Raks Veod OÜ hagi R. & J. Weber OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
27 710,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Raks Veod OÜ (registrikood 12393298, asukoht Jaani, Kärla-Kirikuküla, Lääne-Saare vald 93511, Saare maakond), lepinguline esindaja Liivi Tuus Kostja R. & J. Weber OÜ (registrikood 11695212, asukoht Metsamarja 9a, Neeme küla, Jõelähtme vald 74226, Harju maakond), seaduslikud esindajad Robert Weber ja Julia Weber
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 01.02.2018
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista R. & J. Weber OÜ-lt Raks Veod OÜ kasuks põhivõlg 25 174,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 517,76 eurot, kokku 25 691,80 eurot.
3.Välja mõista R. & J. Weber OÜ-lt Raks Veod OÜ kasuks viivis põhinõudelt (25 174,04 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 19.06.2017 2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja R. & J. Weber OÜ kanda.
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub 19.06.2017 kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlg 25 174,04 eurot ja hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 517,76 euro. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest viivis põhivõlalt 25 174,04 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni. Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Pooled allkirjastasid 1. oktoobril 2014 lepingu, pealkirjastatud „Veoseveoleping“, mille kohaselt on lepingu poolteks R. & J. Weber OÜ (kostja) kui tellija ja Raks Veod OÜ (hageja) kui vedaja. Sisuliselt leppisid pooled 1. oktoobri 2014 lepingus kokku, et hageja annab talle kuuluvad veokid kauba saatjate veoste korraldamiseks kostjale kui ekspediitorile. Lepingu p 1 kohaselt hakkas leping kehtima 4. oktoobril 2014. Lepingu p 5 kohaselt lepiti kokku, et igakuine lepingutasu kujuneb hagejale kuuluvate veokite läbisõidetud kilomeetrite alusel, sõidukilomeetri hinnaks lepiti kokku 0,87 eurot. Lepingu p 13 A kohaselt on tasu (lepingus töötasu) maksmise tähtaeg 30 päeva. Lepingu p 13 C kohaselt makstakse tasu välja vastavalt tellija juhistele sõidetud kilomeetrite eest ning läbisõidu arvestuse aluseks on programm Google Maps.
3.Hagejal oli 3 veokit, mille vedusid korraldas tema nimel kostja. Kahe veoki, so veoki riikliku registreerimisnumbriga 502MEZ ja veoki riikliku registreerimisnumbriga 887BFJ sõidukilomeetri maksumus oli vastavalt 1. oktoobri 2014 lepingule 0,78 eurot. Hiljem andis hageja kostjale vedude korraldamiseks pooltevahelise suulise kokkuleppe alusel kolmanda veoki, veok riikliku registreerimisnumbriga 746BMS, mille sõidukilomeetri maksumuseks lepiti kokku 0,92 eurot. Pärast poolte vahel lepingu sõlmimist maksis kostja hagejale lepingutasu vastavalt hageja poolt esitatud arvetele lähtudes hageja veokite poolt veoste vedamisel läbisõidetud kilomeetritest. Lepingust tuleneva kokkuleppe kohaselt arvutati veokite läbisõidukilomeetrite alusel kujunenud lepingutasust maha kostja R. & J. Weber OÜ poolt kantud kulud vastavalt kostja poolt esitatud arvetele, so meretranspordi ja kütusekulu.
4.Kostjal tekkis esimene tõrge hageja arvete maksmisel, kui hageja poolt 31. detsembril 2016 esitatud arvet nr 1700001 ei maksnud kostja tähtaegselt. Arve tasumise tähtaeg oli lepingust tulenevalt 31. jaanuar 2017. Märgitud arve on hageja poolt koostatud vastavalt veokite poolt läbisõidetud kilometraažile summas 20 056,42 eurot. Poolte kokkuleppe ja nende vahel väljakujunenud praktika kohaselt tegid pooled tasaarvestuse kostja poolt esitatud kuluarvetega. 31. detsembri 2016 arvest nr 1700001 kuulub hagejale kostja poolt tasumisele summa 9 600,86 eurot. Märgitud summa on seniajani kostja poolt tasumata. Hageja esitas 28. veebruari 2017 kostjale arve nr 1700006. Märgitud arve on hageja poolt koostatud vastavalt veokite poolt läbisõidetud kilometraažile summas 12 928,72 eurot. Pärast kulude arvete tasaarvestamist kuulub kostja poolt tasumisele 8 161,98 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 31. märtsil 2017. Märgitud summa on seniajani kostja poolt tasumata. Hageja esitas 31. märtsi 2017 kostjale arve nr 1700011. Märgitud arve on hageja poolt koostatud vastavalt veokite poolt läbisõidetud kilometraažile summas 17 881,64 eurot. Pärast kulude arvete tasaarvestamist kuulub kostja poolt tasumisele 7 562,20 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 30. aprillil 2017. Märgitud summa on seniajani kostja poolt tasumata. Kostja rahaline kohustus hageja ees on muutunud sissenõutavaks, sest kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning kostja on jätnud need täitmata. Kostja põhivõlgnevus hageja ees 25 174,04 eurot.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 26.09.2017, et kostja seisukoht ei tugine tegelikkuses aset leidnud asjaoludele. Kostjal puudub nõue hageja vastu. Hageja märgib, et kostja poolt kohtule esitatud arves märgitud veokiga ei ole kunagi toimunud avariid.
