Võlaõigus › Töövõtulepingud

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 4 800 eurot ja viivised. Hageja ja kostja olid seotud ühise ehitusobjektiga Tallinna Raadiomaja. Hageja ülesandeks oli küttesüsteemi ehitus ja kostja ülesandeks jahutussüsteemi ehitus. Ehitus toimus Raadiomajas märts 2016 kuni mai 2016. Et tööd sujuvalt kulgeks, tuli hagejal mõnikord kostjat abistada. Selleks leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja annab kostja kasutusse oma keevitaja, kes keevitab kostja paigaldatud jahutustorud kokku. Kostja lubas paigaldada ise torud nii, et hageja keevitaja saaks need kokku keevitada. Kostja aga paigaldas torud ainult osaliselt ja ei täitnud oma lubadust, pannes niiviisi hageja sundolukorda. Et töödega edasi minna, pidi hageja ise puuduvad torud paigaldama, sest kostja järele oodates oleks hageja enda tähtajad ohus olnud. See suurendas hageja töömahtu. Peale tööde teostamist esitas hageja kostjale arve nr 14424, mille kostja tasus viivitusega. Kostjale esitatud arvele nr 14460 summas 4 800 kostja vastu vaielnud ega ka kuidagi muud moodi reageerinud. Kostja arvet ei tasunud ning see muutus sissenõutavaks 13.01.2017. Viivised kuni hagi esitamiseni on 131 eurot. Kostja vastus hagile Kostja on nõus tasuma hagejale tööde eest veel 1 600 (lisandub käibemaks). Kokkulepe hagejaga oli, et paigaldatakse torustiku kinnitused ja torustikku niipalju kui võimalik, et hagejal oleks võimalikult lihtne kokku keevitada torustikku. Seda kostja ka tegi. Kuna torustikku ei ole võimalik lakke lahtiselt riputada, pidi ka keevitaja koos abilisega ise torustikku paigaldatud kinnitustele riputama, et töödega edasi minna. Kuna hageja ei jõudnud ka kütet piisavalt kiiresti ehitada, soovis tööde tellija, et keegi teine aitaks jahutustorustikku keevitada. Kostja leidis kiirkorras keevitajad, kes tegid palju keerulist osa ise ära, näiteks jahutussõlm pööningul ja kõik lisatööd. Algne kokkulepe oli, et kostja saab projektijärgse töö eest maksta 3 100 (lisandub käibemaks), millest on tasutud 1 500 (lisandub käibemaks). Kostja ei ole kätte saanud hiljem esitatud arveid ja menetluses olev arve on kokkuleppest oluliselt suurem, kuigi hageja ei teostanud algselt kokkulepitud töid täies mahus. Kostja tasus menetluse ajal hagejale 1 000 eurot. Kohtu põhjendused 12.03.2018 toimunud istungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde. Vaidlust ei ole järgnevates olulistes asjaoludes. Hageja ja kostja tegid Koda Ehitus OÜ-ga sõlmitud lepingute alusel tööd ehitusobjektil Tallinna Raadiomaja – hageja ülesandeks oli küttesüsteemi ehitus ja kostja ülesandeks jahutussüsteemi ehitus. Kostja tellis hagejalt keevitustöid ja pooltel oli selle kohta suuline kokkulepe. Keevitustööde hind oli 3 100 eurot (lisandus käibemaks). Hageja on keevitanud 3. korruse šahtist väljuvad jahutustorud ja pööningu šahtist väljuvad jahutustorud. Hageja esitas keevitustööde eest kostjale arve nr 14424

(t lk 19) summas 1 800 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja on tasunud. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kostja tellis hageja keevitajalt keevitustöid. Selline õigussuhe vastab töövõtusuhte tunnustele. Töövõtulepingust tulenevad peamised kohustused sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1: töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlus on selles, kui palju peab kostja hagejale tasuma. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja nõue tööde eest kokku on 5 500 eurot (lisandub käibemaks) - arvega nr 14424 nõutud 1 500 eurot (lisandub käibemaks) ja arvega nr 14460 (t lk 72) nõutud 4 000 eurot (lisandub käibemaks). Hageja põhjendab seda sellega, et lisaks esialgsele kokkuleppele, mis oli summas 3 100 eurot (lisandub käibemaks), lisandusid täiendavad tööd summas 2 400 eurot (lisandub käibemaks). Kostja on nõus maksma 3 100 eurot (lisandub käibemaks) nagu oli poolte vahel algne kokkulepe, hageja ei ole teostanud töid kokkulepitud mahus ning täiendavat kokkulepet kostja ei tunnista. 