ASC Motors OÜ hagi XXX vastu kahju hüvitamise nõudes ja XXX vastuhagi ASC Motors OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 729,90 eurot, vastuhagi hind 261,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja ASC Motors OÜ (registrikood 12290351), lepinguline esindaja Olga Väina Kostja XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tanel Riivits Kohtuistungil 13.02.2017, edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Vastuhagi rahuldada.
3.Välja mõista ASC Motors OÜ-lt XXX kasuks põhivõlg 230 eurot ja seisuga 20.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 12,96 eurot, kokku 242,96 eurot.
4.Välja mõista ASC Motors OÜ-lt XXX kasuks viivis põhinõudelt (230 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks tekitatud kahju 729,90 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud summas 625 eurot.
2.Kostja soovis hageja käest osta sõiduautot Mercedes Benz MLXXX (VIN-kood WDC1631131A389225 hinnaga 5 490 eurot. Hageja avaldas müügikuulutuse enda Facebook`i lehel, mida hageja kasutab oma kutse- ja majandustegevuse kohaselt. Kostja võttis hagejaga ühendust Facebook`i kaudu. Tegemist oli kasutatud autoga ning nimetatud auto toodi Eestisse vastavalt kostja soovile auto osta. Kostja tasus pangaülekandega hagejale 29.12.2016 590 eurot, selgitusega „ettemaks“.
3.Pooled leppisid kokku auto hinnas ja üleandmises ning teatud puuduste kõrvaldamises. Hageja informeeris kostjat telefoni teel sõidukil olevatest puudustest, kuid kostja jäi ükskõikseks, viidates kiiretele aegadele ning palus sõiduk registreerida ARK-is ja teha tehnoülevaatus. Hageja tasus kõik sõiduki esmase registreerimise ja tehnoülevaatuse tasud. Kostja vaatas 06.01.2017 auto üle ja tuvastas, et auto üks tiib oli mõlgiga, samuti oli numbrimärgi alus katki ja ka tagumine stange oli kõver. Lisaks ei toiminud lisavarustusena kirjas olev ESP, samuti olid tagumised rehvid vahetamata. Autoregistri kodulehel on auto värviks must, kuid tegelikult on sinine. Kostja keeldus sõiduki vastuvõtmisest ning sõiduki maksumuse tasumisest. Hageja oli nõus puudused kõrvaldama. Hageja pakkus kostjale, et toimetab sõiduki peale remonti hageja kulul Soome, kuid kostja keeldus. Hageja tagastas kostjale hiljem 360 eurot, kuid kostja soovis kogu ettemaksu tagastamist + 100 eurot lepingutasu ja laevapiletite hüvitamist. 28.04.2017 rahuldas tarbijavaidluste komisjon kostja nõude osaliselt ning kohustas hagejat tagastama kostjale lepingu alusel saadud tasud, sh 230 eurot. Hageja kandis kulutusi Mercedes Benz MLXXX transportimiseks Eestisse ning selle registreerimiseks ARK-is ja tehnilise ülevaatuse läbimiseks. Samuti kandis hageja kulutusi hilisema uue kuulutuse ülespanekule auto24.ee portaali.
4.Hageja selgitas 13.02.2018 toimunud kohtuistungil, et kahjunõue 720 koosneb auto esmasest registreerimisest 191 eurot, tehnoülevaatusest 40 eurot, transpordist 600 eurot + käibemaks ning Auto24-s avaldatud kuulutuse kulust 10 eurot (tl 80 pöördel).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostja soovis osta hagejalt hagiavalduses märgitud sõidukit ning kostja tasus sõiduki eest ettemaksu 590 eurot, millest 360 eurot hageja tagastas kostjale. Ostetav sõiduk oli kasutatud, kuid kostjale teadolevalt töökorras ja oluliste puudusteta. Kostja sai sõiduki enda valdusesse vaid proovisõitu tehes. Hageja kinnitas kostjale, et auto on heas korras, auto on aus ja ei oma üllatusi, autol on korralikud lamell rehvid ja muu on korras. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et hageja informeeris kostjat suuliselt puudustest mida kostja aktsepteeris.
