Muud › CMR

ettenähtud ulatuses.

nimetatud summa konverteeritakse selle riigi rahvuslikku valuutasse, kelle kohus arutab kohtuasja, kohtuotsuse tegemise päeval või poolte kokkuleppel kindlaksmääratud päeval kehtinud valuuta väärtuse alusel. SDR- ühik vastas 30. aprilli 2024. a seisuga 0,813245 eurole3 . See tähendab, et hüvituse suurus ei või CMR konventsiooni artikkel 23 p 3 tulenevalt ületada 2,70 eurot (8,33 SDR X 0,813245 eurot) puudu oleva brutokaalu kg eest. Kuna käesoleval juhul oli kauba kaal 22 230 kg, siis oleks hüvitis antud juhul piiratud 60 021 euroga. Sellist summat nõutav 38 681,94 eurot ei ületa. Ülaltoodust tuleneb, et kostja ei vabane vastutusest seeläbi, et vargus toimus ajal, kui see oli tema allvedaja valduses (CMR konventsioon artikkel 3) ja väidetavalt ei saanud kostja seetõttu kuidagi vargust vältida. Vedaja vastutus ei sõltu vedaja süüst (Riigikohtu 07. detsembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1127-05, p 13). Kuna kaup on vaieldamatult varastatud so CMR konventsioon mõttes kadunud, siis vastutab kostja selle eest (CMR konventsiooni artikkel 17 p 1) ning kohustub hüvitama kahju summas 38 681,94 eurot, mille hageja on kandnud (CMR konventsiooni artikkel 23 p 1). Kostjale esitati rahvusvaheline kaubaveo tellimus (lisa 3, tõlge lisa 4). Tellimuses oli kirjas, et „Vedu teostatakse vastavalt Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (edaspidi CMR konventsioon) uusimale versioonile. Poolte suhteid reguleerib Eesti Vabariigi õigus“. Tellimust aktsepteerides sõlmis kostja seega esiteks hagejaga kohtualluvuse kokkuleppe. Teiseks, isegi kui sellist kokkulepet ei oleks, kohalduks poolte suhtele ikkagi CMR konventsioon. Hageja palub mõista kostjalt SIA "NIKSI COMPANY" hageja DHL Logistics Estonia OÜ kasuks välja 38 681,94 eurot; ning viivis kuni hagi esitamiseni summas 2006,49 eurot; jooksev viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse summas 38 681,94 eurot täieliku tasumiseni viivise määraga 5% aastas; kõik menetluskulud ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja ei ilmunud 04.04.2025 kohtuistungile, hageja esitas istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. 3

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 5051,26 eurot, millest 1400 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv, 460,13 eurot tõlkekulud ning 3191,13 eurot (käibemaksuta) õigusabi. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1400 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 3191,13 eurot (käibemaksuta) ning tõlkekulusid summas 460,13 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust, rahvusvahelist iseloomu, asja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjas toimunud sisulist vaidlust ning toimunud istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 5051,26 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5051,26 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.