28.04.2016 kostja e-kirjast (t lk 18) nähtub, et kokkuleppe kohaselt pidi kostja torustiku kohale vedama ja ette valmistama, et keevitajal on vaja ainult keevitada. Tunnistaja Marek Kobozevi (Mestre OÜ santehnik) ütluste (t lk 82) kohaselt lõikas tunnistaja kostja jaoks ka torusid keevitajale ette, klambrid paigaldas kostja, kuid torud paigaldas hageja. Nendest asjaoludest tulenevalt on kohtu jaoks usutav, et hageja töömaht oli suurem (keevitamine ja torude paigaldamine) võrreldes esialgse kokkuleppega (ainult keevitamine). Teisalt on vaidlus ka selles, milliseid torusid pidi hageja keevitama – hageja väitel pidi ta keevitama torud šahtis keldrist pööninguni, kostja väitel kõik suuremad torud terves majas. Kohtu hinnangul nähtub 28.04.2016 e-kirjast, et keevitamise osas ei piirdunud kokkulepe vaid šahtis olevate torude keevitamisega – sellele viitab selgitus pööningul olevate torude kohta („akti järgi on kõige suurem osa pööningul olev jahutusseadme, tünni ja õue vahet minevad torud“), samuti see, et keevistöödeks oli kostja arvestanud 3 100 eurot (lisandub käibemaks). Seetõttu on kohus seisukohal, et kokkuleppe kohaselt pidi hageja keevitama rohkem, kui vaid torud šahtis. Vaidlus puudub, et hageja on keevitanud 3. korruse šahtist ja pööningu šahtist väljuvad jahutustorud. Hageja ei ole väitnud, et ta on keevitanud kõik torud. Hageja täiendav nõue 2 400 eurot tuleneb hageja hinnangul sellest, et lisandusid paigaldustööd ja täiendavad keevitustööd. Kohus leiab, et 2 400 euro suurune nõue lisatööde eest ei ole põhjendatud. Põhjendatud on nõue esialgse kokkuleppe järgi summas 3 100 eurot (lisandub käibemaks 620 eurot; kokku 3 720 eurot), kuivõrd see arvestab ka hageja poolt tehtud täiendavaid töid lisaks keevitamisele (torude paigaldamine ja lõikamine), teisalt aga seda, et hageja ei ole keevitanud kõiki torusid. Kuivõrd sellest nõudest on kostja tasunud enne menetlust 1 800 eurot (sh käibemaks) ja menetluse ajal 23.01.2018 veel 1 000 eurot (t lk 75), mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 920 eurot. Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja arvestas viivist perioodi 13.01.2017-23.05.2017 eest viivisemääraga 8% aastas summalt 4 800 eurot. Kuna kohus peab põhjendatuks nõuet väiksemas summas, arvestab kohus viivise ümber. Hagi esitamise seisuga oli nõue sissenõutav summas 1 920 eurot ja sellelt summalt arvestatav viivis oli 55,13 eurot. Perioodi 24.05.201722.01.2018 (244 päeva) eest oli viivis 1 920 eurolt 102,68 eurot. Perioodi 23.01.201821.03.2018 (58 päeva) eest oli viivis 920 eurolt 11,70 eurot. 21.03.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 169,51 eurot. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 920 eurot, 21.03.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 169,51 eurot ja viivise alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1, mis sätestab: „Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.“ Kohus rahuldab hagi 22% ulatuses, mistõttu jagab kohus menetluskulud sama protsendi järgi. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 1 210 eurot (1 452 eurot koos käibemaksuga). Kostja vaidles menetluskulude avaldusele vastu – esindajatasu kujunemine selles suuruses ei ole kontrollitav ega vasta ka tegelikult esindaja töö intensiivsusele ega sisule selles kohtuvaidluses. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on 5 315 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 425 eurot. Selles summas on hageja lõivu tasunud (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 144 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt 281 eurot). See menetluskulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kostja hinnangul ei ole esindajatasu kujunemine kontrollitav. Kohtu hinnangul see nii ei ole, kuna advokaadibüroo arve kajastab tehtud toiminguid, nende kestust ja tunnihinda. Õigusabi on osutatud kokku 10,09 tundi materjalidega tutvumiseks, analüüsiks ja konsultatsiooniks, hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ning kolmel istungil osalemiseks. Kohtu hinnangul on selline ajakulu põhjendatud, eraldiseisvate toimingute tegemisele kulunud aeg on mõistlik ja kooskõlas tavapäraselt sellistele toimingutele kuluva ajaga. Mõistlik on ka tunnitasu 120 eurot. Seega on põhjendatud õigusabikulu 1 210 eurot. Hageja on oma õigusabikulud esitanud koos käibemaksuga ja kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 10 sätestab: „Menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.“ Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ning ei ole ka kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 1 210 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1 635 eurot. Kostjal tuleb sellest hagejale hüvitada 359,70 eurot (22%). Kostja ei ole esitanud kohtule dokumente ning kohtutoimikust ei ilmne, et kostjal oleks olnud menetluskulusid. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Kostja ei saa taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.