6.Kostjale said puudused teatavaks esimest korda proovisõidul ja mitte varem. Proovisõidul selgunud puuduste tõttu otsustaski kostja tehingust taganeda ja nõuda kõigi tasutud maksete tagastamist. Kostjal ei olnud mingit kohustust sõidukit selle tegelikus sõidukorras osta. Kostja eeldas, et sõiduk on väga heas seisukorras. Tegemist oli oluliste puudustega ja tõenäoliselt oli tegemist avariilise sõidukiga. Tehingust taganemisega ei tekkinud kostjal kohustust hagejale enam midagi tasuda või hüvitada. Kulude hüvitamine mida hageja nõuab, on välistatud VÕS § 562 lg 3 järgi.
VASTUHAGI ASJAOLUD JA VASTUHAGI HAGEJA NÕUE
7.Vastuhagi hageja palub vastuhagi kostjalt välja mõista tagastamata jäetud ettemaks 230 eurot ja viivised 12,96 eurot. Samuti palub vastuhagi hageja kohustada vastuhagi kostjat tasuma viiviseid vastuhagi esitamisele järgnevast päevast VÕS § 94 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kõik menetluskulud palub vastuhagi hageja jätta vastuhagi
kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 94 sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
8.Hageja pöördus kostja poole sooviga kostja poolt Facebook-is avaldatud sõiduki MercedesBenz MLXXX ostmiseks. Kostja kinnitas hagejale korduvalt enne sõiduki tarnimist välismaalt, et sõiduk on töökorras ja puudusteta. Hageja tasus kostja kontole 590 eurot ettemaksu. Kostja tarnis sõiduki Eestisse ja proovisõitu tehes selgusid sõidukil olevad olulised puudused millistest kostja ei olnud hagejat teavitanud enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Autol ei olnud lisavarustust, mida kostja oli väitnud sellel olevat, nt ei olnud külglibisemise vastast seadet (ESP). Auto esitiib oli mõlkis ja kõver. Tagastange oli mõlkis ning esistange kõver. Hageja hinnangul oli tegemist avariilise autoga. Samuti oli auto värvus sinine kuigi autoregistri andmetel pidanuks see must olema. Sellise auto vastu hagejal ostuhuvi enam ei olnud ja ta esitas kostjale lepingust taganemise avalduse. Kostja tagastas hagejale 360 eurot, kuid jättis tagastamata 230 eurot selgitusega, et see on tema kulude katteks. Taolist kokkulepet poolte vahel varem ei olnud.
VASTUHAGI KOSTJA SEISUKOHT
9.Vastuhagi kostja leiab, et hagi on põhjendamatu. Tegemist oli kasutatud autoga, mis toodi Eestisse vastavalt kostja soovile. Vastuhagi hageja tasus kostjale ülekandega 590 eurot, selgitusega „ettemaks“. Kostja oli nõus ja teadlik, et tegemist ei ole uue autoga. Lisaks on vastuhagi kostja andnud kinnituse, et vajadusel saab hageja anda sõidukile 2 kuud garantiid. Sõidukil oli külglibisemise vastane seade (ESP) olemas ning esitiib ei olnud kõver. Esitiival oli mõlk olemas, kuid vastuhagi kostja oli nõus mõlgi enda kulul parandama. Vastuhagi kostja ei ole saanud hagejalt lepingust taganemisavaldust. Tegemist ei ole lepingurikkumisega ning hagejal puudub alus lepingust taganeda. Kostja tuli hagejale vastu ja tagastas 360 eurot. Kostja keeldus enne sõiduki registreerimist ja tehnoülevaatuse tegemist sõiduki ülevaatamisest ning avaldas hagejale tahet osta sõiduk.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, kuulates ära kohtuistungil pooled, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastuhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus analüüsib esmalt hagi ja seejärel vastuhagi.
11.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Hageja kahjunõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §
115.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse rikkumine kostja poolt. Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused. Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi.
