2-18-2151/21 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

5.Käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused  05.03.2018 vastuses hagile võtsid kostjad hagi õigeks, tunnistades nende vastu esitatud nõudeid (tl 38 ja pöördel). Kostjad kinnitasid ka oma 13.03.2018 vastuses, et tunnistavad võlga ja on hagi omaks võtnud.  Kuna kostjad võtsid kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg le 1 rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), välja arvatud menetluskulude jaotust ja väljamõistmist puudutavas osas.  Kostjad on esitanud lisaks hagi õigeksvõtmisele taotlused vähendada maksuvõla kõrvalkohustuste nõuet ja maksta võlg osamaksetena ning maksegraafiku alusel 500 euro igakuise tasumisega. TsMS § 445 lg 1 esimese lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et käesolevas asjas pole alust määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korda kostjate poolt soovitud viisil. Kostjate poolt esiletoodud väide, et XXX’alt võeti võimalus saada ühes teises Tartu Maakohtu tsiviilasjas õigushüve (kostja lootis võla maksta nimetatud teisest tsiviilasjast saadavate vahenditega) ei ole kohtu arvates selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust võlga osadena tasuda või võlga vähendada. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kohtu arvates ei ole kostjate poolt viidatud Tartu Maakohtu tsiviilasjas väidetavalt loodetud õigushüve vääramatuks jõuks ega objektiivseks asjaoluks oma kohustuste täitmisest keeldumiseks. Isik ei saa oma kohustuste täitmist panna sõltuvusse teise tsiviilasja tulemusest.  Kohus selgitab kostjatele, et juhul kui nad ei ole võimelised enda poolt tunnistatud võlga tasuma ja võla sissenõudmiseks algatatakse täitemenetlus, siis on hilisemalt võimalik

esitada kohtule eraldi avaldus vastavalt täitemenetluse seadustiku §-le 45. Täitemenetluse seadustiku § 45 on sätestatud, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei kohaldu menetluskulude jaotuse osas TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud erand. Kohus märgib, et kostjad ei ole hagi õigeks võttes esitanud põhistatud vastuväidet ega tõendeid selle kohta, nagu ei andnuks kostjad oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt TsMS § 162 lg 1 solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista solidaarselt kostjatelt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 500 eurot (tl 13) ja õigusabikulu 3 tunni eest tunnitasu määraga 80 (ilma käibemaksuta) summas 240 eurot (tl 33; tl 35), kokku summas 740 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 500 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot (ilma käibemaksuta), mida kohus peab mõistlikuks. Hageja on kinnitanud, et õigusabikulud ei sisalda käibemaksu, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja õigusabikulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Seega mõistab kohus solidaarselt kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulud summas 740 eurot (riigilõiv + õigusabikulud) ning menetluskuludelt (740 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.