Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

1(5)

2-17-17814 Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus 657,17 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 07. juunil 2017 eluruumi üürilepingu nr 1. Hageja andis kostjatele üürile eluruumi asukohaga XXX, Narva. Vastavalt üürilepingu lisale 1 tuli üür maksta üks kuu ette, iga kuu 10. kuupäevaks, summas 100 eurot ühe kuu eest. Lisaks kohustusid üürnikud tasuma ka kõik kommunaalmaksed. Eluruum oli üürnikele üle antud 08. juunil 2017. Üürnikud kasutasid eluruumi elamiseks kuni 30. septembrini 2017. Kostjad hagejale üüri ega kommunaalkulude hüvitist maksnud ei ole. Kostjate võlgnevus üüri osas moodustab 2017. aasta juuni eest 76,67 eurot, juuli eest 100 eurot, augusti eest 100 eurot ja septembri eest 100 eurot, kokku 376,67 eurot. Hageja on ise tasunud kõikide kommunaalteenuste eest ja elektrienergia tarbimise eest ajavahemikus 08. juuni 2017 kuni 30. september 2017. Kommunaalteenuste eest on tasutud KÜ Kosmonaudi 7 arvete alusel juuni eest 42,86 eurot, juuli eest 58,98 eurot, augusti eest 46,36 eurot ja septembri eest 65,95 eurot, kokku 214,15 eurot. Elektrienergia eest on hageja tasunud VKG Elektrivõrgud OÜ arvete alusel juuni eest 11,44 eurot, juuli eest 12,69 eurot, augusti eest 28,15 eurot ja septembri eest 14,07 eurot, kokku 66,35 eurot. Kostjate võlgnevus kokku moodustab 657,17 eurot (376,67 + 214,15 + 66,35 ). Kostjate vastuväited 2(5)

2-17-17814 Kostjad hagi õigeks ei võta ja vaidlevad hagile vastu. Kostjad ei vaidle, et pooled sõlmisid 07. juunil 2017 eluruumi üürilepingu nr 1, mille alusel andis hageja kostjatele üürile eluruumi asukohaga XXX, Narva. Samuti ei ole vaidluse all, et kostjad kohustusid üürilepinguga tasuma hagejale üüri 100 eurot kuus ning hüvitama hagejale kommunaalkulud. Tasumine oli kokku lepitud sularahas. Üüri ja kommunaalkulude arvestuse osas kostjad vastuväiteid ei esitanud. Kostjate väitel on nad tasunud hagejale üüri ja kommunaalkulud vastavalt lepingule tähtaegselt, võlgnevus hageja ees puudub. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostjate vastuse osas Hageja märgib, et kostjate väide ei vasta tõele, et poolte vahel oli kokkulepe üüri- ja kommunaalkulud sularahas tasumise kohta. Samuti ei vasta tõele ka kostjate väide, et kostjad on oma kohustused üüri ja kommunaalmaksete tasumise osas hageja ees täitnud. Hageja jääb hagiavalduse juurde ja palub hagi rahuldada. Kohtuistung Kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet kommunaalkulude (214,15 eurot) osas 6,06 euro võrra.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks üürilepingust tulenev üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus 651,11 eurot. Kostjad hagi õigeks ei võta. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid 07. juunil 2017 eluruumi üürilepingu nr 1, mille alusel andis hageja kostjatele üürile eluruumi asukohaga XXX, Narva. Samuti ei ole vaidlust, et kostjad kohustusid üürilepinguga tasuma hagejale üüri 100 eurot kuus ning hüvitama hagejale eluruumi asukohaga XXX, Narva kommunaalkulud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt, üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lähtuvalt VÕS § 292 lg 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ning vastavalt VÕS § 294, kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel. VÕS § 65 lg l ja lg 2 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. 3(5)

2-17-17814 Hageja nõue on tõendatud üürilepingu ja selle lisadega (t.l.-6-7, tõlge t.l.-8-9); korteriühistu majandamiskulude arvetega (t.l.-10-12); VKG Elektrivõrgud OÜ arvetega (t.l.-13-17). Kostjad võlgnevuse arvestuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kostjad väitsid, et nad on hagejale nii üüri kui ka kommunaalkulud täies ulatuses ära maksnud. Kostjad oma vastuväite tõendamiseks tõendeid ei esitanud. Kohus loeb, et kostjate vastuväide on tõendamata. Kohus järeldab, et kostjad ei ole täitnud hagejale 07. juuni 2017 eluruumi üürilepingust nr 1 tulenevat üüri- ja kõrvalkohustuste tasumise kohustust, kostjatel on hagejale tasumata üür ja kõrvalkohustustused kokku 651,11 eurot. Kostjad sõlmisid üürilepingu ühiselt ning seega on üürilepingust tulenevate kohustuste puhul kostjate jaoks tegemist ühise ja sama sisuga kohustusega, mille täitmise eest vastutavad kostjad solidaarselt. Kohus rahuldab VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 651,11 eurot. Hagi hind Hagiavalduses on hageja nõudeks välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus 657,17 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 moodustab hagihind 657,17 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi ja seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 2 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Viru Maakohtu 05. detsembri 2017 kohtumäärusega andis kohus hagejale menetlusabi ning vabastas hageja menetluskulude, 125 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Viru Maakohtu 08. novembri 2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-16225 andis kohus hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Viru Maakohtu 03. aprilli 2018 kohtumäärusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitise kokku 439,44 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud, kuna hagejal muid menetluskulusid ei olnud. Kohus järeldab, et menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Vastavalt TsMS 190 lg 3, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. 4(5)

2-17-17814 Kostjatel tuleb hüvitada Eesti Vabariigile hageja menetlusabi riigilõivu tasumisel 125 eurot ja hageja riigi õigusabi kulud 439,44 eurot, kokku 564,44 eurot. Hüvitamiskohustus on kostjatele solidaarne. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab menetluskulude kostjatel riigi kasuks väljamõistmise eraldi määrusega. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.