6.Hageja leiab vastuseks kostja tasaarvestamise avaldusele 01.03.2018, et kostja ei vaielnud kohtueelse menetluse käigus vastu hageja nõudele ja tunnistas, et tal on lepinguline kohustus tasuda Raks Veod OÜ arve nr 1700001 summas 9600,86 eurot, arve nr 1700006 summas 8010,98 eurot ja arve nr 1700011 summas 7562,20 eurot. Ka kohtumenetluse käigus on
kostja võtnud hageja nõude omaks, kuna ta on asunud väitma, et tal on hageja vastu nõue, mis tuleb tasaarvestada. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole tema vastu kahjunõuet. Göteborgis asuva firma DFDS Logistics AB 19. märtsi 2017 arvelt nr 300002624 nähtub, et 9. jaanuaril 2018 sattus avariisse autorong EUT1. Hagejal sellist veokit ei ole. Arvel on märgitud, et avarii toimus 9. jaanuaril 2017. Hagejale kuuluv, kostja kasutusse vedude organiseerimiseks antud veok sattus küll avariisse, kuid sattus avariise 6. jaanuaril 2017. Eeltoodust nähtub, et esitatud DFDS Logistics AB arved ei ole seotud avariisse sattunud hageja veokiga. Märgitud arvest nähtub, et kulud on kantud DFDS Logistics AB poolt seoses sama liiklusavariiga 09.01.2017-14.02.2017. Arvest nähtuvalt lahendatakse kaubasaadetise omaniku Arved Tubi Spa nõue kindlustusfirma TT Club London kaudu. Hageja märgib, et tema veokitest sattus 6. jaanuaril 2017 avariisse veok riikliku numbrimärgiga 502 MEZ. Seega on kostja R.& J. Weber OÜ 14. augusti 2017 arve nr 2017083 summas 25 551,05 eurot alusetu ka eelmärgitu tõttu. Göteborgis asuva firma DFDS Logistics AB 12. mai 2017 arvest nr 300002705, summas 20 830 eurot, nähtub, et arve puudutab samuti nagu arve nr 300002624, Arved Tubi kaubasaadetist. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kostja R.& J. Weber OÜ seotus eelmärgitud DFDS Logistics AB arvetega, mis on esitatud Eut Transport & Logistik ApS-le. Kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et nõudeid on esitatud kostjale. Ei nähtu, et kostjale on kahju tekitatud. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et R.& J. Weber OÜ-l on nõue Raks Veod OÜ vastu.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja arvete mittetasumine kostja poolt on põhjendatud nii kostja ja hageja vahelise lepinguga, kui Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsiooniga (CMR). Hageja arvete mittetasumine kostja poolt on seotud hageja auto avariiga, mis juhtus 06.01.2017 ja mille tagajärjes sai kannatada (täielikult purunes) kolmandale isikule kuuluv haagis (konteineršassii), konteiner ning konteineris olev koorem. Hageja oli mittetasumise põhjusest kostja poolt teavitatud ja avariifakti tunnistanud.
8.Pooltevahelise 01.10.2014 lepingu punkti 11D kohaselt, vastutab hageja igasuguse haagise vigastamise eest, ja punkti 11E kohaselt, kannab ta kogu haagise vigastamisega seotud kulud. Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsiooni (CMR) artikli 17 punkti 1 kohaselt, vastutab vedaja, ehk antud juhul hageja, kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Kogu avariiga tekitatud kahju summa on 25 551,01 eurot, mille kohta esitasime Raks Veod OÜ-le arvet nr 2017083. Kostja palub tasaarvestada hageja nõuet kostja arvega nr 2017083 summas 25 551.01 eurot.
9.15.02.2018 tasaarvestuse avalduse kohaselt on poolte vahel tekkinud tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes seoses hageja auto avariiga, mis juhtus 06.01.2017, ja mille tagajärjes sai kannatada (täielikult purunes) kolmandale isikule kuuluv haagis (konteineršassii), konteiner ning konteineris olev koorem. Kostja ja hageja vahelise 01.10.2014 lepingu p 11D kohaselt vastutab hageja igasuguse haagise vigastamise eest, ja sama lepingu p 11E kohaselt, kannab ta kogu haagise vigastamisega seotud kulud. Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsiooni (CMR) artikli 17 punkti 1 kohaselt, vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. 01.10.2014.a lepingu järgi oli vedaja hageja. Kostja palub lõpetada hagi tasaarvestusega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates 01.02.2018 toimunud kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja tasaarvestuse avaldus põhjendatud ei ole.
