuldamiseni ja seega on põhjendatud TMS § 132 lg 12 kohaldamine.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Pooled on avaldanud, et on nõus kaebuse kirjaliku läbivaatamisega. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses.
4.TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse täiteasjades 008/2010/2352 ja 008/2011/3672, mille osas tegi kohtutäitur otsuse 14.02.2018 (tl 3-4). Avaldaja esitas Harju Maakohtusse hagi 21.02.2018, seega on hagi esitatud tähtaegselt ning TsMS § 218 lg-s 1 nõutud kohtueelne menetluse läbitud.
5.Kaebuse kohaselt on kohtutäitur arestinud avaldaja sissetuleku 14,97 euro ulatuses, kuhu on sisse arvatud sissetulek, millele on seadusega keelatud sissenõuet pöörata. Avaldaja on
2 (4)
seisukohal, et tema puhul on arestimisele mittekuuluv osa 308 eurot kuus, võttes arvesse, et avaldaja puhul on toimetulekupiir 140 eurot kuus ning tema perekonna alaealisel liikmel 168 eurot kuus. Kuna avaldaja pension on väiksem kui 308 eurot, siis tuleb pensioni arestimine tühistada täies ulatuses.
6.TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Lg 2 näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. 09.01.2018 jõustus TMS-is § 132 lg 12 , mille kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2018. aastal on toimetulekupiir 140 eurot kuus.
8.Käesoleval juhul on kohtutäitur 19.01.2018 koostanud riiklikust pensionist kinnipidamise aktid täiteasjades 008/2010/2352 ja 008/2011/3672, millega on määranud, et kinnipidamisele kuulub 20% riiklikust pensionist TMS § § 132 lg 12 alusel. Kohtutäitur rahuldas oma 14.02.2018 otsusega avaldaja kaebuse osaliselt, leides, et võttes arvesse avaldaja ülalpeetavat, kuulub kinnipidamisele 14,97 eurot. Puudub vaidlus, et avaldaja igakuiseks sissetulekuks on pension 267,93 eurot ning sotsiaaltoetus 53,70 eurot, kokku 321,63 eurot (tl 6). Avaldaja ülalpidamisel on alaealine laps Xxxx (tl 5). Tulenevalt TMS § 132 lg-st on ülalpeetava pealt mittearestitav summa 166,66 eurot kuus (500/3).
9.Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, mille kohaselt suureneb ülalpeetava tõttu mittearestitav summa (milleks on toimetulekupiir 140 eurot) iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast. Kohtu hinnangul on TMS § 132 lg 12 erisätteks TMS § 132 lg-te 1 ja 2 suhtes, sest näeb ette, et juhul, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti käesoleva paragrahvi lg- 1 nimetatud sissetulekust. Lg 1 näeb ette üldise põhimõttena õiguse mittearestitavale sissetulekule ning määrab selle sissetuleku suuruse. Lg 2 aga ei sätesta kohtu hinnangul eraldi õigust mittearestitavale sissetulekule, vaid võimaldab võlgnikul olemasolevat mittearestitavat sissetulekut suurendada ning seda juhul, kui võlgniku sissetulek on suurem kui mittearestitav sissetulek TMS § 132 lg 1 tähenduses. Lõige 12 annab kohtutäiturile õiguse kohaldada aresti kuni 20% mittearestitavale sissetulekule lõike 1 tähenduses. Lõike 12 teises lauses sätestatud toimetulekupiir ei tekita iseseisvat mittearestitavat sissetulekut, vaid piirab kohtutäiturile antud täiendavate õiguste kasutamist. Seega ei tähenda TMS § lg-d 1 ja 2 seda, et toimetulekupiirile summas 140 eurot lisandub omakorda veel mittearestitav osa ülalpeetava pealt. Lõikes 12 nimetatud toimetulekupiir ei ole mittearestitav summa lõike 2 tähenduses ning lõike 2 tähenduses on mittearestitavaks summaks lõikes 1 sätestatud ühe kuupalga alammäär. Seega on kohtutäituril õigus arestida kuni 20% füüsilise isiku saadavast sissetulekust, mis ületab kehtestatud toimetulekupiiri.
10.Käesoleval juhul on kohtutäitur võtnud võlgniku igakuise sissetuleku, milleks on 321,63 eurot, millest on maha arvestanud TMS § 132 lg 2 alusel ühe ülalpeetava pealt 166,66 eurot. Saadud summast (154,97 eurot) on kohtutäitur maha arvestanud toimetulekupiiri 140 eurot, mille tulemusena moodustab arestitav osa 14,97 eurot. Puudub vaidlus, et täitemenetluste 008/2010/2352 ja 008/2011/3672 käigus ei ole sissenõude pööramine võlgniku muule varale viinud nõude rahuldamiseni ning seega on kohtu hinnangul põhjendatud ka TMS § 132 lg 12 kohaldamine. Kohtutäitur on praegusel juhul arvestanud võlgniku sissetuleku hulka ka 3 (4)
sotsiaaltoetuse summas 53,70 eurot. Tulenevalt TMS § 131 lg 1 p-st 3 ei saa sissenõuet pöörata sotsiaaltoetusele. Küll aga on avaldaja igakuine sissetulek riiklik pension 267,93 eurot, mis ületab toimetulekupiiri ning järelikult on kohtutäituril § 132 lg 12 alusel õigus arestida kuni 20% avaldaja sissetulekust. Käesolevas asjas arestimisele määratud summa, so 14,97 eurot, ei ole rohkem, kui seaduse alusel lubatud on. Seega leiab kohus, et kohtutäituri 14.02.2018 otsus on seaduslik ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
12.Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Menetlusosalised ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ning menetluskulude kandmine ei nähtu kohtule ka tsiviilasja toimikust. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, kuid kuivõrd hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.