Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Asjaolud ja menetluse käik Txxx T.S. esitas 10.02.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovib enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Uuendatud avalduses 19.03.2024 taotleb võlgnik variandina ka võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on vallaline, tal puuduvad ülalpeetavad. On põhiharidus. Vara puudub. Võlgnevused on kolme võlausaldaja ees ning vähemalt summas 13055 eurot. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. Kohus määrusega 20.05.2024 algatas usaldusisikuks Sirje Taela.

võlgniku maksejõuetusmenetluse,

nimetas

Usaldusisik esitas 02.juulil 2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, samuti hinnangu võlgnikule sobivaima maksejõuetusmenetluse liigi valikuks. Ettepanek on algatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisik esitas tasu taotluse ja kalkulatsiooni edasise tasu kohta. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära kohtuistungil 05.08.2024.a. Võlgnikule sobib võlgade ümberkujundamise menetlus. Ta on arvestanud, et teeb võlausaldajatele igakuise makse 300 euro ulatuses. Kohus selgitas võlgnikule FiMS § 8 lg.2, lg.3 sätteid ja võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisiku tasu ettemaksu kohustust ja tagajärgi FiMS § 19 lg.2, lg3 p6 järgi. Usaldusisik on võlgnikule varasemalt selgitanud vajadust säästa eesseisva menetluse tarbeks. Kohus määrusega 05.08.2024 määras võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ettemakstavaks summaks 900 eurot. Kohus määras maksetähtajad ja andis hoiatuse, et kui võlgnik on jätnud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu määratud summa tasumata, võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata. Võlgnik tegi kaks ettemakset kokku summas 600 eurot augustis 2024. Rohkem ettemakseid ei laekunud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse 15.10.2024 kolmanda makse tasumiseks. Võlgnik vastas, et ta ei usu, et selle oktoobris makstud saab, kuna kaotas töö ja on töötu. Võlgnik ei tasunud kolmandat makset ka järgmistel kuudel. Kohtuistungil 02.04.2025 käsitles kohus koos võlgnikuga olukorda. Võlgnik on ennast töötuna arvele võtnud, kuna Soomes sai töö otsa. Usaldusisiku tasu ettemaksu ei ole tal võimalik rohkem maksta. Kuid ta soovib maksejõuetusmenetlust siiski jätkata. Missuguses menetlusliigis, selle üle soovib võlgnik usaldusisikuga nõu pidada. Kohus määras tähtaja. Tähtajaks võlgnik ei vastanud. Kohtu järelepärimisele vastas võlgnik, et soovib pankrotimenetlust. Kohtu seisukoht ja põhjendused FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja 3

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2) või algatab võlgade ümberkujundamise menetluse (p 3). Usaldusisiku poolt kohtule esitatud vara- ja võlgade nimekirjas oli usaldusisiku arvamusel, et võlgnikule sobib võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnik on saanud töökoha, mille arvelt ta on valmis panustama igakuiselt 300 eurot menetlusse. Ka kohtuistungil 05.08.2024 oli võlgnik sama meelt- ta tasub usaldusisiku tasu ettemaksu ja seejärel algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse. Võlgnik suutis usaldusisiku tasu ettemaksuks tasuda 2x300=600 eurot. Seejärel lõppes võlgnikul Soomes töö ja ta ei suutnud ettemaksu rohkem tasuda. FiMS § 19 lg.3 p.6 järgi kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kuid võlgnik on jätnud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa tasumata. Käesolevaks ajaks on olukord, kus võlgnik on määratud ettemaksusummast 900 eurot tasunud 600 eurot ja rohkem makseid tasuda ei suuda. Võlgnik on jäänud töötuks ja töötutoetusest selliste maksete, aga ka võlgade ümberkujundamise kava maksete tasumine ei ole võimalik. Kohus arutas võlgnikuga menetluse väljavaateid 02.aprilli 2025 kohtuistungil. Võlgnik soovis nõu pidada ka usaldusisikuga. 14.04.2025 teatas võlgnik kohtule, et ta soovib jätkata pankrotimenetlusega. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik T.S. on kohtule esitatud maksejõuetusavalduses märkinud võimalike soovitud menetlusliikidena kaks- pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja võlgade ümberkujundamise menetlus. FiMS § 18 lg.3 teise lause järgi kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Kuna võlgnik on juba maksejõuetusavalduses pidanud võimalikuks soovitud variandiks pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja võlgade ümberkujundamise menetluseks väljavaateid enam ei ole, siis on võlgnik nüüdseks kinnitanud pankrotimenetlusega jätkamise soovi. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt koostatud vara- ja võlanimekirjast nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnik praegu ei tööta, tema sissetulekuks on töötutoetus. Võlgnikul puudub vara, mille arvel kohustusi katta. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku 15 021,39 eurot. Sellises olukorras ei ole võimalik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. Seega on võlgniku soovitud maksejõuetusmenetluse liik menetlusliik õige ja vastab võlgniku majanduslikule võimekusele. Võlgnik T.S. on maksejõuetu, tuleb välja kuulutada tema pankrot ja tema soovil algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Et võlgnikule võlgade ümberkujundamise menetlus ei sobi, on leidnud kinnituse ka faktis, et võlgnik ei suutnud tasuda usaldusisiku tasu ja kulutuste ettemaksu 900 eurot kolme osamaksega. Ta tasus kaks osamakset augustis 2024, pärast seda kaotas töö ja ei ole makseid suutnud teha enam kuue kuu jooksul. Olgu märgitud, et tsiviilasjas nr 2-20-1605 Tartu Maakohus 11.märts 2021 kohtumäärusega lõpetas T.S. pankrotimenetluse raugemisega ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Kohus lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegselt 01.12.2022.a määrusega, kuna võlgnik ei täitnud talle pandud kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Käesolevas menetluses on usaldusisik teinud kindlaks võlgniku kohustustena samad 4