13.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: •
kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
• kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;
•
hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
•
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); •
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
14.Esmalt tuleb analüüsida, kas poolte vahel on kehtiv leping. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid 29.12.2017 müügilepingu Mercedes Benz MLXXX osas, maksumusega 5 490 eurot. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja tasus pangaülekandega hagejale 29.12.2016 590 eurot, selgitusega „ettemaks“. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja tagastas kostjale 360 eurot. Vaidlus on selles, kas hagejal on õigus kostjalt nõuda tekitatud kahju 729,90 eurot. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on lepingust kehtival taganenud ja kas kostjal on hagejalt õigus tagasi saada 230 eurot.
15.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepinguga on tegemist müügilepinguga, kuna kokku on lepitud nii müügiese kui ka hind, st müügilepingu olulised tunnused. Müügilepingu sõlmimist kinnitab Facebook`i vestlus. Kokku on lepitud ka hinna tasumise tähtaegades. Pooled leppisid kokku, et kostja omafinantseeringu summa on 590 eurot ja ülejäänud summa tasub kostja 36 kuu jooksul 174 eurot kuus (tl 25). Vaidlus puudub selles, et hageja müüs kostjale sõiduauto oma majandus- ja kutsetegevuses. VÕS § 208 lg 4 kohaselt tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Kohtu hinnangul on tegemist sidevahendi abil sõlmitud (tarbija)lepinguga VÕS § 52 lg 1 tähenduses. Täidetud on VÕS § 52 sätestatud tingimused. Õiguskirjanduse kohaselt turustus- või teenindussüsteemi kasutamise kriteerium tähendab, et sidevahendi abil sõlmitud lepingute regulatsiooni kohaldatakse lepingule üksnes juhul, kui lepingute sõlmimine sidevahendi abil ei ole konkreetse ettevõtte jaoks juhuslik, vaid regulaarne ehk osa tema tavapärasest lepingute sõlmimise viisist. See ei eelda siiski eraldiseisva internetikeskkonna või telefonimüügi süsteemi loomist, vaid piisab ka sellest, kui ettevõtja sõlmib tavapäraselt lepinguid nt tarbijatega e-kirju vahetades või lepinguid digitaalselt allkirjastades (vt Võlaõigusseadus I, Tallinn 2016, komm § 52, lk 289). Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et lepingu sõlmimise läbirääkimised toimusid Facebook`i kasutades. Kohtule esitatud Facebook`i vestlusest nähtuvalt tuli lepingu sõlmimiseks täita taotlus www.ascmotors.eu kaudu (tl 54). VÕS § 53 lg-s sätestatud välistavad asjaolud puuduvad.
16.Järgmisena tuleb analüüsida, kas kostjal on lepingust tulenev kohustus hageja ees ja kas kostja on lepingut rikkunud. Vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Hageja vastas 13.02.2018 toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele: „millist lepingust tulenevat kohustust kostja rikkus“? järgmist. „Kokku oli lepitud auto ost-müük. Kostja tuli vaatama ning leidis puudused. Hageja oli nõus puudused enda kulul kõrvaldama, kuid kostja ei olnud nõus. Hageja oli juba kandnud kulutusi, et saaks auto üle anda“. Seega leiab hageja, et kostja on rikkunud asja vastu võtmise kohustust.
17.Kohus tuleb tuvastab, kas vaidlusalune auto vastab lepingutingimustele või mitte. Asja vastavust müügilepingu tingimustele reguleerib VÕS § 217. VÕS § 127 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele
oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2). Hageja kinnitas Facebook`i vestluses kostjale, et auto on väga heas korras, auto on aus ja ei oma üllatusi (tl 55). Hageja ei vaidlusta autol esinevaid puudusi. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja vaatas sõiduauto üle. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et sõidukil esinesid puudused ning sellest tulenevalt ei vasta sõiduauto keskmisele kvaliteedile. Hageja väide, et tegemist on kasutatud sõiduautoga on asjakohatu. Kohus leiab, et vaidlusalusel autol esinevaid puudusi (mõlk esitiival, kulunud rehvid), ei saa pidada kasutatud sõiduki puhul tavapäraseks. Ka kasutatud sõiduki puhul on põhjendatud eeldada, et sõiduk on töökorras ning ilma kahjustusteta.