11.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Hageja nõuab kostjalt poolte vahelisest 01. oktoobril 2014 sõlmitud lepingust, pealkirjastatud „Veoseleping“, tulenevalt põhivõlgnevuse 25 174,04 euro ja viivise tasumist. Hageja põhinõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Seega peab VÕS § 108 lg 1 kohaldamise eelduseks olema poolte vahel kehtiv leping või muu võlasuhe, raha maksmise kohustus, nõue peab olema sissenõutav, pool peab olema kohustust rikkunud ning rikkumine ei ole vabandatav.
13.Pooled vaidlevad hageja nõude õigusliku kvalifikatsiooni üle. Kohus arutas pooltega 01.02.2018 toimunud kohtuistungil hageja nõude õiguslikku alust. Hageja leiab, et tegemist võib olla auto ja töötaja rendilepinguna, kuna töötasu maksab autojuhile hageja. Teise variandina kaalub hageja ekspedeerimislepingut. Kostja leiab, et tegemist on ikkagi veolepinguga. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Seega on kaubaveolepingu poolteks vedaja ja saatja. Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu (VÕS § 854 lg 1). Õiguskirjanduse kohaselt erinevalt veolepingust ei kohustu ekspedeerija lepinguga aga mitte veost sihtkohta toimetama, vaid vedu korraldama ja teatud juhtudel korraldamisele lisaks täitma ka rea kõrvalkohustusi. Tegemist on oma olemuselt veolepinguga sarnase, kauba saatjat abistava tehinguga, kuna ekspedeerija üheks kohustuseks on veo sooritamiseks vajalike lepingute sõlmimine (vt Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne Tallinn 2009, § 854 komm, lk 854). Eespool toodut arvestades on hageja nõue praeguses tsiviilasjas võimalik kvalifitseerida kaubaveolepinguna, kuna hageja vedas enda veokitega ja enda töötajaga veose sihtkohta. Seega osutus hageja veoteenust.
14.Hageja esitas 31.12.2016 kostjale arve nr 1700001 tasumiseks summas 9 600,86 eurot, maksetähtajaga 31.01.2017 (tl )14. 28.02.2017 esitas hageja kostjale arve nr 1700006 tasumiseks summas 8 161,98 eurot, maksetähtajaga 31.03.2017 (tl 16) ning 31.03.2017 esitas hageja kostjale arve nr 1700011 tasumiseks summas 7 562,20 eurot, maksetähtajaga 30.04.2017 (tl 18). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kostjaga sõlmitud lepingut. Kostja ei esitanud põhivõlgnevusele sisulisi vastuväiteid.Kostjal on tasu maksmise kohustus mida kostja on rikkunud, jättes tasu eelpool nimetatud kolme arve eest summas 25 174,04 eurot tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 25 174,04 eurot.
15.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude 517,76 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 25 174,04 eurot alates hagi esitamisest VÕS § 94 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
16.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 517,76 eurot kuulub rahuldamisele. Hageja on arvestanud kostjale tasumata arvelt nr 1700001 viivituses oldud 139 päeva eest viivist 293,59 eurot; arvelt nr 1700006 viivituses oldud 80 päeva eest viivist 140,99 eurot ja arvelt nr 1700011 viivituses oldud 50 päeva eest viivist 83,18 eurot. Kostja ei vaielnud vastu viiviseperioodile ega määrale. Kostja ei esitanud viivisenõudele sisulisi vastuväiteid. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivis 517,76 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (25 174,04 eurot) alates hagi esitamisest, so alates 19.06.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Järgmisena analüüsib kohus kostja tasaarvestuse nõuet. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus).
18.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse rikkumine kostja poolt. Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused. Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
19.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kostjale kahju tekitamist hageja poolt. Kohtule esitatud Göteborgis asuva firma DFDS Logistics AB 19. märtsi 2017 arvelt nr 300002624 nähtub, et 9. jaanuaril 2018 sattus avariisse autorong EUT1 (tl 40). Hageja on selgitanud, et hagejale kuuluv antud veok sattus küll avariisse, kuid sattus avariise 6. jaanuaril 2017. Kostja ei ole tõendanud, et esitatud DFDS Logistics AB arved on seotud avariisse sattunud hageja veokiga. Märgitud arvest nähtub, et kulud on kantud DFDS Logistics AB poolt seoses sama liiklusavariiga 09.01.2017-14.02.2017. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka kostja seotus eelmärgitud DFDS Logistics AB arvetega, mis on esitatud Eut Transport & Logistik ApS-le. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne avarii tekitamine, mistõttu ei ole kostjal tekkinud avariiga tekitatud kahjunõuet summas 25 551,01 eurot hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda talle hageja poolt esitatud arvete maksmisest. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 25 174,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 517,76 eurot ning alates 19.06.2017 viivis põhinõudelt (25 174,04 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.
20.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole
kohtu hinnangul asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas.
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.