kohustused, millega lõppes eelmine kohustustest vabastamise menetlus. Seejuures on üks kohustustest (kohustus OÜ GS Core ees) üle kontrollitud hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-23103250) ja hinnatud ka vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Uusi kohustusi (väljaarvatud kohtutäiturite tasude nõuded) lisandunud ei ole. Kohus on kontrollinud kohtute infosüsteemist, et Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnas on menetluses Aktiva Finance Group OÜ nõue T.S. vastu, tsiviilasi nr 2-24-145744, nõude suurus 1536,57 eurot. Asjas ei ole lahendit tehtud. PankrS § 43 lg.2 järgi jätab kohus sellise nõude läbi vaatamata. Käesolevast menetlusest tuleb maksekäsuosakonnale teatada. Samas pankotihalduril tuleb kontrollida, kas tegemist on uue nõudega sama võlausaldaja poolt. Kohus loeb tuvastatuks, et T.S. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Sirje Tael andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Sirje Tael on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku T.S.-i pankroti välja 28. aprillil 2025 kell 16.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Sirje Taela ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 19.05.2025. a algusega kell 14.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 5

Kohus T.S.-i maksejõuetusavaldust menetlusse võttes juba käsitles küsimust sellest, kas on võimalik teistkordne maksejõuetusmenetluse algatamine. Seadusest ei tulene takistusi. Võlgniku pankroti väljakuulutamise aluseks on asjaolu, et võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg.1). PankrS § 1 lg.2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. T.S.-i puhul ei esine ka FiMS § 45 lg.3 loetletud aluseid, mille puhul kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. T.S.-i suhtes on küll varasemalt määratud kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kuid see on ennetähtaegselt lõpetatud võlgnikku kohustustest vabastamata. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.04.2026. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:  

 







Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). 6

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, samuti võlgnikule T.S.. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks 820 eurot. Käesolevas asjas tuleb rakendada aastal 2024 kehtinud määrasid, kuna usaldusisiku töö on tehtud aastal 2024. Ajutise halduri ja usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Sirje Tael esitas 02.07.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega ja taotledes muuhulgas tasu maksmist võlgniku töötasu arvel, s.t. pankrotivarast ehk PankrS § 150 lg.1,2 alusel. Usaldusisik rakendab tunnitasu 100 eurot. Usaldusisik taotleb tasu 4 tunni eest kokku 400 eurot, millele lisandub käibemaks 88 eurot. Tasu summas 488 eurot määrata ja maksta välja võlgniku töötasu arvelt ja kanda üle usaldusisiku büroo kontole. Usaldusisik on taotlenud seega temale tasu määramist lähtudes Töölepingu seaduse § 29 lg.5 kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis aastal 2024 on 820 eurot ja taotlenud 7

tasu 100 eurot tund. See tunnitasu jääb alla lubatud ülemmäärale (164 eurot) ja on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus loeb põhjendatuks ka ajakulu selles menetluses – 4 tundi. Võlgnikul on viis võlausaldajat, kellest kaks on kohtutäiturid tasunõuetega ehk menetlus on väiksemahuline. Kohus määrab usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest 4 tundi, tasu 400 eurot, lisandub käibemaks 22% ehk 88 eurot. Tasu tuleb välja maksta võlgniku poolt kohtu deposiidikontole makstud raha arvel. Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ Prolex (registrikood 10605678). Büroo on käibemaksukohustuslane. Tasu väljamaksmiseks kohtu deposiidikontole makstud rahast saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.