18.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja lepingut rikkunud ning sellest tulenevalt ei tule edasi analüüsida muid kahju hüvitamise eeldusi. Samuti ei kuulu hagi rahuldamisele ka kulude hüvitamise sätete alusel, kuna hageja kulude hüvitamise nõue on välistatud VÕS § 562 lg 3 alusel. VÕS § 562 lg 3 kohaselt tarbija kannab talle lepingu esemena üleantud asja tagastamisega seotud otsesed kulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tarbijal ei ole kulude kandmise kohustust, kui ettevõtja ei ole teda teavitanud sellest, et need kulud tuleb kanda tarbijal. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel esines kokkulepe kostja poolt kulude hüvitamiseks hagejale. Hageja on ka esitanud väite, et VÕS § 157 kohaselt jääb käsiraha lepingu täitmise korral käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu teisele poolele. Kohus leiab, et kostja poolt tasutud 590 eurot tuleb käsitleda ettemaksuna, mitte käsirahana. Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid käsirahalepingu. Samuti ei tuvastanud kohus ka kostja poolset müügilepingu rikkumist.
19.Järgmisena analüüsib kohus vastuhagi. Vastuhagi kostja palub kohtul välja mõista tagastamata jäetud ettemaks 230 eurot ning viivised, kuna vastuhagi hageja taganes müügilepingust. Kohus tuvastas eelnevalt käesoleva kohtuotsuse punktis 15, et poolte vahel on kehtiv (tarbija)leping. Sidevahendi abil sõlmitud leping annab VÕS § 56 lg 1 alusel tarbijale õiguse 14 päeva jooksul lepingust taganeda põhjust avaldamata. VÕS § 56 lg 22 kohaselt tarbija võib lepingust taganeda, kasutades taganemisavalduse tüüpvormi või esitades muu ühemõttelise taganemisavalduse. eeldus. Kohtule esitatud Facebook-i vestlusest nähtuvalt on vastuhagi hageja lepingust taganenud Facebook-i kirjavahetuse kaudu 06.01.2018. Vastuhagi hageja poolt kostjale esitatud raha tagastamise nõuet saab ühemõtteliselt käsitleda lepingust taganemisena. Seega on vastuhagi hageja tõendanud lepingust taganemise.
20.VÕS § 561 lg 1 alusel ettevõtja tagastab taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel, kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud. Kohtu tuvastatud asjaoludel ja VÕS § 56 lg 11 järgi toimus hageja taganemine 14 päeva jooksul. VÕS § 562 lg 8 kohaselt piirduvad taganemisest tulenevad ettevõtja nõuded tarbija vastu samas paragrahvis ja § 561 lgs 3 sätestatuga. Tarbija taganemine sidevahendi abil sõlmitud müügilepingust on kehtiv, kui see on tähtaegselt avaldatud. Siinjuures ei oma tähtsust, kas tarbija loobub müügilepingu esemest puuduste tõttu, sest ettevõtjal ei saa olla tarbija suhtes muid õigusi peale VÕS §-s 562 ja § 561 lg-s 3 märgitu. Poolte vahel sõlmitud müügilepingu järgi oli vastuhagi kostjal kohustus anda hagejale üle puudusteta ja lepingutingimustele vastav asi. Kostja on puudusi tunnistanud ning kohus peab vajalikuks märkida ka, et vastuhagi hageja ei vajanud müügilepingust taganemiseks mingit põhjust. Samuti märgib kohus, et hageja on taganemisavalduse kätte saanud, kuna on tagastanud kostjale tasutud ettemaksust 360 eurot. Seega lõpetas taganemisavaldus poolte (hageja ja kostja) müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Vastuhagi hagejal on seetõttu õigus tasutud 230 eurot kostjalt VÕS § 561 lg 1 alusel tagasi nõuda ning nimetatud summa tuleb ka kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.Vastuhagi hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhisummalt väljamõistmise nõude perioodi 07.01.2017 kuni 20.09.2017 eest 12,96 eurot. Samuti palub vastuhagi hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 230
eurot vastuhagi esitamisele järgnevast päevast VÕS § 94 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodi 07.01.2017–20.09.2017 eest summas 12,96 eurot kuulub rahuldamisele. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (230 eurot) alates 21.09.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSKULUD
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii hagiavalduse kui ka vastuhagi menetluskulud jätta hageja ASC Motors OÜ kanda.
23.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.